Marcos 12

Jatetshi múldigaba (KOG) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Guñgueni Duwe Jesúja ajanashakldegéñ zhinik ekí shi kaxaldiyaldá: “Atiuwiñ zalguéñ ezua tetshi ajáugukuija ají tek kalwé zhenka nixá. Nigueniki muldetua kuldaldu ibé, mani kalwéldia axasiziñgualdiéñ siyagáu, ezuaja mataxa zhinik numañ tualdiamak jiaga gauwá. Ekí atshiñgueniki anuñka sigíkuek axabajá guñgueniki, aldéñki awaxani, maldé zaldi ne.
1 E começou a falar-lhes por parábolas: Um homem plantou uma vinha, e cercou-a de um valado, e fundou nela um lagar, e edificou uma torre, e arrendou-a a uns lavradores, e partiu para fora da terra.
2 ”Amak neñgueni, eñka izhoshi na, kalwé akuiyaldiéñ zeguake, ezua ají nashiga te axabajanekue nugeñka ajíki muan agaxexaldiamak agakuxal gaxá.
2 E, chegado o tempo, mandou um servo aos lavradores para que recebesse, dos lavradores, do fruto da vinha.
3 Guane nalgué, nashi amak eñka neyatshake iyapangueni agaldabikshijiñgaba akuñgueniki egabañga mokue axaxá.
3 Mas estes, apoderando-se dele, o feriram e o mandaram embora vazio.
4 Ekí tetshi ajáugukuija ajanashane nukañguake, jiak mokue ezua ají nashi gaxá. Guane nalgué, amak eñka neñguake aiki aguáñ izhabashi mual axaldeshi, sáñkaldak akzaldi agaldabikshá.
4 E tornou a enviar-lhes outro servo; e eles, apedrejando-o, o feriram na cabeça, e o mandaram embora, tendo-o afrontado.
5 Ekí ajanashane nukañguake, jiak mokue ezua ají nashi gaxane nalgué ai míñgaki akuaxá. Guñguake jiak, akldé ají nashikue gaxane nalgué ezuakueki akzaldi agaldabikshá, ezuakue zʉnake akuaxá.
5 E tornou a enviar-lhes outro, e a este mataram; e a outros muitos, dos quais a uns feriram e a outros mataram.
6 ”Ekí gashiñga aldiweki ezuamé agabá, aiki asukuá giemi matshuwi izhgajañguxa. Aldiweki ‘nasukuá giemi natsaldí kagakaxa guanugake, aiki axabetá akualdixa shakldá’ jañgui asukuá gaxá.
6 Tendo ele, pois, ainda um seu filho amado, enviou-o também a estes por derradeiro, dizendo: Ao menos terão respeito ao meu filho.
7 Guane nalgué, amak asukuá exa neyaté atuatshakna, te axabajanekueja ekí izhgabeyá: ‘Uñkuejiéki te shjáugukuitshi asukuá nakna, jejié te bieni ipanaldixa. Akna, nasʉñ niñkauwañki ají bieni ipanakualdiamak guaxá kuizguí.’
7 Mas aqueles lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Ekí izhgabeji, iyapangueniki akuaxá. Guñguenik ají abuáki kalwé xaldeldi zhinik agazaxaitshá na akuá.
8 E, pegando dele, o mataram, e o lançaram fora da vinha.
9 ”Akna tetshi ajáugukuija ekí atshanekueki ¿sai kakualdixa shi mijañgú? Akze, exa neyaldiniki te axabajanekue nuk kakuaxá gualdinik, ají kalwé xaldaki axautshikuek niñkauwañki kaxabajaldixa nakldá.”(Mlk 12.1-9; Mt 21.33-41; Lk 20.9-16)|src="KO_MRK_12.1-9.tif" size="col" loc="best 12.3-5" copy="Mardty Anderson"
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá, e destruirá os lavradores, e dará a vinha a outros.
