Lucas 15

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Guatshak sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikakue, sha atshixa akuakakue juizhi Duwe Jesú aldukal axaldák.
1 Certa ocasião, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram perto de Jesus para o ouvir.
2 Ekí axaldagatshakna paldiseyukueja, kauwisanátshi guiyaba shizhixakueja ekí Duwe nalda axakuák: “Jejiéki sha atshixakue jiaga kepani ekue na za zalda jiaga atshixa nakldá.”
2 Os fariseus e os mestres da Lei criticavam Jesus, dizendo: — Este homem se mistura com gente de má fama e toma refeições com eles.
3 Guñguake Duweja ezua ajanashakldegéñ zhinik ekí shi kaxaldiyaldá:
3 Então Jesus contou esta parábola :
4 “Ezuak jubeju matshuwi (100) mixaldé ne, ezua migitshuizha guanake, ¿jubeju matshuwi (99) nekue za na, játuldiñga maja makueniki, ezua migitshuanane za nijiñga mikzá zalda niyazhámildaka sha?
4 — Se algum de vocês tem cem ovelhas e perde uma, por acaso não vai procurá-la? Assim, deixa no campo as outras noventa e nove e vai procurar a ovelha perdida até achá-la.
5 Amak mikzaldatshake, zeñ mikldeshiñgaba kukubak izhbi uldemildaka.
5 Quando a encontra, fica muito contente e volta com ela nos ombros.
6 Gualdinik mijuxa maldeyatshak, mipebukue, mikyó izhukakue mijúk majuizhakuatshak, ‘jubeju nagitshuanane mokue nakzane nakna, nas na zeñ miñnegwíñ’ kakbemildaka naldashá.
6 Chegando à sua casa, chama os amigos e vizinhos e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha ovelha perdida.”
7 ”Ekí miñmeyaldikue. Ekibeñga guana, jáugukuija ají jubeju akzaldatshak zeñ akldegamakbe, ezua sha atshixaja sha atsha majiñga maja, Jatek agakualdinatshak, jékaldaxa izhukakue zʉ́xaita zeñ izhajanaldixa. Ne matshuwi káguba (99) kauwizhéñgaba janshizhekue izhajani na, sha atsha majiñga maja, Jatek agakualdinakue kagatsaldazhé itshankakue shalda zʉnake zeñ izhajanazháldixa nakldá.
7 — Pois eu lhes digo que assim também vai haver mais alegria no céu por um pecador que se arrepende dos seus pecados do que por noventa e nove pessoas boas que não precisam se arrepender.
8 ”Ekibeñga na, ezua munzhija muneda akzekuegaba uguá axaldé ne, ezuamé nuxa agitshuana guanake, ¿muñshí zukuxa zuñgua xaldek, muldetua zupeshi, nijiñga akzá zalda niyazháka sha?
8 Jesus continuou:
9 Amak akzaldatshake, apebukue, akyó izhukakue ajúk kajuizhakuatshak, ‘muneda nagitshuanane mokue nakzane nakna nas na zeñ miñnegwíñ’ kakbeyaka naldashá.
9 E, quando a encontra, convida as amigas e vizinhas e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha moeda perdida.”
10 Ekibeñga guana, ezua sha atshixaja sha atsha majiñga maja, Jatek agakualdinatshak, jékaldaxa Jateja, aldéñ guaklde uldeñkakue juizhi zʉxaita zeñ izhajanaldixa nakldá miñmeyaldikue.”
10 — Pois eu digo a vocês que assim também os anjos de Deus se alegrarão por causa de um pecador que se arrepende dos seus pecados.
11 Guñgueniki Duweja mokue ezua ajanashakldegéñ zhinik shi kaxaldiyaldá: “Ezua sigí mozhua sigí sukuekue axaldé nalgué,
11 E Jesus disse ainda:
12 galdeni ne zaldajañki ajatek ekí akshishá: ‘Najate, mielde bieni maldagexaldixa nake, najíki nagé guwá.’ Guñguakna ajateja amak bieni muan, muan asukuákuek kagé.
