Lucas 3
Jatetshi múldigaba (KOG) vs ARC
1 Guñguenik anuuñka zegatshake kagi Aldumaxa zalda sáñkalda akldé akzeki Tibeldiu axezhuka sáñkaldaldek guñgueni au 15 kagi izhogatogueñga na, sáñkalda aguáñ akzekueki ekí axezhuka itenekue: Ezuañki Ponsiu Pildatu, aiki Juldeyaxa zalda sáñkalda. Ezuañki Eldode, aiki Galdildeyaxa zalda sáñkalda, aldani Pildipiki Ituldeyaxa, Taldakoniaxa zalda sáñkalda. Ezuañki Aldisania, aiki Abildiniaxa zalda sáñkalda na naldá.
1 E, no ano quinze do império de Tibério César, sendo Pôncio Pilatos governador da Judeia, e Herodes, tetrarca da Galileia, e seu irmão Filipe, tetrarca da Itureia e da província de Traconites, e Lisânias, tetrarca de Abilene,
2 Ai sáñkaldakue izhogatoguéñ, Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzekueki Anás, ezuañki Kaipás axezhukakue na izhoxá. Atshaga na Juañ, Sakaldiyatshi asukuáki zʉk zeñka izhogatoguéñ, Jateja ají múldigaba guaxaldiamak ixauldá.
2 sendo Anás e Caifás sumos sacerdotes, veio no deserto a palavra de Deus a João, filho de Zacarias.
3 Guñguakna nina Juldáñ xezha eñgui baxe mizhiji na, aldukal axaldakldekue kakbeyatoguamakga ekí kakbeyá: “Maiñ sha miyatshixakue majiñga maja xaldeki Jatek agakualdinakue miñgatsé. Amak atshamine mimawatualdiamak nik ajaugakue. Ekíki Jateja sha atshamine miñkabetaldiamak.”
3 E percorreu toda a terra ao redor do Jordão, pregando o batismo de arrependimento, para o perdão dos pecados,
4 Ekí shizhiyatshakna mauzeñga Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyaja ekí kaltak guashi sezhekldamakbe zek:
4 segundo o que está escrito no livro das palavras do profeta Isaías, que diz: Voz do que clama no deserto: Preparai o caminho do Senhor; endireitai as suas veredas.
5 Ekí atshiji na, ezua sáñkalda naxaldiéñ jiúñgulda po po ze axaxasheñgui,
5 Todo vale se encherá, e se abaixará todo monte e outeiro; e o que é tortuoso se endireitará, e os caminhos escabrosos se aplanarão;
6 Amak nagatshakna káguba katshekuauxak Jateja ezua zʉnekualdal zʉñgakaxane tuakualdixa nakldá’”
6 e toda carne verá a salvação de Deus.
7 Ekí Juañja Jatetshi múldigaba kakbeyatoguéñ, matshuwi kágubakue nik kajaukshaxañ aldagatshakna ekí kaxaldék:
7 Dizia, pois, João à multidão que saía para ser batizada por ele: Raça de víboras, quem vos ensinou a fugir da ira que está para vir?
8 Akze, nik mimajaukshakue miñnegake ekí atshakue: Sha atshá namak giemi majiñga maja, Jatek agakualdimine awatualdiamak jian atshakue miñgatsé ni mitú. Ne axaldáñgaba ekí ajañgushaminaka itshanagába: “Saldiñga netshi Jateja nauwibama Abaldahám ají naldaldixa izhgakuxanane nakna, ai shtukuaga kaldakna ajíkue zʉnepanaldixa nakldá.” Minegatshak Jate bualga nuxaga ai za auxabé tuazhé. Jinake ekí miñmenaka naldakí. Aldéñki jejié jagikue jiaga ai shtukuakue ixagabakuaka nak.
8 Produzi, pois, frutos dignos de arrependimento e não comeceis a dizer em vós mesmos: Temos Abraão por pai, porque eu vos digo que até destas pedras pode Deus suscitar filhos a Abraão.
9 Kaigaga mieldekueki sha ajanashá abajiñga abajazháldi, jian atshaldiamak Jatek axakualdinakí naldiake, aldéñ naldiñga guiyaba katuñshaldixa za abá guane. Aiki kaldi zhenazhéki abeñgua akualdiniki ayoxa akuamakbé, Jateja guiyaba atemajañ kaxañ katuñshaldixa nakldá.
9 E também já está posto o machado à raiz das árvores; toda árvore, pois, que não dá bom fruto é cortada e lançada no fogo.
10 Ekí aldukatshakna káguba nakldekueja agalduká:
10 E a multidão o interrogava, dizendo: Que faremos, pois?
11 Guake kakiyó:
11 E, respondendo ele, disse-lhes: Quem tiver duas túnicas, que reparta com o que não tem, e quem tiver alimentos, que faça da mesma maneira.