10 Ekí kakbeñguenik ekí jiaga kakbeyá: “Maiñ Jatetshi múldigabak ¿ekí guaka zukuakshabíne shi na?
10 Ainda não lestes esta Escritura:A pedra, que os edificadores rejeitaram,Esta foi posta por cabeça de esquina;
11 Aiki Saldiñga netshi Jatejañga ekí zekuane.
11 Isto foi feito pelo Senhor E é coisa maravilhosa aos nossos olhos?
12 Ekí ajanashakldegéñ zhinik shizhiyaté aldukatshakna, nauwisanátshi sáñkaldakueja kauwizhéñ kagatsaldi ne katuñshi ekí guaklde kagajienakna, Duwe akugexañ aldiyaldá. Ekí ajañguatshak jiaga, zheñga kágubakueja kakzukuakna, egaba abajeniki saldi aldé na akuá.
12 E buscavam prendê-lo, mas temiam a multidão; porque entendiam que contra eles dizia esta parábola; e, deixando-o, foram-se.
13 Guñgueni nauwisanátshi sáñkaldakueja ezuakueki paldiseyukue, ezuakueki sáñkalda Eldode na agatsekue Duwe Jesú atuál axaxá. Jinake axagazhá. Duwe ji akuakshéñ zhinik nuxa agatsé ne izhakuaxaldiamak.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem nalguma palavra.
14 Amak Duwek axaldaxeni ekí agabeyá:
14 E, chegando eles, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és homem de verdade, e de ninguém se te dá, porque não olhas à aparência dos homens, antes com verdade ensinas o caminho de Deus; é lícito dar o tributo a César, ou não? Daremos, ou não daremos?
15 Akna ¿akilzabiyakue azhi akilzabiyañkaldáaldixa shi na? Zʉñmeyá guwá.
15 Então ele, conhecendo a sua hipocrisia, disse-lhes: Por que me tentais? Trazei-me uma moeda, para que a veja.
16 Guake amak akualdeyake Duweja ekí kaklduká:
16 E eles lha trouxeram. E disse-lhes: De quem é esta imagem e inscrição? E eles lhe disseram: De César.
17 Guake Duweja ekí kakbeyá:
17 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Dai pois a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus. E maravilharam-se dele.
18 Guñgueni anuñka saduseyukue Duwe axaldák. Ekuejañki kágubakue ashuanaldinik Jateja mokue kezhgaldakshazháldixa ajañguxakue naldakna ekí agalduká:
18 Então os saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se dele, e perguntaram-lhe, dizendo:
19 —Shi maldazʉñkaldixa, nauwibama Mueséja nasʉñ juldiúkuañ ekí atshakue zʉñmeji, kalta zʉñkabashanane: Ezua sigí sukua axaldegagáñga shuixaldiake, akaja giemijañga ai tsewa nane gugakue agatsaldaldixa. Ekíki akaja shuane tsaldiñga sukua axaldekldaldixaki ai shtukua nitshixalga noxaldiamak.
19 Mestre, Moisés nos escreveu que, se morresse o irmão de alguém, e deixasse a mulher e não deixasse filhos, seu irmão tomasse a mulher dele, e suscitasse descendência a seu irmão.
20 ”Ekí nalgué atiuwiñ zalguéñ, zhuakajagaba kugua sigíkue aldalgué, kasak zaldaja munzhi guxane nalgué, sukua axaldegagáñga shuizhá.
20 Ora, havia sete irmãos, e o primeiro tomou a mulher, e morreu sem deixar descendência;
21 Guñguake mozhuaneja ai tsewa nane guxá. Guane nalgué, ai jiaga sukua axaldegagáñga shuizhá. Ekíga na, maiguaneja exa zhinik jiak,
21 E o segundo também a tomou e morreu, e nem este deixou descendência; e o terceiro da mesma maneira.
22 galdeni nekueja ekíga ai munzhi akugatshak jiaga, kugua aldalguauxa sukua abajagáñga ashuizhá. Ekí nuk ashuigueni, aldiweki munzhi jiaga shuizhá.
