Lucas 4
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Duwe Jesúki nik ajaukshiñguenik Jatetshi Alduna agatsauxa axaldaldi nina Juldáñ zhinik neyatshak, ejañga zʉk zeñka neyakue aksaneguamak ne.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do rio Jordão e foi levado pelo Espírito ao deserto.
2 Eniñki 40 ldiuwi izhogueñki, jiséja ijuldukshaka guaji aksaneshi izhó. Anuñka izhogatoguéñ jiaga, Duweki ni ji nauwa ga naldáaki izhoshi na, aldiweki maldija gualdá na gua.
2 Ali ele foi tentado pelo Diabo durante quarenta dias. Nesse tempo todo ele não comeu nada e depois sentiu fome.
3 Guñguakna jiséja ekí axaldék:
3 Então o Diabo lhe disse: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra vire pão.
4 Guakna Duweja akiyó:
4 Jesus respondeu:
5 Ekí akiyokuñguake, jiséja jai kagik saldiñga kuíbuldu nahauxa ubañga tuñshaldiamak, Duwe guinuexa ibekshiñguenik
5 Aí o Diabo levou Jesus para o alto, mostrou-lhe num instante todos os reinos do mundo
6 ekí akbeyá:
6 e disse: — Eu lhe darei todo este poder e toda esta riqueza, pois tudo isto me foi dado, e posso dar a quem eu quiser.
7 Akna amak auxaga migexaldikuamak nuldu naxayoshi, akldé nakzukuakue nuxa migatsé.
7 Isto tudo será seu se você se ajoelhar diante de mim e me adorar.
8 Guñguake Duweja akiyó:
8 Jesus respondeu:
9 Ekí akiyokuñguake, jiséja Duwe kuíbuldu Jeldusaldéñka uldeñgueni juwí Jate axazakuaka bakaldaxa akldé zeñka ibekshiñguenik ekí akbeyá:
9 Depois o Diabo o levou a Jerusalém e o colocou na parte mais alta do Templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Jinak ekí mikbeyakí. Jatetshi múldigabake ekí sezheklde nogashá:
10 pois as Escrituras Sagradas afirmam: “Deus mandará que os seus anjos cuidem de você.
11 Aikuejañki migisaldi guakuak, jikak akzaldi zubushi guamikldegak,
11 Eles vão segurá-lo com as suas mãos, para que nem mesmo os seus pés sejam feridos nas pedras.”
12 Guake Duweja mokue akiyó:
12 Então Jesus respondeu:
13 Guñguake jiséja Duwe ijuldukshazháka tuñguakna jiak, “mokue atshuakgaba zaldiéñ ijuldukshaldikuamak naxaldikue nzha” jañgui na agajuezhá na gua.
13 Quando o Diabo acabou de tentar Jesus de todas as maneiras, foi embora por algum tempo.
14 Guñguake Duwe Jesú mokue Galdildeyaxa neyatshak Jatetshi Aldunaja za na kama ageshi izhuka atuatshakna, émaxe izhukakueja e shalda izhgabejiñgaba na ashekualdá.
14 Jesus voltou para a região da Galileia, e o poder do Espírito Santo estava com ele. As notícias a respeito dele se espalhavam por toda aquela região.
15 Aldéñ émaxe juwí asanákue izhajuizhaldeka nogauxa shi kaxaldiji zhinik na, nukatukakuejañki “¡sakí ekí janshagatsegaba shi zʉñkaldixá!” na akuaxá.
15 Ele ensinava nas sinagogas e era elogiado por todos.
16 Guñgueni Duwe Jesú aldéñ guildekldeñka kuíbuldu Nasaldéxa neyatshak, zhiksekuakue ldiuwañ zeguake aldéñki juwí asanákue izhajuizhaldegeñka neyamakga ne. Exaki Jatetshi múldigaba zukuakshaxañ izhgaldaguake,
16 Jesus foi para a cidade de Nazaré, onde havia crescido. No sábado, conforme o seu costume, foi até a sinagoga . Ali ele se levantou para ler as Escrituras Sagradas ,
17 ezua kalta makue Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyaja gaunane agaxegatshak, zhiksoñgui ji zukuakshaldixa akzaldatshak ekí zukuakshaldá:
17 e lhe deram o livro do profeta Isaías. Ele abriu o livro e encontrou o lugar onde está escrito assim:
18 “Saldiñga netshi Sáñkaldatshi Alduna za naksaneshi na, eñki nas nañga ni izhók.