12 Certo dia o mais moço disse ao pai: “Pai, quero que o senhor me dê agora a minha parte da herança.”
13 ”Amak kagegueni nauwa anuñka me zegatshake, galdeni zaldajañki ají bieni nuk nabesá guñguenik, san kagi maldé zaldi ne. Eñkaki naldagálde atshiji akldunamak izhoshi izhgasjabijiñgaba, ají bieni nuk itshuakshá.
13 Poucos dias depois, o filho mais moço ajuntou tudo o que era seu e partiu para um país que ficava muito longe. Ali viveu uma vida cheia de pecado e desperdiçou tudo o que tinha.
14 Amak nuk aksaldinatshake ai kagixa gakue negaksá, gakue atuakí naldapanatshakna, aldéñki jika agajuezhi na izhogapaná.
14 — O rapaz já havia gastado tudo, quando houve uma grande fome naquele país, e ele começou a passar necessidade.
15 Guñguakna ezua exa zaldaga jiba akshishiñguake, ají mitukue agakauwaldixa nuxa jiba agé.
15 Então procurou um dos moradores daquela terra e pediu ajuda. Este o mandou para a sua fazenda a fim de tratar dos porcos.
16 Amak agakauwatoguéñ maldija guiñgaba, guñguakna mitutshi gakue jiaga ga gundana akzegatshak jiaga, ni meja akauwakí na naldá.(Lk 15.15-16)|src="KO_LUK_15.15-16.tif" size="col" copy="Mardty Anderson"
16 Ali, com fome, ele tinha vontade de comer o que os porcos comiam, mas ninguém lhe dava nada.
17 ”Ekí akzeshiñga, aldiweki uba akldeji guxá jana akzegatshakna ekí jañguá: ‘¿Najatetshi nashikuejañki gakue kagabá zalda axaji ashekuéñ shi nas asukuák niñkauwañki niuwi neyauxa akldé akldeñga maldi nakuí shuixaldá gugé jana shi izhokú?
17 Caindo em si, ele pensou: “Quantos trabalhadores do meu pai têm comida de sobra, e eu estou aqui morrendo de fome!
18 Akna mokue najate nugaldi ne guakue nagatsaldashá. Exa neyaldikuenik ekí akbeyaldikue: “Najate, naski Jate jékaldaxa izhuka sha axatshanugamak, ma jiaga sha mixatshanuge ni atuñkú.
18 Vou voltar para a casa do meu pai e dizer: ‘Pai, pequei contra Deus e contra o senhor
19 Akna kaiga zhiniki ‘nasukuá’ naxaldegakue migatsaldaksá. Guakna egabá ezua mijí nashi jana nuxa nazipana makualdí.”’
19 e não mereço mais ser chamado de seu filho. Me aceite como um dos seus trabalhadores.’ ”
20 ”Ekí jañguñguenik, mokue ajate nugaldi neyaldá. Neñgueni stuakueñka me izhañkatshake, ajateja tuatshakna matshuwi guañ jañgui na, akldabixal naldiñga neñguenik gulda axabé na gua.
20 Então saiu dali e voltou para a casa do pai.
21 Guñguake asukuája ekí akbeyá: ‘Najate, naski Jate jékaldaxa izhuka sha axatshanugamakga, ma jiaga sha mixatshanuge ni atuñkú. Akna kaiga zhiniki “nasukuá” naxaldegakue migatsaldaksá.’
21 E o filho disse: “Pai, pequei contra Deus e contra o senhor e não mereço mais ser chamado de seu filho!”
22 Ekí akbeyatshak jiaga, ajateja muldetua ipani, ají nashikuek ekí kakbeyá: ‘Nauwateñgaba zhakuá akaldak janshagatse tu uldák, nasukuák ijualdí guwíñ. Niuba káuxaldak mijiuwaldixa, sapatu miyakjiuwaldixa jiaga akuldák guwíñ.