22 E tomaram-na os sete, sem, contudo, terem deixado descendência. Finalmente, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Ekí zeklde ne, Jateja káguba ashuanaldixakue mokue kezhgaldakshaldixa ldiuwañ zegatshak, munzhi sigí zhuakajagaba kugua axaldane nak, ¿atshake mielde tsewa naldaldixa shi na?
23 Na ressurreição, pois, quando ressuscitarem, de qual destes será a mulher? porque os sete a tiveram por mulher.
24 Guake Duweja ekí kakiyó:
24 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Porventura não errais vós em razão de não saberdes as Escrituras nem o poder de Deus?
25 Akze, Jateja káguba ashuanaldixakue mokue kezhgaldakshatshak, jékaldaxaki numa aldegazhítakue. Aikueki Jateja guaklde uldeñkakue numa negazhámakga izhoxaldixakue nakldá.
25 Porquanto, quando ressuscitarem dentre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento, mas serão como os anjos que estão nos céus.
26 ”Ne Jateja káguba ashuanaldixakue mokue kezhgaldakshaldixa shalda, ¿nauwibama Mueséja ezua kaldi puldatoguéñ sakí zeklde shalda gaune zukuakshabíne shi na? Ai kaldik zhinik Jateja “Nasga na mibama Abaldahámtshi, Isáktshi, Jakóptshi Ajatega nzhakú” nauwibamak akbene.
26 E, acerca dos mortos que houverem de ressuscitar, não tendes lido no livro de Moisés como Deus lhe falou na sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, e o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó?
27 Akze, Saldiñga netshi Jateki shuanekuetshi Jate naldazhé, ne be nukakuetshi Jatega nakldá. Ai zhinik na Jateja shuanekue izhgaldakshazháldixa mijañguxáki naldagálde giemi na mijañgú.
27 Ora, Deus não é de mortos, mas sim, é Deus de vivos. Por isso vós errais muito.
28 Exaga na, ezua guiyaba shizhixajañki ekí agatsaldi izhgabeyaté nuká. Ekí ishkué ga agatsaldi Duwe Jesú yokuaté tuwakna aldéñ jiaga ekí aklduká:
28 Aproximou-se dele um dos escribas que os tinha ouvido disputar, e sabendo que lhes tinha respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Guake Duweja ekí akiyó:
29 E Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor.
30 Nakna, Saldiñga netshi Sáñkalda, Mimijatega e za miñgatsauxa izhgajañgui na, miñnegauxa, mijañguauxa, kama miñkuauxa e za mizhgajañgualdí.”
30 Amarás, pois, ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu entendimento, e de todas as tuas forças; este é o primeiro mandamento.
31 Ekíga na, guiyaba mozhua ne akzega ekí guashi sezheklde: “Maiñ axaldáñ mitsá miyajañguxa nake, kágubakue amaga mizhgajañgualdí.” Axautshi guiyaba atsha nexaldixaki alde mozhua nekue zhakldé akzé naldakí giemi nakldá.
31 E o segundo, semelhante a este, é: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Não há outro mandamento maior do que estes.
32 Guake guiyaba shizhixaja ekí akiyó:
32 E o escriba lhe disse: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que há um só Deus, e que não há outro além dele;
33 Ekíga na, aldéñga béyakze agakuagakue, azhi muldi za duwá akiyogakue zʉñmeñká amak axatshakue akzé tuñka guashiñki mozhua guiyaba nekue na amak axatshiji akldé akzé giemi tuñka. Aiki, e za zʉñgatsauxa izhgajañgui na, kajañguauxa, kama zʉñkuauxa e za izhgajañguakue. Ekíga na, nasʉñ axaldáñ mitsá kajañguxa nake, amaga kágubakue izhgajañguakue zʉnajañguxa nakldá.