18 “O Senhor me deu o seu Espírito.
19 Ekíga na, saldiñgak ekí janshagatse kakbeyal nakaxane: ‘Saldiñga netshi Jate zeñ mimajañgui, minkualdaldiéñ zek na gu.’”
19 e anunciar que chegou o tempo
20 Ekí kaxakzukuakshiñgueni kalta mañguñguenik exa jiba atshixak agegueniki, shi kaxaldialdiamak yaté. Guatshakna exa ashekualguauxa muldetua e za señ atú.
20 Jesus fechou o livro, entregou-o para o ajudante da sinagoga e sentou-se. Todas as pessoas ali presentes olhavam para Jesus sem desviar os olhos.
21 Guakna ekí kakbeyaldá:
21 Então ele começou a falar. Ele disse:
22 Ekí kakbeyatshakna saldiñga aldukatoguekuejañki “eñki janshizhe nzha” izhgabeji na, “¡sakí ekí janshagatsegaba shi zʉñkaldixá!” ajañgui na ekí izhgaldukajá:
22 Todos começaram a elogiar Jesus, admirados com a sua maneira agradável e simpática de falar, e diziam: — Ele não é o filho de José?
23 Ekí izhgaldukaté katuñguakna Duweja kakbeyá:
23 Então Jesus disse:
24 ”Akze, namak miñmeyaldikue. Ni mielde Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixaga akuíbulduk zaldakueja muldetua axaldukshi, iyapanazhé nakldá.
24 E continuou:
25 Namak ni guakú. Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Eldiya izhogué baxañ, maigua kagi muan níxalda zegakí, gakue naldaksáñga ne zegatshake maldija kakuiñgaba ashekuane. Atshaga na jai ají kagi Isayél matshuwi munzhi sigí ishuanekue maldija kakuí
25 Eu digo a vocês que, de fato, havia muitas viúvas em Israel no tempo do profeta Elias, quando não choveu durante três anos e meio, e houve uma grande fome em toda aquela terra.
26 ashekualgué jiaga, Jateja Eldiya kagaunexal gagazháne. Ne ezua munzhi sigí ishuane, axautshi saná Sidóñka kuíbuldu Saldepta zalda nalgué za na agaunexal gaxane.
26 Porém Deus não enviou Elias a nenhuma das viúvas que viviam em Israel, mas somente a uma viúva que morava em Sarepta, perto de Sidom.
27 Ekibeñga na, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Eldiseyu izhogué baxañ, jai ají kagi Isayél ajuba ikaldunatukakue matshuwi ashekualgué jiaga, ni ezua aikue janshi kaxazguazháne. Ne ezua sigí Namáñ san kagi Sildiaxa zalda nalgué za na janshi axazguane naldashá.
27 Havia também muitos leprosos em Israel no tempo do profeta Eliseu, mas nenhum deles foi curado. Só Naamã, o sírio, foi curado.
28 Ekí aldukatshakna, saldiñga ai ajuizhaldegeñka ashekualguekueki zʉxaita kalzauldi,
28 Quando ouviram isso, todos os que estavam na sinagoga ficaram com muita raiva.
29 ishkaldagueni Duwe iyapanane kakldiñga kuíbulduk agazaxaitshiñgueni, kuíbuldusʉgaxa iyapeñgualdiamak awaldé.
29 Então se levantaram, arrastaram Jesus para fora da cidade e o levaram até o alto do monte onde a cidade estava construída, para o jogar dali abaixo.
30 Nalgué jiaga, Duweki egaba kauwikenañga jian zʉxaiti ne na gua.
30 Mas ele passou pelo meio da multidão e foi embora.
31 Guñgueni Duwe Jesúki Galdildeyaxa kuíbuldu Kapeldahúmka neyatshak, zhigasekué ldiuwañki juwí asanákue izhajuizhaldegeñka shi kaxaldiyaldá.
31 Então Jesus foi para Cafarnaum, uma cidade da região da Galileia. Ali ele ensinava o povo nos sábados.
32 Ekí Duweki muldetua niuwi axaldé ga agatsaldi shi kaxaldixá aldukatshakna, “¡sakí ekí agatsaldi shi zʉñkaldixá!” na kakldexá.
