Lucas 20
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA
1 Ezua ldiuwañ Duwe Jesúki Jate axazakuageñka kágubakuek sakí Jateja kekualdaldixa shi kaxaldiyatoguéñ, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakue, juldiú nauwa akldé akzekue na axaldagueni ekí agalduká:
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 —¿Mañki mani zalda niuwi guxamalde shi ekí atshiji, shizhiyabaldók? ¿Meja ekí matshaldixa niuwi migene naldaka ne?
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Guñguake kakiyó:
3 Jesus respondeu:
4 Juañ nik majaukshakueki, ¿meja káguba nik jaukshaldiamak shi niuwi agená? ¿Jate jékaldaxa izhukaja azhi kágubaja nuxa niuwi agene shi na?
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Ekí kakldukañguake kauwizhéñgaba sakí akiyayokualdixa ekí izhgabeyaldá: “‘Jate jékaldaxa izhukajañga niuwi agenane nakldá’ akiyokuakualdiake ekí zʉñnukaka: ‘Tukí Jatejañga niuwi agene nalguake, ¿jinak shi aldéñ shi miñkaldiyatshak “namak ni guak” jañguazhá guamine na?’
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Ne ake, ‘kágubaja nuxa niuwi agenane nakldá’ yokuakualdiake kágubakueja kakldunazháldi, jagi zʉneyabushi zʉnakuagaka naldashá. Jinake naldakí. Kauwizhéñ ‘Juañki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa nane shakldá’ ajañguxa nak.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Guakna ekí nuxa akiyayó:
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Guñguake aldéñ ekí nuxa kakiyó:
8 E Jesus lhes disse:
9 Guñgueni Duwe Jesúja mokue ezua ajanashakldegéñ zhinik exa zhekualguekuek ekí shi kaxaldiyaldá:
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Amak neñgueni, eñka izhoshi na, kalwé akuiyaldiéñ zeguake, ezua ají nashiga te axabajanekue nugeñka ajíki muan agaxexaldiamak agakuxal gaxá. Guane nalgué, nashi amak eñka neyatshake abushiñgaba akuñgueniki egabañga mokue axaxá.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Ekí tetshi ajáugukuija ajanashane nukañguake, jiak mokue ezua ají nashi gaxá. Guane nalgué amak eñka neñguake, aiki aguáñ izhabashi mual axaldeshi, akzaldi agaldabikshijiñgaba akuñgueniki, egabañga mokue axaxá.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Ekí ajanashane nukañguake, jiak mokue ezua ají nashi gaxane nalgué, aiki akiyasalshiñgueniki egabañga mokue agazaxaitshá.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 ”Ekí ajanashiñguake te shjáugukuija ekí zhiklduká: “Guake, ¿sai atshanaka ne? Nasukuá giemi izhgajañguge natsaldí kagakaxaldikue. Eñki axabetá akualdixa ni jañgukú.”
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Guane nalgué, amak asukuá gaxane exa neyaté atuatshakna, te axabajanekueja ekí izhgabeyá: “Uñkuejiéki te shjáugukuitshi asukuá nakna, jejié te bieni ipanaldixa. Akna, nasʉñ niñkauwañki ají bieni ipanakualdiamak guaxá kuizguí.”
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Ekí izhgabeji, iyapangueni kalwé xaldeldi zhinik agazaxaitshiñgueniki akuaxá.
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Akze, exa neyaldiniki te axabajanekue nuk kakuaxá gualdinik, ají kalwé xaldaki axautshikuek niñkauwañki kaxabajaldixa nakldá.
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Ekí agabeyatshakna Duweja katuaté noshi ekí kakbeyá:
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Akna mieldeki ai jagik akbini penatshak matshuwi agisaldamakbeñga aldéñga izhgisalshaldixa. Ne ai jagiki mielde bakaldak akjienatshak guaxaldixa nakldá.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Ekí ajanashakldegéñ zhinik shizhiyaté aldukatshakna, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakue juizhi kauwizhéñ kagatsaldi ne katuñshi ekí guaklde kagajienakna, Duwe ubañga akuxaldiamak aldiyaldá. Guatshak zheñga kágubakueja kakzukuakna, ajanashazhá na akuá.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Akna, sáñkaldakueja Duwe Jesú be axaldoshi, ezuakue ziñ me axaxá. Aikueki Duweja guagatuka namak ajañguxakue ga abeldashi na, ji guakldéñ zhinik nuxa agatsé ne izhakuaxaldiamak aldiñkakue. Ekíki Duwe iyapanaldinik Alduma zalda sáñkaldaja sanexaldixa itenek agaxexaldiamak.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Akna Duwek ekí agabeyá:
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Akna ¿Aldumatshi sáñkalda akldé akzé akilzabiyakue zʉñsanegamak shi akilzabiyakue naldaka na?
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Ekí agaldukatshake kakiyokuéñ zhinik izhakuaxaldixa kakldeshi agaldukatuka Duweja katuakna ekí nuxa kakiyó:
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 —Ezua muneda Alduma zalda natuñsha guwíñ. ¿Jeñkáñ metshi waxa shi axaldí mitú? ¿Metshi axezhuka jai aksezheklde shi mitú?
