Lucas 16
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT
1 Ekí kakbeñgueniki ezua ajanashakldegéñ zhinik aldéñ shaxaldixakuek shi kaxaldiyaldá: “Ezua sigí kabiaja ají nashik saldiñga jikakue numañ agatualdiamak axabajá. Guane nalgué, ají numakue agitshuakshapanká akizhakuák.
1 Jesus contou a seguinte história a seus discípulos: “Um homem rico tinha um administrador que cuidava de seus negócios. Certo dia, foram-lhe contar que esse administrador estava desperdiçando seu dinheiro.
2 Guñguake kabiaja ají nashi ixaulguenik ekí aklduká: ‘¿Namak shi nají numakue nagitshuakshabalduka maldukakú? Akna sakí jiba naxakbemalde xalte maldagexaldí. Jinake ekí mikbeyakí. Mañki jikakue numañ nagatuabiksá gualdixa nak.’
2 Então mandou chamá-lo e disse: ‘O que é isso que ouço a seu respeito? Preste contas de sua administração, pois não pode mais permanecer nesse cargo’.
3 Guakna nashija aldéñgaba ekí jañguá: ‘Nají sáñkaldaja jiba nazikuxá guxaki, ¿izhó guashi sakí kasa izhgauwaldikue ne? Tezhi jiba ishkatsha zʉnake kama naxaldaldazhé nakldeka. Ne zʉshishá izhoxaki jiwak nakzeka.’
3 “O administrador pensou consigo: ‘E agora? Meu patrão vai me demitir. Não tenho força para trabalhar no campo, e sou orgulhoso demais para mendigar.
4 Ekí jañgui na, ‘ekí ni atshaldikú’ akldék. ‘Sáñkalda jiba nazikuxaldinik axautshikue niñkauwañki kauwijuxa naziyapanaldiamak ekí atshaldikue nzha.’
4 Já sei como garantir que as pessoas me recebam em suas casas quando eu for despedido!’.
5 ”Ekí jañguñguake ají sáñkaldatshi shaldá izhukakue ezua, ezua axaldaxal kakbeyá. Kasaklde axaldagatshak ekí aklduká: ‘¿Mañki mitsá shi nají sáñkaldatshi shaldá mizhók?’
5 “Então ele convocou todos que deviam dinheiro a seu patrão. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve a meu patrão?’.
6 Guñguake akiyó: ‘Naski 160 balde mantixa na shaldá nazizhók.’ Ekí akiyokuatshak ekí akbeyá: ‘Jalde mijí shaldá xalte ipana xaldeki jiak, nauwateñgaba abisa 80 niñkauwañki itsuñguá guwá.’
6 O homem respondeu: ‘Devo cem tonéis de azeite’. Então o administrador lhe disse: ‘Pegue depressa sua conta e mude-a para cinquenta tonéis’.
7 Galdeni ne axaldagatshak ekíga aklduká: ‘¿Mañki mitsá shi nají sáñkaldatshi shaldá mizhók?’ Guñguake akiyó: ‘Naski 100 gamañkalda na gakue shaldá nazizhók.’ Ekí akiyokuatshak ekí akbeyá: ‘Jalde mijí shaldá xalte ipana xaldeki jiak, abisa 80 niñkauwañki itsuñguá guwá.’
7 “‘E quanto você deve a meu patrão?’, perguntou ao segundo. “Devo cem cestos grandes de trigo’, respondeu ele. E o administrador disse: ‘Tome sua conta e mude-a para oitenta cestos’.
8 ”Sáñkaldaja ají nashi jikakue numañ agatuñka nane ekí naldagálde axatshane nukatshak jiaga ekí guak: ‘¡Nají nashiki jika agajuezhauxa axaldaldaldiamak muldetua jañgua janaktune nukshí!’
8 “O patrão elogiou o administrador desonesto por sua astúcia. E é verdade que os filhos deste mundo são mais astutos ao lidar com o mundo ao redor que os filhos da luz.
9 Ekí jiaga miñmeyaldikue. Maiñ jai kagik ji akzé miñkaldeki axautshikue kagauneshi, mimipebu aldexaldiamak jiba akbeyakue. Ekí miyatshaldiakna jai kagik zaldakue miñkazauwaksá guatshake, jékaldaxa izhoshiñga mizhoxaldieñka zʉnake muldetua mimeyapanaldixa nakldá.
9 Esta é a lição: usem a riqueza deste mundo para fazer amigos. Assim, quando suas posses se extinguirem, eles os receberão num lar eterno.
