Marcos 1

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jalde kaltake Duwe Jesúki, Saldiñga netshi Jatetshi Asukuága, zʉnekualdal naklde shalda miñmeyaldikue.
1 A boa notícia que fala a respeito de Jesus Cristo, Filho de Deus, começou a ser dada
2 Jateja zʉnekualdal gaxaldixak akbeyatogatshak ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyak kalta ekí gaushanane:
2 como o profeta Isaías tinha escrito. Ele escreveu o seguinte: “Deus disse: Eu enviarei o meu mensageiro adiante de você para preparar o seu caminho.”
3 “Ejiéga zʉk zeñka izhoshi na, aldukal axaldakldekue ekí jaldáñ kaxaldexaldixa:
3 E o profeta escreveu também: “Alguém está gritando no deserto: Preparem o caminho para o Senhor passar! Abram estradas retas para ele!”
4 Ekí guakldalguamakna, Juañ nik majaukshakue zʉk zeñka ají jiba atshapanatshakna, aldukal axaldakldekue ekí kakbeyatoguamakga kakbeyá: “Maiñ sha miyatshixakue majiñga maja xaldeki Jatek agakualdinakue miñgatsé. Amak atshamine mimawatualdiamak nik ajaugakue. Ekíki Jateja sha atshamine miñkabetaldiamak.”
4 E foi assim que João Batista apareceu no deserto, batizando o povo e anunciando esta mensagem: — Arrependam-se dos seus pecados e sejam batizados, que Deus perdoará vocês.
5 Ai aldukal axaldakldekuega na, kuíbuldu Jeldusaldéñ zaldakue, saldiñga eñgui Juldeya baxañ zaldakue juizhi na axaldaxá. Guane aikuejañki amak axaldukshi na, “sha atshanuge ni atuñkú” nexekueki Juañja nina Juldáñga nik kajaukshi, kajaukshi na kakuá.
5 Muitos moradores da região da Judeia e da cidade de Jerusalém iam ouvir João. Eles confessavam os seus pecados, e João os batizava no rio Jordão.
6 Guatshak Juañki béyakze kameyutshi galdaga sezheklde zhakuá ijuakue. Janáñkaldak axabekueki kuizhuga. Aldéñ gakue akldé gaxaki sesʉ, kalkaldeldi zalda jatiá gaxa na naldá.
6 Ele usava uma roupa feita de pelos de camelo e um cinto de couro e comia gafanhotos e mel do mato.
7 Guatshak aldéñki ekí agatsaldi na guagatoxá: “Naski axañga naklduge. Ne nalduxañ ezua zʉnekualdaldiamak nagatukaki nazhakaldak akzé nak, naski ni atabal nuxaki nakzaldagálde.
7 Ele dizia ao povo: — Depois de mim vem alguém que é mais importante do que eu, e eu não mereço a honra de me abaixar e desamarrar as correias das sandálias dele.
8 Akna naski nik nuxa mimajaukshikugé. Ne, eja zʉnake Jatetshi Aldunakga mimajaukshi na, ai Alduna maiñldi auxaga miñkaldaldaldiamak miñgexaldixa nakldá.”|src="CN01653b.tif" size="col" loc="4-8 if possible (Mlk 1.2-8; Mt 3.1-12; Lk 3.1-9; Jñ 1.19-28)" copy="DCC"
8 Eu batizo vocês com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo.
9 Atshakna Juañja ekí kágubakue nik kajaukshatogueñga na, Duwe Jesú Galdildeya baxe, kuíbuldu Nasaldéxa zhinik nina Juldáñ nagatshak Juañja nik jaukshá.
9 Nessa ocasião Jesus veio de Nazaré, uma pequena cidade da região da Galileia, e foi batizado por João Batista no rio Jordão.
10 Amak jaukshatshak, Duwe nik akzʉxaitatshaga, alnoba akpezhaté tuatshake exa zhinikga na, Jatetshi Aldunaga shamíjañ axagatanaté tu.
10 No momento em que estava saindo da água, Jesus viu o céu se abrir e o Espírito de Deus descer como uma pomba sobre ele.
11 Atshaga na exa zhinik ekí múldigaba guagaté alduká: “Mañki, Nasukuá giemi matshuwi mezhgajañguge, nakldunauxabé mizhuka nakna, zeñ maldakzukuxa nakldá.”
11 E do céu veio uma voz, que disse: — Tu és o meu Filho querido e me dás muita alegria.
12 Ekí Duwe Jesúki nik ajaukshiñgueni Jatetshi Aldunaja ubañga zʉk zeñka neyakue aksaneguamak ne.
12 Logo depois o Espírito Santo fez com que Jesus fosse para o deserto.
13 Eniñki 40 ldiuwi izhogueñki, jiséja ijuldukshaka guaji aksaneshi izhó. Exaga Duweki ahezua béyakze sha makuakuekue kenaldi izhoguéñ, Jateja guaklde uldeñkakueja numañ tual axaldák na akuá.