22 — Mas o pai ordenou aos empregados: “Depressa! Tragam a melhor roupa e vistam nele. Ponham um anel no dedo dele e sandálias nos seus pés.
23 Naldiniki ezua baka guangatse, janshagatse uldák guaxa guwíñ. ¡Nasʉñ atemajañ zeñ zʉñneshi nasukuá kuizabuzají!
23 Também tragam e matem o bezerro gordo. Vamos começar a festejar
24 Jinake naldakí. Jalde nasukuáki nakshuizha guane jana nagitshuanane ne, iteñga none mokue nakizhañka guane nak.’ Guakna zeñ kakldeshi, abuazaldá na akuá.(Lk 15.20-21)|src="KO_LUK_15.20-21.tif" size="col" copy="Mardty Anderson"
24 porque este meu filho estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”
25 ”Ekí ajanashatogueñki, asukuá kasak zaldaki tezhiñga na izhoxá. Guñguenik mokue ajúk naká naki jutezhak nagatogueñki, matshuwi azabeji akuizatuka nuká.
25 — Enquanto isso, o filho mais velho estava no campo. Quando ele voltou e chegou perto da casa, ouviu a música e o barulho da dança.
26 Ekí nukañguakna, ezua nashi ixaulguenik aklduká: ‘¿Jinak shi ekí aldegatók?’
26 Então chamou um empregado e perguntou: “O que é que está acontecendo?”
27 Guñguake akiyó: ‘Mizhaniki nenane ne, shuigazhánega izhañkane. Nakna mijatejañki asukuá abuazaldiamak ezua baka guangatse, janshagatse guaxal guak guane, ai shalda na ekí aldegatók.’
27 — O empregado respondeu: “O seu irmão voltou para casa vivo e com saúde. Por isso o seu pai mandou matar o bezerro gordo.”
28 ”Ekí nukatshakna itsauldiñgaba, ‘juldunazháldikue nzha’ nek. Guakna, ajateja akzʉxaitiñguenik agakuañnék: ‘Nasukuá, juldú guwá.’
28 — O filho mais velho ficou zangado e não quis entrar. Então o pai veio para fora e insistiu com ele para que entrasse.
29 Axaldegatshak ajatek ekí akiyó: ‘Jate, muldetua tu guwá. Nas mitsá kagi migapakualdi kaiga yo jiba za mixatshiji, ji maldakbeyaldiake ni mitsák amak mixatshazhá guazhúge. Ekí mixazauwatoxaldatshak jiaga, ni mitsák napebukue juizhi zeñ zʉñnék zakualdiamak, tshibu zhauwa nuxaki nakáu guabálde naldashá.
29 Mas ele respondeu: “Faz tantos anos que trabalho como um escravo para o senhor e nunca desobedeci a uma ordem sua. Mesmo assim o senhor nunca me deu nem ao menos um cabrito para eu fazer uma festa com os meus amigos.
30 Ne, misukuá zʉnake munzhi nakua niñkakue juizhi bieni akaumalde nuk itshuaksha guane jiaga, mokue mixaldagatshak abuazaldiamak baka guangatse, janshagatse tu guaxal guakbalde naldashá.’
30 Porém esse seu filho desperdiçou tudo o que era do senhor, gastando dinheiro com prostitutas. E agora ele volta, e o senhor manda matar o bezerro gordo!”
31 ”Guñguakna ajateja akiyó: ‘Nasukuá, mañki nagapa zañga mizhuka, nakna jika naxaldauxa neki mijígaba naldashá.
31 — Então o pai respondeu: “Meu filho, você está sempre comigo, e tudo o que é meu é seu.
32 Ne mizhaniki neyatshake, zʉñshuizhá guane jana, zʉñgitshuanane ne, iteñga none mokue zʉñkizhañká guane shaldaki zeñ zʉñneshi abuzakue zʉñgatsaldashá,’” ekí na Duweja shi kaxaldiyatoxá.
32 Mas era preciso fazer esta festa para mostrar a nossa alegria. Pois este seu irmão estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.