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Guake Duweja ekí kakbeyá:
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Kágubakue kenañ ekí kakiyokuatshakna, sakí zhinikga Duwe agatsé ne izhakuagaka kakzaldazhá. Egaba “¡sakí ekí jañguanega yokuxá!” ajañgui na, sʉnjá ashé nuxa na aldoxá.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Guñgueni anuñka saduseyukue Duwe axaldák. Ekuejañki kágubakue ashuanaldinik Jateja mokue kezhgaldakshazháldixa ajañguxakue naldakna ekí agalduká:
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 —Shi maldazʉñkaldixa, nauwibama Mueséja nasʉñ juldiúkuañ ekí atshakue zʉñmeji, kalta zʉñkabashanane. Ezua sigí sukua axaldegagáñga shuixaldiake, akaja giemijañga ai tsewa nane gugakue agatsaldaldixa. Ekíki akaja shuane tsaldiñga sukua axaldekldaldixaki ai shtukua nitshixalga noxaldiamak.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Ekí nalgué atiuwiñ zalguéñ, zhuakajagaba kugua sigíkue aldalgué, kasak zaldaja munzhi guxane nalgué, sukua axaldegagáñga shuizhá.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Guñguake mozhuaneja,
30 o segundo
31 maiguaneja ai tsewa nane guxá. Guane nalgué, aikue jiaga sukua axaldegagáñga ashuizhá. Guñguenik exa zhinik jiak, galdeni nekueja ekíga ai munzhi akugatshak jiaga, kugua aldalguauxa sukua abajagáñga ashuizhá.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Ekí nuk ashuigueni, aldiweki munzhi jiaga shuizhá.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Ekí zeklde ne, Jateja káguba ashuanaldixakue mokue kezhgaldakshaldixa ldiuwañ zegatshak, munzhi sigí zhuakajagaba kugua axaldane nak, ¿atshake mielde tsewa naldaldixa shi na?
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Guñguake Duweja kakiyó:
34 Jesus respondeu:
35 Naldatshak Jateja kagi abisa gauwatshak mieldekue ashuanaldinik kezhgaldakshi kezhokshakue kagatsé katualdixakueki, exa numa aldegazhítakue nakldá.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Akze, ekueki Jateja guaklde uldeñkakue shuigazhítakue nahamakbe, ni mitsák mokue shuigazhítakue naldaldixa. Ekíga na, Saldiñga netshi Jateja ashuanaldinik mokue kezhgaldakshaldixa izhoshiñga kezhokshaldixa nakna, ají sukuakue giemi aldaldaldixakue nakldá.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 ”Guatshak Jateja káguba ashuanaldixakue mokue kezhgaldakshaldixa shalda nauwibama Mueséjañga zʉnatuñshi ekí kalta gauwane: Saldiñga netshi Jateja kaldi puldatukak zhinik “Nasga na mibama Abaldahámtshi, Isáktshi, Jakóptshi Ajatega nzhakú” guaklde.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Akze, Saldiñga netshi Jateki shuanekuetshi Jate naldazhé, ne be nukakuetshi Jatega nakldá. Jinake naldakí. Aldéñ tuwiñki, saldiñga shuanaldixakue beñga nukakue katuñka nak.
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Ekí agatsaldi kakiyokuatshakna, anuñka asanátshi guiyaba shizhixakuejañki ekí akiyayó:
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Guñguakna ni meja akldé akzʉzukaldixaga izhajanazhá na akuá.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Guñgueni Duwe Jesúja ekí kakbeyá:
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Ekí akuaka ne, nauwibama Dabíja naldiñga Jatetshi múldigabaga zubeyakue xaltek ekí guashi gauwanane:
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 Naski maguldiñkakuek auxaga magubishaldikueñka yo amak mizhoxaldixa nakldá.’”
43 até que eu ponha
44 Ake, nauwibama Dabí aldéñ naldiñga káguba ikualkak “nají Sáñkalda” axaldeklde nake, jiak ¿sakí shi atukua za naldaka na?
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Guñgueni saldiñgaja aldukatoguéñ, Duweja aldéñ shaxaldixakuegaba ekí kakbeyá:
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 —Guiyaba shizhixakue atshamakga atshabináldiamak muldetua numañ miyatualdí. Akze, kauwizhéñki kakzé kawatualdiamak na zhakuá wézhilduka izhatshualdixa. Kágubakue zheneñka aldeyatshak, kaxabeti mual za kaxazakuagakue izhajankakue. Juwí izhajuizhaldegeñka aldeyatshak, azhi mieldegaba abuzál aldeyatshak, akldé akzekue iyaldageñka iyaldagazhá guasʉ́ñ akzekakue.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Naldatshak munzhi sigí ishuanekueki iyasaji juizhi saldiñga ikukakue. Ne janshizhekue kawatualdiamake, kawatuatogeñki Jate maldée axazguakakue. Ekí ajanashixa nakna, Jateja axautshikue zhakaldak atemajañ guiyaba katuñshaldixa nakldá.
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.