13 Jesus ficou lá durante quarenta dias, sendo tentado por Satanás. Ali havia animais selvagens, e os anjos cuidavam de Jesus.
14 Guñgueni Juañ nik majaukshakue kalseldi abegatshake Duweki mokue Galdildeya baxe neñguenik, Ajate shalda múldigaba janshagatse ekí guashi izhoxaldá:
14 Depois que João foi preso, Jesus seguiu para a região da Galileia e ali anunciava a boa notícia que vem de Deus.
15 “Saldiñga netshi Jatejañki abisajañ sanegapanaldixa niuwañ naki zexaldá na guapán. Akna maiñ sha miyatshixakue majiñga, maja xaldeki Jatek agakualdi, aldéñ minkualdaldixa namak mijañgualdí.”
15 Ele dizia:
16 Guñgueni Duwe Jesú niwa Galdildeya xezhak neyatogueñki, mozhua sigí zhuakaja nalguekue katú. Ezuañki Simóñ, ezuañki Andaldé axezhuka. Ekueki pikáu gukakue aldalguakna, pikáu akuxaldiamak kauwijí zhemá nik akuateyaté katú.
16 Jesus estava andando pela beira do lago da Galileia quando viu dois pescadores. Eram Simão e o seu irmão André, que estavam no lago, pescando com redes.
17 Guñguake Duweja ekí kakbeyá: “Maiñ shi minagitiyaldixa nak nagapa kuizaldi. Maiñki pikáu niji za mizhekue ne, kaiga zhiniki jiba abisa minaxatshaldixa miñgexaldikue. Aiki káguba nagapa aldeyaldixakue miniyapanaldixa nakldá.”
17 Jesus lhes disse:
18 Ekí kakbeyatshaga na, zhemá abashiñgueniki ubañga Duwe Jesúk amak axapa aldeyaldá na akuá.
18 Então eles largaram logo as redes e foram com Jesus.
19 Gueni nauwa ne zeñka aldeyatogueñki jiak, Duweja Santiaku, Juañ na, Zebedeyutshi asukuákue, kanuwaxa zhemá za siyagaxáu katú.
19 Um pouco mais adiante Jesus viu outros dois irmãos. Eram Tiago e João, filhos de Zebedeu, que estavam no barco deles, consertando as redes.
20 Ekí katuatshaga ekí kakbeyá: “Maiñ shi minagitiyaldixa nak nagapa kuizaldi.”
20 Jesus chamou os dois, e eles deixaram Zebedeu, o seu pai, e os empregados no barco e foram com ele.
21 Guñgueni ekue nañga Duwe Jesú Kapeldahúmka aldeyatshak, zhigasekué ldiuwañ zegatshake juwí izhajuizhaldegeñka shi kaxaldiyaldá.
21 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum, e, no sábado, ele foi ensinar na sinagoga .
22 Ekí shi kaxaldiyatshakna guiyaba shizhixakueja shizhiyamak shi kaxaldiyagábaki, muldetua niuwi axaldé ga agatsaldi shi kaxaldiyá. Ekí agatsaldi shi kaxaldixá aldukatshakna kágubakueja “¡sakí ekí agatsaldi shi zʉñkaldixá!” na kakldexá.
22 As pessoas que o escutavam ficaram muito admiradas com a sua maneira de ensinar. É que Jesus ensinava com a autoridade dele mesmo e não como os mestres da Lei.
23 Guatshak aiga na, ezua sigí jisétshi alduna ijulduneja ekí kaulshá:
23 Então chegou ali um homem que estava dominado por um espírito mau. O homem gritou:
24 —Ma Jesú Nasaldéxa zalda maldé, ¿jinak shi nauwikenáñ izhoxaldá makú? ¿Zʉnakldañkashal nakbalde sha? Naski me maldé maldakué: Mañki janshizhegaba Jate jékaldaxa zaldatshi giemi maldé naldashibaldá.
24 — O que quer de nós, Jesus de Nazaré? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
25 Guake Duweja jisétshi alduna ekí axaldék:
25 Então Jesus ordenou ao espírito mau:
26 Ekí axaldeguake, jisétshi aldunaja ai sigí zʉxaita tau tau akzukuatshake, jaldáñ kauldi amak izhé.
26 Aí o espírito sacudiu o homem com violência e, dando um grito, saiu dele.
27 Ekí zegaté atuatshakna saldiñga exa zhekualguekueja “¡sakí shi ekí izheñshí!” ajañgui na, ataba atabañ ekí izhgalduká:
27 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que quer dizer isso? É um novo ensinamento dado com autoridade. Ele manda até nos espíritos maus, e eles obedecem.
