Lucas 11
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVI
1 Ezua ldiuwañ Duwe Jesúja Ajate axazguashi aksaldinatshak, ezua aldéñ shaxaldixaja ekí akbeyá:
1 Certo dia Jesus estava orando em determinado lugar. Tendo terminado, um dos seus discípulos lhe disse: "Senhor, ensina-nos a orar, como João ensinou aos discípulos dele".
2 Guñguake Duweja amak shi kaxaldiyaldá:
2 Ele lhes disse: "Quando vocês orarem, digam: ‘Pai! Santificado seja o teu nome. Venha o teu Reino.
3 Niuwi neyauxa ji gakualdixa zʉñgeshi makualdí.
3 Dá-nos cada dia o nosso pão cotidiano.
4 Nasʉñ sakígaba sha atsháñkalde zʉñkabetá makualdí.
4 Perdoa-nos os nossos pecados, pois também perdoamos a todos os que nos devem. E não nos deixes cair em tentação’ ".
5 Ekí shi kaxaldiñguenik ekí kakbeyá: “Guatshak ezuak maiñ mimipebu miñkaldé ne, semuanté zegatogeñki mijuxa mixaldeyeni ekí mikbeyaka: ‘Napebu, gakue nauwa nakáu guwá.
5 Então lhes disse: "Suponham que um de vocês tenha um amigo e que recorra a ele à meia-noite e diga: ‘Amigo, empreste-me três pães,
6 Akbiñgaki, maldé zaldi zhinik napebu nezhabinek ji akauwakue naxaldaldakí nak.’
6 porque um amigo meu chegou de viagem, e não tenho nada para lhe oferecer’.
7 Ekí mikbeyatshak juldi zhinik ekí akiyomildaka: ‘Naxazguagagába nogwá. Au juwí jeñ ishkakyó, nasukuákue juizhi jeñ ashá guáñkalde ne, ji mikauwal izhgaldagazhánaka nzha.’
7 "E o que estiver dentro responda: ‘Não me incomode. A porta já está fechada, e meus filhos estão deitados comigo. Não posso me levantar e lhe dar o que me pede’.
8 ”Ekí miñmeyaldikue. Akze, akzʉshishamaldeki mipebu nak za, izhgaldaxaldinik ji migajuezhauxa mikauwazháldixa. Akbiñgaki mikzék naldakí akshishal za maldoxaldiák guana, ji migajuezhauxa amak mikauwaldiamak izhgaldaxaldixa naldashá.
8 Eu lhes digo: embora ele não se levante para dar-lhe o pão por ser seu amigo, por causa da importunação se levantará e lhe dará tudo o que precisar.
9 ”Akna ekí atshakue miñmeyaldikue. Ji miñgajueshká Jatek akshishal za mizhekualdatshak amak miñgexaldixa. Ekibeñga na, ji miñgajuezha gualdiake Jatek za niyal mizhekualdatshak amak miñzaldaldixa. Ekíga na, abá naldakí Jate agakuañnexalga za mizhekualdatshak mimaldukshi, amak miñkatshaldixa.
9 "Por isso lhes digo: Peçam, e lhes será dado; busquem, e encontrarão; batam, e a porta lhes será aberta.
10 Jinake naldakí. Mieldejañki ji agajueshká Jatek akshishatshak amak agexaldixa. Mieldejañki ji agajueshká Jatek za niyatshak amak akzaldaldixa. Mieldejañki Jate agakuañnegatshak axaldukshi, amak axatshaldixa nak.
10 Pois todo o que pede, recebe; o que busca, encontra; e àquele que bate, a porta será aberta.
11 ”[¿Mielde jatek shi mimijí sukuaja gakue miñshishatshak, jagi nuxa akáu miñguxa na?] ¿Mielde jatek shi mimijí sukuaja pikáu miñshishatshak, takbi nuxa akáu miñguxa na?
