Lucas 5
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Ezua ldiuwañki Duwe Jesú niwa Jenesaldé xezhaxa Jatetshi múldigaba guagatogueñga, kágubakueja aldukaldiamak muldetua zhikyokualdi duwá ashená.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Guatshakna Duweja exa mozhua kanuwa abatakue tu, pikáu gukakueki zhemá iyajizhal agajienane noguák.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Ekí tuñguakna, Duweki Simóñtshik iyabeguenik ajáugukuik nauwa agajué zeñka uldeyal agakuañnék. Aik izhoshi na, niwa xezhaxa zhekualdekue shi kaxaldiyaldá.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Auxa shizhiñgueniki ajáugukuik ekí akbeyá:
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Guakna akiyó:
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Guake amak ajanashatshake, zhemá kagitshizbé zalda pikáu matshuuwi akuxá.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Ekí atuatshakna, ezua kanuwaxa izhoxekue kagaunexal nagaxañ jueya, jueya axajanashá. Amak aldaxeni pikáu mozhua kanuwak akuashixaga naki niñ tuasáni zalda na akuashá.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Ekí tuatshakna, Simóñ Péguldujañki Duwek nuldu axayoshi ekí akbeyá:
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Jinake ekí akbeyazhá. Aldéñ, kanuwaxa izhoxekue na: “¡Sakí shi ekí pikáu zʉnakukshí!” kakldexák.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 E na jibatshixakueki Zebedeyutshi asukuákue Santiaku, Juañ naldekueja jiaga ekíga kakldék. Guñguake Duweja Simóñ Pégulduk ekí akbeyá:
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Guñguake kanuwa niwa xezhaxa awaldeñgueni kauwijí jibaki, jikakue juizhi nuk abashiñgueniki Duwe Jesúk axapa aldeyaldá na akuá.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Ezua ldiuwañ Duwe Jesú ezua kuíbulduxa izhogatogueñki, ezua sigí agatsauxa ajuba ikaldunatuka nak. Ejañki Duwe tuatshak waxam pani ekí agakuañnék:
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Guake Duweja káuxalda ipañgui akbeyá:
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Guakna Duweja ekí aksanék:
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Ekí akbeyatshak jiaga, Duwe sakí janshagatsegaba atshixá shaldaki akldé akldeñga izhgabejiñgaba na ashekualdá. Ai zhinik na, Duweja shizhiyatuka aldukaldiamak, mulbatá kalzʉxaitshaldiamak káguba matshuwi na axaldaxá.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Guatshak jiaga, Duweki Ajate axazguaxaldiamak káguba zhekualdazháldi ahezua neyamakga neji na izhoxá.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Ezua ldiuwañ Duwe Jesú shizhiyatoguéñ, paldiseyukue, juldiútshi guiyaba shizhixakue juizhi aldukaldiamak iteté na aldoxá. Aikueki Galdildeyaxa kuíbuldu nahauxa, Juldeyaxa kuíbuldu nahauxa, kuíbuldu Jeldusaldéñka zaldakue juizhi aldaklde. Ekí ashekualgueñga, Jate Saldiñga netshi Sáñkaldajañga Asukuá Duwek mulbatá akzekakue iskaitshaldiamak kama agenamak atú.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Amak shizhiyatogueñga na, ezua sigí abuá axazauwaksánane ixabakak akshañga apebukueja awaldák. Eñki juldiñga Duwe stak ashaldixa ajañgui awaldaklde nalgué,
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Duwe nugeñkaki kágubakue zhikyokualdi kas ashekualguakna, akualdeyazháka atú. Ekí atuñguake juwí bakaldaxa awalditshigueniki, juwí nauwa agapoñguñguenik ai ga sigíki ixabakak akshañga shibuldik káguba kenañ Duwe stakga agajieñguá.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Ekueja Duwejañki se akzukualdixa alduna iyashiji akualdaklde katuakna, abuá axazauwaksánanek ekí akbeyá:
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Ekí aldukatshakna guiyaba shizhixakue, paldiseyukueja ekí ajañgualdá: “¿Aldéñki me ne itshanká? ¿Eñki me nak Saldiñga netshi Jate aguáñ izhbashi mual negaka itshanká? Akze, ezuañgaba Saldiñga netshi Jateja za na sha atshane axabetaka naldashá.”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Ekí ajañguatuka Duwejañki katuñguakna ekí kaklduká:
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Guake, ¿mielde shi aguáñ jibañ akzaldi abuá axazauwaksánanek akbenaka na? ¿“Sha matshixa nuk mixabetá ni gukú” azhi “izhgaté xaldeki newa” shi akbenaka na?
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Ne naski, Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge, jai kagik sha atshixakue axabetaldikuamak niuwi naxaldé mimatuñshaldikue.
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Ekí akbeyatshaga na, ashekualgué kenañ amak izhgaldaguenik ixabaka gugueniki ajuldi neñkáki, Jate za akldé akzamakga akzukui ne.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Guatshakna saldiñga tuatoxekuejañki “¡sakí shi ekí janshi akzukú!” ajañgui na, Jate za akldé akzamakga agazukui ekí akuák:
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Duwe Jesú exa zhinik neyatogueñki, ezua sigí Aldebí axezhuka tu. Eñki sáñkaldak akiyalzabine zhiksuika naldakna agasabiyaldiéñ ité tuñguake ekí axaldék:
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Ekí axaldeguake amak izhgaté, ají jiba jika juizhi nuk majañgueniki agapa neyaldá.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Guñguenik Aldebíjañki Duwe ajuxa abuzaldiamak janaktú. Duweja exa neyatshak kágubakue matshuwi, sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikakue nañga asaldá.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Ekí ashekualdi asaté atuatshakna paldiseyukueja, kauwizhéñ nañga agatsé guiyaba shizhixakuejañki, Duweja shaxaldixakuek ekí axaldék:
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Ekí nukajakna, Duweja kakiyó:
31 Jesus respondeu:
32 Ekibeñga na, naski mieldekue axaldáñgaba “jian sha izhokú” itshankakue Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal nagazhánuge. Ekí ne, sha atshixakue niñkauwañki sha ajanashixa abajiñga abaja xaldeki Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal naklduge ni mitú.
32 Eu não vim para
33 Guñgueniki Duwek ekí agabeyá:
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Guñguake Duweja ezua ajanashakldegéñ zhinik ekí kakiyó:
34 Jesus respondeu:
35 Guanaldixa sigí numa neklde ishkapañgui awaldeyaldiéñ ldiuwañ zegatshak zʉnake apebukueki itshani, asáaki aldoxaldixa naldashá.
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Ekí kakbeñguenik jiak, ekí kakbeyá:
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Ekibeñga na, ni meja alditsha tanagáldega moñkú duebak kuashazhé. Azhi ekí kuashaldiake tanatshak moñkú dueba kualbenatshake, alditsha jiaga nuk zuldatshake, mozhuañga itshuana guaka naldashá.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Ekí atshaka nakna, alditsha tanagáldega moñkú abisak za kuashakue naldashá.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Guatshak ji za tuxa shitiya guamalde ne, axautshi mikldunasé. Jinake naldakí. Ji za matuka naldaldiake, ai za akldé we mikzukuxa nak —na kakbeyá.
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.