28 Guñgueni na Galdildeya baxe zahauxa izhukakueja akldé akldeñga Duwe shalda izhgabejiñgaba na ashekualdapaná.
28 E a fama de Jesus se espalhou depressa por toda a região da Galileia.
29 Guñgueni izhajuizhaldegeñka zhinik agazaxaitatshak, Duwe Jesúki ubañga Santiaku, Juañ na Simóñ Péguldu, Andaldé tshuxa ne.
29 Logo depois, Jesus, Simão, André, Tiago e João saíram da sinagoga e foram até a casa de Simão e de André.
30 Exaki Simóñtshi akagiki guañgua zalda akzeka sha noguakna, Duwek agabeyá.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Assim que Jesus chegou, contaram a ele que ela estava doente.
31 Ekí agabeñguake ai munzhik axaldeyeni, káuxaldak akpani izhgaldakshatshaga, guañgua zalda iskaitshake kakauwaldá na gua.
31 Ele chegou perto dela, segurou a mão dela e ajudou-a a se levantar. A febre saiu da mulher, e ela começou a cuidar deles.
32 Guñguenik tuañ zegapanatshake saldiñga mulbatá akzekakue, jisétshi alduna ijuldunekue juizhi Duwek akualdák.
32 À tarde, depois do pôr do sol , levaram até Jesus todos os doentes e as pessoas que estavam dominadas por demônios.
33 Atshaga na, naki saldiñga kuíbuldu ashekualguauxa jugatezhakgaba ajuizhaldék.
33 Todo o povo da cidade se reuniu em frente da casa.
34 Atshakna Duweja matshuwi mulbatá sha sha akzekakue se kakzukui, matshuwi jisétshi alduna ijuldunekue jiaga kezheñshá. Ai aldunakueja aldéñki Jatetshi Asukuága ne kakualdatshakna, Duweja ai shalda ni ji kakuakshakí na naldá.
34 Jesus curou muitas pessoas de todo tipo de doenças e expulsou muitos demônios. Ele não deixava que os demônios falassem, pois eles sabiam quem Jesus era.
35 Abokualdi zhe meñga, Duwe Jesúki izhgaldaguenik juk akzʉxaitiñgueniki káguba isʉ́ñ zaldi Ajate axazguaxal ne.
35 De manhã bem cedo, quando ainda estava escuro, Jesus se levantou, saiu da cidade, foi para um lugar deserto e ficou ali orando.
36 Guane nalgué, Simóñ Péguldu na agapa izhoguekue juizhiñga Duwe aldiyal aldé.
36 Simão e os seus companheiros procuraram Jesus por toda parte.
37 Aldiji kakzalguake ekí agabeyá:
37 Quando o encontraram, disseram: — Todos estão procurando o senhor.
38 Guake ekí nuxa kakiyó:
38 Jesus respondeu:
39 Akna Duwe Jesúki Galdildeya baxe juwí izhajuizhaldeka nahauxa Jate shalda shi kaxaldiji, jisétshi aldunakue kágubak ijuldune kezheñshi na mizhatoxá.
39 Jesus andava por toda a Galileia, anunciando o evangelho nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Guatoguéñ ezua sigí ajuba ikaldunatuka Duwe Jesúk axaldagueni nuldu axayoshi ekí agakuañnék:
40 Um leproso chegou perto de Jesus, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
41 Guake Duweja guañ jañgui na, káuxalda ipañgui ekí akbeyá:
41 Jesus ficou com muita pena dele, tocou nele e disse:
42 Ekí axaldegatshaga se akzeshi, amak janshagatsék.
42 No mesmo instante a lepra desapareceu, e ele ficou curado. Então Jesus o mandou embora.
43 Guake “au neyabikuká ni gu” akbeji na, ekí atshakue giemi axaldék:
43 — ausente —
44 —Kaiga janshi mixazguge ni mek akbeyagábaki, egaba janshi migatsék guane matuexañ jian Jatek múldigaba agaskaitshixa nugeñka maldeyaldí. Exaki nauwibama Mueséja mielde ajuba ikaldunatuka janshi agatsekldejañki, ji Jatek agegakue guagamak ageshi makualdí. Ekíki janshi migatsék guane mawatualdiamak.
44 — ausente —
45 Ekí akbene nalgué jiaga, ai sigí exa zhinik neñguenik “Duwe Jesúki janshi naxazguane nzha” saldiñgak akbeyaldá. Ekí Duwe shalda kakwasheguakna matshuwi nekueja ekíga kagaunegakue ajañguatshakna, aldéñki saldiñgaja tuaté kuíbulduk muldetua juldunazháka atú. Ekí atuakna, nauwa agajué zaldi káguba muldetua zhekualdazháldi izhogatshak jiaga, káguba saldiñga baxe zaldakueja atuál axaldaxalga na aldoxá.
45 Mas o homem começou a falar muito e espalhou a notícia. Por isso Jesus não podia mais entrar abertamente em qualquer cidade, mas ficava fora, em lugares desertos. E gente de toda parte vinha procurá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.