11 "Qual pai, entre vocês, se o filho lhe pedir um peixe, em lugar disso lhe dará uma cobra?
12 ¿Azhi guibu miñshishatshak, zekú nuxa akáu miñguxa na? Ekíki atshabíne naldashá.
12 Ou se pedir um ovo, lhe dará um escorpião?
13 Maiñki sha miyatshixa naldi jiaga, mimijí sukuakue jika janshagatse za agexa miñkué. ¡Akna mitsá Nauwijate jékaldaxa izhuka míñgaki mieldeja ají Alduna agexaldiamak akshishatshak, akldé ageka naldakí shi na!” na kakbeyá.
13 Se vocês, apesar de serem maus, sabem dar boas coisas aos seus filhos, quanto mais o Pai que está no céu dará o Espírito Santo a quem o pedir! "
14 Ezua ldiuwañ, ezua sigí jisétshi aldunaja ijuldunatshak zukuakshaksá guane nalgué, Duweja ai alduna izheñshatshaga na jiak, mokue zukuaxaldá. Guakna saldiñga atuatoxekuejañki “¡sakí ekí se akzukuxá!” na ajañguá.
14 Jesus estava expulsando um demônio que era mudo. Quando o demônio saiu, o mudo falou, e a multidão ficou admirada.
15 Ekí ajañguatshak jiaga, anuñka nekueja zʉnake: “Ejiéki Belsebú, jiséga ají aldunakue aksanekaja kama agegatshak guana ekí ají aldunakue izheñshashá” nalda axakuák.
15 Mas alguns deles disseram: "É por Belzebu, o príncipe dos demônios, que ele expulsa demônios".
16 Ne ezuakuejañki Duwe akuajaldiamak kakldeshi ekí axaldék:
16 Outros o punham à prova, pedindo-lhe um sinal do céu.
17 Duweja sakí ajañguatuka akualdi na ekí kakbeyá:
17 Jesus, conhecendo os seus pensamentos, disse-lhes: "Todo reino dividido contra si mesmo será arruinado, e uma casa dividida contra si mesma cairá.
18 Ekíga jisé aldéñga ají aldunakue na axaukshi guanake, ¿sakí shi jiséja ají aldunakue aksanexalga nogaka na? Jinake ekí miñmeyakí. Naski jisétshi aldunakue aksanekajañga kama nagenek na ají aldunakue izheñshikuge nakuakbine nak.
18 Se Satanás está dividido contra si mesmo, como o seu reino pode subsistir? Digo isso porque vocês estão dizendo que expulso demônios por Belzebu.
19 Akze, naski jisétshi aldunakue aksanekajañga kama nagenek ai aldunakue izheñshikuge nake, maiñ shi miñgitixakueja jiaga jisétshi aldunakue kágubak zhinik kezheñshatshake ¿ake, metshi kamak shi ekí kezheñshixa na? Kauwizhéñ ekí ajanashéñ na, jisétshi kamakga ají aldunakue kezheñshikuge nalda naguagakue miñgatsaldakí ne awatuñshixa nzha.
19 Se eu expulso demônios por Belzebu, por quem os expulsam os filhos de vocês? Por isso, eles mesmos estarão como juízes sobre vocês.
20 Ne nas niñkauwañki, Saldiñga netshi Jatejañga ají kama nagenéñ zhinik na jisétshi aldunakue neñshaldatshak guana, aldéñki au mimikenáñ sanexaldá guxá mimatuñshashá.
20 Mas se é pelo dedo de Deus que eu expulso demônios, então chegou a vocês o Reino de Deus.
21 Ekí kakbejiñga na, ekí jiaga kakbeyá: “Ezua sigí kamakue, jika kaukshaldiamak auxaga axaldejañki ají juwí numañ izhgatuaté nogeñki, ají numa agitshuanazháldixa.
21 "Quando um homem forte, bem armado, guarda sua casa, seus bens estão seguros.