12 Guatshake sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikakue nik kajaukshaldiamak axaldakldekueja jiaga ekíga agalduká:
12 E chegaram também uns publicanos, para serem batizados, e disseram-lhe: Mestre, que devemos fazer?
13 Guake kakiyó:
13 E ele lhes disse: Não peçais mais do que aquilo que vos está ordenado.
14 Guatshake suldáukueja jiaga ekíga agalduká:
14 E uns soldados o interrogaram também, dizendo: E nós, que faremos? E ele lhes disse: A ninguém trateis mal, nem defraudeis e contentai-vos com o vosso soldo.
15 Guatshak káguba azaldukatoxekuejañki Jateja ezua zʉnekualdaldiamak zʉñgakaxaldixa guakldane “mijá nagakuéñ” ajañgui, jiyagatuwiñgaba akuatoguakna, Juañ atuatshak “¿eñki aiga naldaka neki?” izhgalduká.
15 E, estando o povo em expectação e pensando todos de João, em seu coração, se, porventura, seria o Cristo,
16 Guakna Juañjañki ekí kakbeyá: “Naski nik nuxa mimajaukshikugé. Naldatshak nalduxañ ezua zʉnekualdaldiamak nagatukaki nazhakaldak akzé nak, naski ni atabal nuxaki nakzaldagálde. E zʉnake Jatetshi Aldunakga mimajaukshi na, ai Alduna maiñldi auxaga miñkaldaldaldiamak miñgexaldixa. Atshaga na guksék jiaga mimajaukshiji jana mimajaukshatshakna, gukséja jika janshi axazguamak aldunaldi janshi miñkazgualdixa.
16 respondeu João a todos, dizendo: Eu, na verdade, batizo-vos com água, mas eis que vem aquele que é mais poderoso do que eu, a quem eu não sou digno de desatar a correia das sandálias; este vos batizará com o Espírito Santo e com fogo.
17 Aldéñki janshizhekueki sha atshixakuek zhinik kagajuekualdixa za abá guane. Aiki aldó ajubak zhinik axajuekuamakbe kakualdixa. Aldó gataki muldetua jikak akuasha abegamakbé, aldéñki janshizhekueki askuiñgaba kabexaldixa. Aldó ajubaki egaba ayoxa akuamakbé na, aldéñki sha atshixakueki guksé sanazhéñka, guiyaba tu za nogakueñka kakaxaldixa nakldá.”
17 Ele tem a pá na sua mão, e limpará a sua eira, e ajuntará o trigo no seu celeiro, mas queimará a palha com fogo que nunca se apaga.
18 Ekí agatsaldi na, matshuwi juizha guiyaba kakbeji, Jateja káguba ikualdal ezua gaxaldixa guaklde naxaldixa shalda muldetua na kakbeyatoxá.
18 E assim admoestando-os, muitas outras coisas também anunciava ao povo.
19 Guatshak Juañja sáñkalda Eldode guiyaba guxaldiamak “sha atshalga nogakue migatsaldakí ni matú” axaldék. Jinak ekí axaldegazhá. Sha atshatoguamakga atshiji na, akaja giemitshi asewá nane Eldodia izhgakuxane nalguák.
19 Sendo, porém, o tetrarca Herodes repreendido por ele por causa de Herodias, mulher de seu irmão Filipe, e por todas as maldades que Herodes tinha feito,
20 Ekí axaldegatshak míñgaki jiak, akldé sha atshijiñga na, Juañ kalseldi mexal guak na gua.
20 acrescentou a todas as outras ainda esta, a de encerrar João num cárcere.
21 Amak Juañ kalseldi abegagá nogueñga aldéñki káguba matshuwi nik kajaukshatogueñga, Duwe Jesú jiaga nik jaukshá. Atshaga na, Duwejañki Ajate axazguagatogueñki alnoba akpezhatshaga,
21 E aconteceu que, como todo o povo se batizava, sendo batizado também Jesus, orando ele, o céu se abriu,
22 Jatetshi Aldunaga shamíjañ axagataná. Atshaga na exa zhinik ekí múldigaba guagaté alduká: “Mañki, Nasukuá giemi matshuwi mezhgajañguge, nakldunauxabé mizhuka nakna, zeñ maldakzukuxa nakldá.”
22 e o Espírito Santo desceu sobre ele em forma corpórea, como uma pomba; e ouviu-se uma voz do céu, que dizia: Tu és meu Filho amado; em ti me tenho comprazido.
23 Guatshake Duwe Jesúki anuñka 30 kagi itsegatogatshake Jatetshi jiba axatshaldá.
23 E o mesmo Jesus começava a ser de quase trinta anos, sendo (como se cuidava) filho de José, e José, de Eli,
24 Eldíki Matáttshi asukuá. Matátki Aldebítshi asukuá. Aldebíki Melkítshi asukuá. Melkíki Janahítshi asukuá. Janahíki Jusétshi asukuá.
24 e Eli, de Matate, e Matate, de Levi, e Levi, de Melqui, e Melqui, de Janai, e Janai, de José,
25 Juséki Matatiyatshi asukuá. Matatiyaki Amótshi asukuá. Amóki Nahúmtshi asukuá. Nahúmki Esaldítshi asukuá. Esaldíki Nagáitshi asukuá.