10 ”Mieldeki jika nauwamé ne jiaga numañ tuakue agatsahamak numañ tualdiake, aiki ‘matshuwi jika ne jiaga numañ tuaka shakldá’ alduna iyashaka naldaldixa. Ne mieldeki jika nauwamé ne jiaga numañ tuakue agatsahamak numañ tuagába, naldagálde atshaldiake, ake, matshuwi jika numañ tuakue agatsegatshak ekíga numañ tuagába, naldagálde atshaldixa naldashá.
10 “Se forem fiéis nas pequenas coisas, também o serão nas grandes. Mas, se forem desonestos nas pequenas coisas, também o serão nas maiores.
11 Ekibeñga na, jai kagik ji akzé miñkaldekue muldetua numañ tuakue miñgatsahamak jiba akbeyakí minaldaldiake, ¿sakí shi Jateja namak giemi akzekue tuñka numañ miyagatualdiamak miñgexaldixa na?
11 E, se vocês não são confiáveis ao lidar com a riqueza injusta deste mundo, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Akze, axautshitshi jika numañ tuakue miñgatsahamak tuagába amak jiba akbeyakí minaldaldiake, ¿sakí shi mimijí giemikue miñgaxexaldixa na?
12 E, se não são fiéis com os bens dos outros, por que alguém lhes confiaria o que é de vocês?
13 ”Guatshak ezua nashija mozhua sáñkaldakuek axazauwazháka naldashá. Jinake naldakí. Amak mozhua sáñkaldakue akizhuka nanake, ezuañki izhgajañgui, axabetaldixa ne, jiak ezuañki aguldiji, aguáñ izhbashaldixa. Ekibeñga na, ‘Jate za sha akaldak akzé na’ jañgui axazauwal minogatshaga, paldata jiaga akldé akzé jañgui ai za niyal nogazháminaka naldashá.”
13 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro”.
14 Guatshak paldiseyukuejañki paldata za ajañguxakue naldakna, Duweja ekí guagaté aldukatshakna iyajokldeshiñgaba na akuá.
14 Os fariseus, que tinham grande amor ao dinheiro, ouviam isso tudo e zombavam de Jesus.
15 Guñguake Duweja ekí kakbeyá: “Maiñki kágubakueja izhogakue miñgatsahamak mizhuka miñkajanaldiamak mizhekualdatshak jiaga, Jateja zʉnake aldunaxa nusagatse miñneshi, mijañguxa auxaga miñgatuñka. Akze, kágubaja ji akzé tuñka, Jateja zʉnake akzaldagálde tuwi na, tuasʉ́ñ akzeka nakldá.
15 Então ele disse: “Vocês gostam de parecer justos em público, mas Deus conhece o seu coração. Aquilo que este mundo valoriza é detestável aos olhos de Deus.
16 ”Guatshak Juañ nik majaukshakueja Jate shalda guaxal nagagá nogueñgaki, nauwibama Muesék Jateja jian izhoxa guiyaba zʉñkabajane, ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakuek kalta kakaushananekue za zʉñsaneklde naldashá. Ne Juañja Jate shalda guagapaneni zhinik na, Saldiñga netshi Jateja janshagatsaldi káguba kaksanegapanaldixa shalda akuagapanane. Ekí akuagaté aldukatshakna, matshuwi nekuejañki kagatsauxa Jateja kaksanexaldiamak aldiji na, abá naldakí kama izhalshijiñgaba ashekualdapanane.
16 “Até a chegada de João, a lei de Moisés e a mensagem dos profetas eram seus guias. Agora, porém, as boas-novas do reino de Deus estão sendo anunciadas, e todos estão ansiosos para entrar.
17 Naldatshak Najateja guiyaba zʉñkabajananeki zʉñsanegaksá guazháldixa. Akze, alnoba, kagiki naldaksáñga gualdixa, naldatshak ai guiyaba zʉnake ni ji ezua agatsalda nóñgutse nuxaki yushá guazhíta nzha.
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem que ser anulado até o menor traço da lei de Deus.
18 ”Akna mielde sigíjañki asewá majaldinik axautshi guxaldiák, Jateja tuwiñki asewá naldagálde tushek guxaga zexaldixa. Ekibeñga na, mielde sigíjañki munzhi asewája majane guxaldiák, asewá naldagálde tushek guxaga zexaldixa nzha.”
18 “Assim, o homem que se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério. E o homem que se casa com uma mulher divorciada também comete adultério”.
19 Guñgueni Duwe Jesúja ekí shi kaxaldiyaldá: “Atiuwiñ zalguéñ ezua sigí kabiaki zhakuá maldé akzé za ijuakue. Jika zʉxaita axaldaldakna, niuwi neyauxa we akzaldi za zaxa na izhoxá.
19 Jesus disse: “Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho fino e vivia sempre cercado de luxos.
20 Naldatshak jiak, ezua sigí nashi, Aldásaldu axezhuka, agatsauxa sawa balda, kabia juldunéñ ité nuka na naldá.
20 À sua porta ficava um mendigo coberto de feridas chamado Lázaro.