22 Ne ezua jiak, aldéñ zhakaldak kamakueja zʉnake axaldashi, agubiji, ji kaukshaldixa axaldék za agasjanane ikuxa gualdinik, ají numa nuk agipanaldinik ishkauwaldixa nakldá.”
22 Mas quando alguém mais forte o ataca e vence, tira-lhe a armadura em que confiava e divide os despojos.
23 Guñgueni ekí jiaga kakbeyá: “Guatshak mieldeke nas na izhogakí nogatukaki aguldiñkuge naldaldixa. Ekibeñga na, mieldeke kágubakue Najateja kaksanexaldiamak juizhakui nagaunegazhéki, Jatek agajuekui mual atshixa naldaldixa nakldá” na kakbeyá.
23 "Aquele que não está comigo é contra mim, e aquele que comigo não ajunta, espalha.
24 Guñgueniki ekí kakbeyá: “Ezua jisétshi alduna kágubak zhinik iyaldeñshatshak, zʉk zaldi káguba isʉ́ñ zaldi neyaldinik mani izhogaka za niyá nuka. Akzaldakí naldaldiake ekí izhikbeyaldixa: ‘Kágubak nagazaxaitshaneñkaga mokue izhoxaldikuamak neyaldikue nzha.’
24 "Quando um espírito imundo sai de um homem, passa por lugares áridos procurando descanso, e não o encontrando, diz: ‘Voltarei para a casa de onde saí’.
25 Gualdini eñka neyatshake, ai káguba ají aldunaxa Jatetshi Alduna izhogazhéga akzaldatshak, aiki juwí axautshi izhoxaldixa siyagaxauwane jana nuxa akzaldaldixa.
25 Quando chega, encontra a casa varrida e em ordem.
26 Ekí tualdiake, jiak aldéñ zhakaldak alduna shanekue kugua niji juizhakualdixa. Gualdiniki ekue na ai kágubak iyajuldunatshakna, eñki axañga agisaldatone guashiñki, zhakaldak agisaldaldixa nzha,” ekí na kakbeyá.
26 Então vai e traz outros sete espíritos piores do que ele, e entrando passam a viver ali. E o estado final daquele homem torna-se pior do que o primeiro".
27 Ekí Duweja guagatogueñki, ezua munzhija azaldukatoguekue kenañ saldiñgaja aldukaldiamak ekí guak:
27 Quando Jesus dizia estas coisas, uma mulher da multidão exclamou: "Feliz é a mulher que te deu à luz e te amamentou".
28 Ekí nukatshakna Duweja akiyó:
28 Ele respondeu: "Antes, felizes são aqueles que ouvem a palavra de Deus e lhe obedecem".
29 Kágubakue akldé akldeñga Duwe Jesú aldukaldiamak iyajuizhaldegatoguéñ ekí kakbeyaldá: “Maiñ kaiga zhekualdabinukakueki sha atshiji, kutám za mijañguxakue ne na tuñkú. Akze, Saldiñga netshi Jateja kagik nakaxanamak ne mimatuñshaldikuamake, mokue ezua janshizhe ajanashaté tu guabínamak miñkatshakuega minakshishatshak, ezua za mimatuñshaldikue. Eñki Najateja nauwibama Junás atshishanamaga nuxa mimatuñshaldikue.
29 Aumentando a multidão, Jesus começou a dizer: "Esta é uma geração perversa. Ela pede um sinal miraculoso, mas nenhum sinal lhe será dado, exceto o sinal de Jonas.
30 Akze, nauwibama sakí agatsekldéñ zhinik na Jateja gaxanamak ne Nínibexa zaldakuek katuñshanamakna naski, Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge, sakí nagatsexaldiéñ zhinik na Najatejañga nakaxanamak ne mimatuñshaldikue nakldá.