32 Eles estavam muito admirados com a sua maneira de ensinar, pois Jesus falava com autoridade.
33 Exaga na, ezua sigí jisétshi alduna ijulduneja ekí jaldáñ kaulshá:
33 Havia um homem na sinagoga que estava dominado por um demônio. O homem gritou:
34 —Ma Jesú Nasaldéxa zalda maldé, ¿jinak shi nauwikenáñ izhoxaldá makú? ¿Zʉnakldañkashal nakbalde sha? Naski me maldé maldakué: Mañki janshizhegaba Jate jékaldaxa zaldatshi giemi maldé naldashibaldá.
34 — Ei, Jesus de Nazaré! O que você quer de nós? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
35 Guake Duweja jisétshi alduna ekí axaldék:
35 Então Jesus ordenou ao demônio: Em frente de todos, o demônio atirou o homem no chão e saiu dele sem lhe causar nenhum ferimento.
36 Ekí zegaté atuatshakna saldiñga exa zhekualguekueja: “¡Sakí shi ekí izheñshí!” ajañgui na ataba atabañ ekí izhgabeyá:
36 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que tipo de palavras são essas? Este homem, com autoridade e poder, expulsa os espíritos maus, e eles vão embora.
37 Ekí zeguenikna émaxe izhukakueja akldé akldeñga Duwe shalda izhgabejiñgaba na ashekualdapaná.
37 E as notícias a respeito de Jesus se espalharam por toda aquela região.
38 Duwe Jesúki izhajuizhaldegeñka zhinik akzʉxaitatshak, Simóñ Péguldu tshuxa ne. Exaki etshi akagiki zʉ́xaitsha guañgua zalda akzeshiñgaba guatoguakna, Duweja iskaitshexañ axakuañnék.
38 Jesus saiu da sinagoga e foi até a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre alta; e contaram isso a Jesus.
39 Guñguakna asták naguenik guañgua zalda “jalde munzhi zhinik iskaita guwá” axaldeguamak iskaitá. Guake ubañga izhgaldagueniki kakauwaldá na gua.
39 Aí ele foi, parou ao lado da cama dela e deu uma ordem à febre. A febre saiu da mulher, e, no mesmo instante, ela se levantou e começou a cuidar deles.
40 Guñguenik tuañ zegapanatshake, saldiñga nalda mulbatá akzekakue Duwek akualdák. Guñguake aldéñki egaba ezua, ezua káuxalda kaipá me kakuatshake nuk se kakzukuá.
40 Depois de anoitecer , todos os que tinham amigos enfermos, com várias doenças, os levaram a Jesus. Ele pôs as suas mãos sobre cada um deles e os curou.
41 Atshaga na, matshuwi káguba jisétshi alduna ijuldunekue jiaga kezheñshá. Ai aldunakue amak neñkáki jaldáñ: “Mañki Saldiñga netshi Jatetshi Asukuá giemi ni maldá” aldeshi aldé. Aikueja Duweki Jateja káguba kekualdal ezua gaxaldixa guakldane, aiga ne kakualdatshakna, Duweja ai shalda ni ji kakuakshakí na naldá.
41 Os demônios saíram de muitas pessoas, gritando: — Você é o Filho de Deus! Eles sabiam que Jesus era o
42 Abokualdi muñzegapanatshak, Duweki káguba isʉ́ñ zaldi ne. Guatshak jiaga kágubakueja aldiji, eñka kakzalguake neji guakuak axakuañnék.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu da cidade e foi para um lugar deserto. Mas a multidão começou a procurá-lo, e, quando o encontraram, eles não queriam deixá-lo ir embora.
43 Guakna Duweja ekí kakbeyá: “Saldiñga netshi Jateja káguba janshagatsaldi kaksanexaldixa ne guashi kuíbuldu nauxa neyakue nagatsé. Akze, Najatejañki ekí atshaldikuamak nakaxane nakldá.”
43 Mas Jesus disse:
44 Akna asaná juldiúkue juwí izhajuizhaldeka nahauxa Duweja Jate shalda shi kaxaldijiñga na mizhatoxá.
44 E ele anunciava a mensagem nas sinagogas de todo o país.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.