25 e José, de Matatias, e Matatias, de Amós, e Amós, de Naum, e Naum, de Esli, e Esli, de Nagai,
26 Nagáiki Mahátshi asukuá. Maháki Matatiyatshi asukuá. Matatiyaki Semétshi asukuá. Seméki Joséktshi asukuá. Josékki Judátshi asukuá.
26 e Nagai, de Maate, e Maate, de Matatias, e Matatias, de Semei, e Semei, de José, e José, de Jodá,
27 Judáki Jonántshi asukuá. Jonánki Aldesátshi asukuá. Aldesáki Suldubabéltshi asukuá. Suldubabélki Saldatiéltshi asukuá. Saldatiélki Neldítshi asukuá. Neldíki Melkítshi asukuá.
27 e Jodá, de Joanã, e Joanã, de Resa, e Resa, de Zorobabel, e Zorobabel, de Salatiel, e Salatiel, de Neri,
28 Melkíki Adítshi asukuá. Adíki Kosámtshi asukuá. Kosámki Edmadámtshi asukuá. Edmadámki Eltshi asukuá.
28 e Neri, de Melqui, e Melqui, de Adi, e Adi, de Cosã, e Cosã, de Elmadã, e Elmadã, de Er,
29 Elki Josuétshi asukuá. Josuéki Eldieseltshi asukuá. Eldieselki Joldímtshi asukuá. Joldímki Matáttshi asukuá.
29 e Er, de Josué, e Josué, de Eliézer, e Eliézer, de Jorim, e Jorim, de Matate, e Matate, de Levi,
30 Matátki Aldebítshi asukuá. Aldebíki Simehóñtshi asukuá. Simehóñki Judátshi asukuá. Judáki Jusétshi asukuá. Juséki Jonámtshi asukuá. Jonámki Eldiakímtshi asukuá.
30 e Levi, de Simeão, e Simeão, de Judá, e Judá, de José, e José, de Jonã, e Jonã, de Eliaquim,
31 Eldiakímki Meldeyatshi asukuá. Meldeyaki Menátshi asukuá. Menáki Matatátshi asukuá. Matatáki Natáñtshi asukuá.
31 e Eliaquim, de Meleá, e Meleá, de Mená, e Mená, de Matatá, e Matatá, de Natã, e Natã, de Davi,
32 Natáñki Dabítshi asukuá. Dabíki Isahítshi asukuá. Isahíki Obéttshi asukuá. Obétki Bohóstshi asukuá. Bohóski Sadmóñtshi asukuá. Sadmóñki Nasóñtshi asukuá.
32 e Davi, de Jessé, e Jessé, de Obede, e Obede, de Boaz, e Boaz, de Salá, e Salá, de Naassom,
33 Nasóñki Aminadáptshi asukuá. Aminadápki Aldámtshi asukuá. Aldámki Adnítshi asukuá. Adníki Esaldóñtshi asukuá. Esaldóñki Paldestshi asukuá. Paldeski Judátshi asukuá.
33 e Naassom, de Aminadabe, e Aminadabe, de Admim, e Admim, de Arni, e Arni, de Esrom, e Esrom, de Perez, e Perez, de Judá,
34 Judáki Jakóptshi asukuá. Jakópki Isáktshi asukuá. Isákki Abaldahámtshi asukuá. Abaldahámki Taldétshi asukuá. Taldéki Nakóltshi asukuá.
34 e Judá, de Jacó, e Jacó, de Isaque, e Isaque, de Abraão, e Abraão, de Tera, e Tera de Naor,
35 Nakólki Seldúktshi asukuá. Seldúkki Aldagáutshi asukuá. Aldagáuki Peldéktshi asukuá. Peldékki Ebéltshi asukuá. Ebélki Saldátshi asukuá.
35 e Naor, de Serugue, e Serugue, de Ragaú, e Ragaú, de Faleque, e Faleque, de Éber, e Éber, de Salá,
36 Saldáki Kaináñtshi asukuá. Kaináñki Alpaxátshi asukuá. Alpaxáki Semtshi asukuá. Semki Nuwétshi asukuá. Nuwéki Aldaméktshi asukuá.
36 e Salá, de Cainã, e Cainã, de Arfaxade, e Arfaxade, de Sem, e Sem, de Noé, e Noé, de Lameque,
37 Aldamékki Matusaldéñtshi asukuá. Matusaldéñki Enóktshi asukuá. Enókki Jaldédtshi asukuá. Jaldédki Maldaldéltshi asukuá. Maldaldélki Kaináñtshi asukuá.
37 e Lameque, de Metusalém, e Metusalém, de Enoque, e Enoque, de Jarede, e Jarede, de Maalalel, e Maalalel, de Cainã,
38 Kaináñki Enústshi asukuá. Enúski Settshi asukuá. Setki Adáñtshi asukuá. Adáñ zʉnake Saldiñga netshi Jateja gaune nak ají nzha.
38 e Cainã, de Enos, e Enos, de Sete, e Sete, de Adão, e Adão, de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.