30 Pois assim como Jonas foi um sinal para os ninivitas, o Filho do homem também o será para esta geração.
31 ”Auxa zegatshak, Jateja saldiñga káguba agatsaldi ne katualdiéñ zegatshak, munzhi kagi Sabátshi sáñkalda miñkizhgaldaxaldinik kaiga zhekualdabinukakue Jate guiyaba mimatuñshakue axamindaxaldixa. Jinake naldakí. Nauwibama Saldamóñki muldetua ishkué izhoguák ai munzhiki agubisha maldé zeñka izhogué jiaga, ají múldigaba axaldukal nakldane nak. Ne maiñ niñkauwañki, naldiñki ai nauwibama zhakldé nakzé miñkizhoxaldatshak jiaga, naldukasʉ́ñ miñzeka.
31 A rainha do Sul se levantará no juízo com os homens desta geração e os condenará, pois ela veio dos confins da terra para ouvir a sabedoria de Salomão, e agora está aqui o que é maior do que Salomão.
32 Ekibeñga na, Jateja saldiñga káguba agatsaldi ne katualdiéñ zegatshak, kuíbuldu Nínibexa zaldakue miñkizhgaldaxaldinik kaiga zhekualdabinukakue Jate guiyaba mimatuñshakue axamindaxaldixa. Jinake naldakí. Ekuejañki nauwibama Junásja Jatetshi múldigaba kakbeyatshakna, sha ajanashixa abajiñga abaja, Jatek axakualdi guananekue nak. Ne maiñ niñkauwañki naldiñki ai nauwibama zhakldé nakzé Jatetshi múldigaba miñmeyaldatshak jiaga, sha miyatshixa majiñga majazháldi, Jatek agakualdi guakí nibiná.”
32 Os homens de Nínive se levantarão no juízo com esta geração e a condenarão; pois eles se arrependeram com a pregação de Jonas, e agora está aqui o que é maior do que Jonas".
33 Gueniki ekí shi kaxaldiyá: “Ni meja ezua muñshí zukuxa zuñguá gualdinik tuasʉ́ñ zaldi ité guazhé, ni jika ipá guazhé. Ne muldetua muñshí kakzukualdiamak mataxa iyaldaka. Ekíki me juldunatshak muñshí kakzukualdiamak.
33 "Ninguém acende uma candeia e a coloca em lugar onde fique escondida ou debaixo de uma vasilha. Pelo contrário, coloca-a no lugar apropriado, para que os que entram possam ver a luz.
34 Akze, ezua muñshí zukuxaja jika matuñshamakga mimijí ubaja saldiñga mimatuñshaka. Akna ubak se miné minaldaldiake, saldiñga miñgatsauxa muñshí minzeklde minaldaldixa nakldá. Ne ubak se naldabíne minaldaldiake, miñgatsauxa tuañ za minzeklde minaldaldixa nakldá.
34 Os olhos são a candeia do corpo. Quando os seus olhos forem bons, igualmente todo o seu corpo estará cheio de luz. Mas quando forem maus, igualmente o seu corpo estará cheio de trevas.
35 ”Muldetua be minoxaldí. Azhi ji muñshí zalda miñkaldé mijañguxa, aiki naldagálde tuañ zalda nuxa naldaldiák, ¡mitsá tuañ zalda miñkaldé naldaka ne!
35 Portanto, cuidado para que a luz que está em seu interior não sejam trevas.
36 Akna, miñgatsauxa Jate shalda namaklde jañgui mipanaldiakna, akldé akldeñga ai namaklde miñsaneklde tuañ miñzukuakí, muñshí miñzukualdixa. Ekí za mizhoxaldiakna muñshí zukuxa zʉtuamakbé aldunaldi miñgatsauxa muñshí miñzeklde za mizhoxaldixa nzha.”(Lk 11.33-36; 8.16; Mt 5.15; Mlk 4.21)|src="KO_LUK_11.36.tif" size="col" loc="by 33 (before)" copy="Mardty Anderson"
36 Logo, se todo o seu corpo estiver cheio de luz, e nenhuma parte dele estiver em trevas, estará completamente iluminado, como quando a luz de uma candeia brilha sobre você".