21 Eñki maldija guiñgaba na, kabiaja gakue gatuka agakjienane nuxaki ga gundana akzeshiñgaba na izhoxá. Guatshak míñgaki piyukueja axaldaxeni sawak iyasuañguxa.
21 Ele ansiava comer o que caía da mesa do homem rico, e os cachorros vinham lamber suas feridas abertas.
22 ”Nalgué nashiki shuigatshak, Jateja guaklde uldeñkakueja nauwibama Abaldahám akyó izhogexañ awalditshí. Guñguenik kabia jiaga shuiguake kagi iyashá.
22 “Por fim, o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado,
23 E zʉnake jiséxa neyatshak guiyaba tuwiñgaba izhoxaldá. Eñka zhinik maldé zeñka stuatshake, nauwibama Abaldahámki nashi Aldásaldu akyó ité tu.
23 e foi para o lugar dos mortos. Ali, em tormento, ele viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Ekí tuatshakna ixauldá: ‘Najate Abaldahám, guañ maldaguanaldí. Tuejié Aldásaldu ají káuxalda bulduk nik alduañgua xaldeki nauwa sui nakzexaldiamak, nagakaxá guwá. Jinake naldakí. Naski jai guksék zʉ́xaita zalda guiyaba tuwiñgaba gugák.’
24 “O rico gritou: ‘Pai Abraão, tenha compaixão de mim! Mande Lázaro aqui para que molhe a ponta do dedo em água e refresque minha língua. Estou em agonia nestas chamas!’.
25 ”Ekí agakuañnegatshak jiaga akiyó: ‘Nasukuá, ekí be zhigisekuá guwá. Mañki kagixa mizhogueñgaki, jika janshagatsekuegaba mipanaldiauxa au ipaná guamalde. Ne jalde nashi Aldásaldu niñkauwañki kagixa guiyaba tuwi za izhone naldatshak, jexa zʉnake guañ jañgui, zeñ izhokshakue. Ne ma niñkauwañki guiyaba tuakue.
25 “Abraão, porém, respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a vida você teve tudo que queria e Lázaro não teve coisa alguma. Agora, ele está aqui sendo consolado, e você está em agonia.
26 Ekí zhinik jiaga migaunegazhánaka. Jatejañga jai nauwibuánki atemajañ izhgajuekuane nogatuka. Ekíki jai zhinik ni me mizhogeñka agaskaiti guakuak. Ekíga na jiak, mizhogeñka zhinik ni me jai agaskaiti guakuak.’
26 Além do mais, há entre nós um grande abismo. Ninguém daqui pode atravessar para o seu lado, e ninguém daí pode atravessar para o nosso’.
27 ”Ekí akiyokuakna kabiaja ekí agakuañnék: ‘Ake, najate Abaldahám, tuejié Aldásaldu najate nugeñka gaxá guakue ni migakuañnekú.
27 “Então o rico disse: ‘Por favor, Pai Abraão, pelo menos mande Lázaro à casa de meu pai,
28 Jinake naldakí. Nakaja jatshiwa nekue sha atsha majiñga maja guakue keshkaldukshaldiamak. Ekíki ekue jiaga guiyaba tu za nogakuéñ aldashi guakuak.’
28 pois tenho cinco irmãos e quero avisá-los para que não terminem neste lugar de tormento’.
29 ”Guñguake nauwibamaja ekí akiyó: ‘Kauwizhéñki Muesé, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja kalta gauwane kaxaldañga nak axaldukakue kagatsaldashá.’
29 “‘Moisés e os profetas já os avisaram’, respondeu Abraão. ‘Seus irmãos podem ouvir o que eles disseram.’
30 ”Guñguake mokue akiyó: ‘Najate, nakajakueja ai za auxabé aldukazháka. Ne ezua shuanaldi zhinik izhgateneja “sha atsha majiñga maja, Jatek agakualdinakue” kakbeyatshak zʉnake amak aldukaldixa nzha.’
30 “Então o rico disse: ‘Não, Pai Abraão! Mas, se alguém dentre os mortos lhes fosse enviado, eles se arrependeriam!’.
31 ”Ekí akbeñguake akiyó: ‘Mikajakuejañki Muesé, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja kalta gauwanane aldukazhámakbeñga, ezua shuanaldini izhgateneja jiaga ji kakbeñka “namak sha nakbé” ajañguazháldixa naldashá,’” ekí na shi kaxaldiyá.
31 “Abraão, porém, disse: ‘Se eles não ouvem Moisés e os profetas, não se convencerão, mesmo que alguém ressuscite dos mortos’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.