33 E que amá-lo de todo o coração, e de todo o entendimento, e de toda a alma, e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, é mais do que todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Ekí ishkué ga agatsaldi yokuane Duweja nukatshakna ekí akbeyá:
34 E Jesus, vendo que havia respondido sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E já ninguém ousava perguntar-lhe mais nada.
35 Guñgueni Duwe Jesú exa juwí Jate axazakuageñka shizhiyatogueñga ekí kaklduká:
35 E, falando Jesus, dizia, ensinando no templo: Como dizem os escribas que o Cristo é filho de Davi?
36 Ekí akuaka ne, nauwibama Dabí Jatetshi Aldunajañga aksanegatshak ekí guaklde:
36 O próprio Davi disse pelo Espírito Santo:O Senhor disse ao meu Senhor:Assenta-te à minha direita Até que eu ponha os teus inimigos por escabelo dos teus pés.
37 Ake, nauwibama Dabí aldéñ naldiñga káguba ikualkak “nají Sáñkalda” axaldeklde nake, jiak ¿sakí shi atukua za naldaka na?
37 Pois, se Davi mesmo lhe chama Senhor, como é logo seu filho? E a grande multidão o ouvia de boa vontade.
38 Duweja ekí shizhijiñga ekí jiaga kakbeyá: “Guiyaba shizhixakue atshamakga atshabináldiamak muldetua numañ miyatualdí. Akze, kauwizhéñki kakzé kawatualdiamak na zhakuá wézhilduka izhatshualdixa. Kágubakue zheneñka aldeyatshak, kaxabeti mual za kaxazakuagakue izhajankakue.
38 E, ensinando-os, dizia-lhes: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes compridas, e das saudações nas praças,
39 Juwí izhajuizhaldegeñka aldeyatshak azhi mieldegaba abuzál aldeyatshak, akldé akzekue iyaldageñka iyaldagazhá guasʉ́ñ akzekakue.
39 E das primeiras cadeiras nas sinagogas, e dos primeiros assentos nas ceias;
40 Naldatshak munzhi sigí ishuanekueki iyasaji juizhi saldiñga ikukakue. Ne janshizhekue kawatualdiamake, kawatuatogeñki Jate maldée axazguakakue. Ekí ajanashixa nakna, Jateja axautshikue zhakaldak atemajañ guiyaba katuñshaldixa nakldá.”
40 Que devoram as casas das viúvas, e isso com pretexto de largas orações. Estes receberão mais grave condenação.
41 Guatshak Duwe Jesú Jatek agaxexaldiamak akuashixa buan izhogueñki, kágubakueja paldata aik akuashaté katú. Atshaga na matshuwi kabiakueja aldagueni paldata matshuwi akuashaté katú.
41 E, estando Jesus assentado defronte da arca do tesouro, observava a maneira como a multidão lançava o dinheiro na arca do tesouro; e muitos ricos deitavam muito.
42 Ekí tuatogueñga na, ezua munzhi nashi, sigí ishuaneja naxeni mozhua muneda nauwamé akzekue kuashaté tu.
42 Vindo, porém, uma pobre viúva, deitou duas pequenas moedas, que valiam meio centavo.
43 Guakna Duweja aldéñ shaxaldixakue kajuizhakui ekí kakbeyá: “Namak miñmeyaldikue. Jalde munzhi nashi, sigí ishuanejañki saldiñgaja Jatek agaxeká guashiñki akldé agegashá.
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta pobre viúva deitou mais do que todos os que deitaram na arca do tesouro;
44 Jinake naldakí. Aldéñki nashi naldatshak jiaga axaldaldauxa, izhoxaldixa juizhi Jatek agegashá. Ekí ne, kabiakueja zʉnake kagipenane nuxa axegashá” na kakbeyá.
44 Porque todos ali deitaram do que lhes sobejava, mas esta, da sua pobreza, deitou tudo o que tinha, todo o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.