37 Duwe Jesúja ekí shizhiji aksaldinatshak, ezua paldiseyuja ajuxa abuzatiakue akbeyatshak amak neñgueniki zaldiamak yaté.
37 Tendo terminado de falar, um fariseu o convidou para comer com ele. Então Jesus foi, e reclinou-se à mesa;
38 Duweki asanákue zagáñga itshizhamak itshizhagába, zapanká tuatshakna paldiseyuja: “¡Sakí anuñkabé atshakue tuñká!” na jañguá.
38 mas o fariseu, notando que Jesus não se lavara cerimonialmente antes da refeição, ficou surpreso.
39 Guake Duweja ekí axaldék:
39 Então o Senhor lhe disse: "Vocês, fariseus, limpam o exterior do copo e do prato, mas interiormente estão cheios de ganância e da maldade.
40 Ekí agatsaldi izhoshi na, alduna miñkaldegagáldekue jana ni miyatshí. ¿Ekí miñsʉ́ñ shi naldaka na? Jate káguba abuá agakauwanejañga guana alduna jiaga agenane.
40 Insensatos! Quem fez o exterior não fez também o interior?
41 Akna abak nuxa Jatek akldunamak mizhuka ga izhogagábaki, aldunaxa akldunamak izhoshi na, ji miñkaldé nashikuek miyagaunexaldixa. Ekí miyatshatshakna, Jateja tiuwiñki miñgatsauxa janshi ishkazguamine mizhekualdaldixa nakldá.
41 Mas dêem o que está dentro do prato como esmola, e verão que tudo lhes ficará limpo.
42 ”Wau wau wau maiñ paldiseyukuek ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki jigaba nóñgutsekue aldubenu azhi jika we akzukualdixa jiba agabeñka uguá agatsalda miñkaldaldaldiake, ezuañki Jatek miyageka. Ekí atshakue miñgatsahamak atshabinogéñ, guiyabajañga jiak akldé akzé atshakue guaká miñjuizhanakí atshalga nogakue ne, ai zʉnake amak atshabíne. Ai akzé atshakueki Saldiñga netshi Jate izhgajañgui, kágubakue kaxatshakue miñgatsahamak kaxatshiji izhogakue miñgatsé nakldá.
42 "Ai de vocês, fariseus, porque dão a Deus o dízimo da hortelã, da arruda e de toda a sorte de hortaliças, mas desprezam a justiça e o amor de Deus! Vocês deviam praticar estas coisas, sem deixar de fazer aquelas.
43 ”Wau wau wau maiñ paldiseyukuek ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Juwí izhajuizhaldegeñka mineyatshak, akldé akzekue iyaldageñka iyaldagazhá guasʉ́ñ miñzekakue. Ekíga na, káguba zheneñka mineyatshak miñkabeti mual za miñkazguagakue mitshanka nak.
43 "Ai de vocês, fariseus, porque amam os lugares de honra nas sinagogas e as saudações em público!
44 ”Wau wau wau maiñ paldiseyukuek ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Káguba shuane kagi iyashanéñ ezuaja akldegakíñga itanatshak sʉkldiñki galdune itanamak jana, maiñki abak nuxa na sha atshabíne ga abeldashi mizhogéñ na aldunaldi zʉnake nusagatsegaba mijañguxa nak.
44 "Ai de vocês, porque são como túmulos que não se vêem, por sobre os quais os homens andam sem o saber! "
45 Ekí nukatshakna, ezua asanátshi guiyaba muldetua akuéja akiyó:
45 Um dos peritos na lei lhe respondeu: "Mestre, quando dizes essas coisas, insultas também a nós".
46 Guñguake Duweja akiyó:
46 "Quanto a vocês, peritos na lei", disse Jesus, "ai de vocês também! porque sobrecarregam os homens com fardos que dificilmente eles podem carregar, e vocês mesmos não levantam nem um dedo para ajudá-los.
47 ”Wau wau wau ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñ Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa nanekuetshi abuá abexaneñka jigaba janshagatse miyagakauwatshak jiaga, sakí atshakue akuaká amak axatshabíne nak. Ne mimibamakuejañki aikue akuaxa akuanane.
47 "Ai de vocês, porque edificam os túmulos dos profetas, sendo que foram os seus próprios antepassados que os mataram.
48 Akze, mimibamakueja ai Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue akuaxananekuetshi abuá abexaneñka jigaba janshagatse miyagakauwatshak zhinik na, “nauwibamakueja janshibeñga ni kakuaxaná” mijañguxá awatuñshi ekí miyatshixa nakldá.
48 Assim vocês dão testemunho de que aprovam o que os seus antepassados fizeram. Eles mataram os profetas, e vocês lhes edificam os túmulos.
49 ”Ekí miyatshaldixa akualdiñga, Jateki akaldak izhikué izhogamakga ekí guakldane: “Nasga nají múldigaba guaxal gaxanaldikue, nají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue juldiú sanákuek kagakaxanaldikue na, ezuakueki sha kakualdixa, ezuakueki kakuaxa kakualdixa niyó.”
49 Por isso, Deus disse em sua sabedoria: ‘Eu lhes mandarei profetas e apóstolos, dos quais eles matarão alguns, e a outros perseguirão’.
50 Ekí nakna, Jateja kagi, káguba gauñguenik zhinik kaiga yo, ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue akuaxananauxa shalda maiñ kaiga zhekualdabinukakuañ miñgatsaldi ne mimatualdixa.
50 Pelo que, esta geração será considerada responsável pelo sangue de todos os profetas, derramado desde o princípio do mundo:
51 Ekí akuaxanekue na, Abél kasak misha akuaxá guanane. Guñguenik exa zhinik panane ekí kakuashiñga, nauwibama Sakaldiyak yo akuaxanane. Eñki Jate axazakuagaldi na, aldéñ jika akiyayogeñka na zhikyokuéñ akuaxanane. Akna saldiñga ai akuaxanekue shalda na, maiñ kaiga zhekualdabinukakuañ Jateja miñgatsaldi ne mimatualdixa ni miñmeñkú.
51 desde o sangue de Abel até o sangue de Zacarias, que foi morto entre o altar e o santuário. Sim, eu lhes digo, esta geração será considerada responsável por tudo isso.
52 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñ Saldiñga netshi Jate “me ne” miñkué naldatshak, axautshikueja akualdazháldiamak miyagitamakuxa. Ekí atshiji na, Jate nugeñka mijuldunaldiamak yabi miñkaldé ne jiaga, maiñga juldunabíne, ni axautshikue juldunaldiamak akpexabíne jana miyatshixa nibiná.
52 "Ai de vocês, peritos na lei, porque se apoderaram da chave do conhecimento. Vocês mesmos não entraram e impediram os que estavam prestes a entrar! "
53 Ekí kakbeñgueniki Duwe Jesú ai zhinik ne. Atshak zhinik na, asanátshi guiyaba shizhixakue, paldiseyukue juizhi kalzauldi, kagualdiji ashekualdi na, muldetua yokuasʉ́ñ agatsaldi agazaldukshiñgaba na ashekualdá.
53 Quando Jesus saiu dali, os fariseus e os mestres da lei começaram a opor-se fortemente a ele e a interrogá-lo com muitas perguntas,
54 Jinake naldakí. Miyagabaki yokuasʉ́ñzamak kakiyokuatshak zhinik na, agatsé ne iyazhakuaxaldixa aldiyatoguák.
54 esperando apanhá-lo em algo que dissesse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.