João 5
Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC
1 Guñgueni anuñka zegatogueñki juldiúkuañ Jeldusaldéñka kajuizhaldegéñ ldiuwañ zeguake Duwe Jesú mokue exa jeñ zʉnaulditshí.
1 Depois disso, houve uma festa dos judeus, e Jesus subiu a Jerusalém.
2 Guatshake exaki ajulduneñga jubeju ajuldukshéñ tezhak na niwa axakuiyane, ebeldeyuke Betsata axezhuka na naldá. Aiki jatshiwa agatsalda sui zeñ ashé aldoxaldiamak jika axapanéñ.
2 Há em Jerusalém, junto à porta das Ovelhas, um tanque, chamado em hebraico Betesda, que tem cinco pórticos.
3 Eñ na sakígaba akzekakue matshuwi ashekue, uba isékue, muldetua neyagáldekue, miyagaba ixananekue juizhi axekualdi. [Aikuejañki “niwa mitsák jato jato atshaldí” ajañgui jiyagatuál za alduka.
3 Nestes pórticos jazia um grande número de enfermos, de cegos, de coxos e de paralíticos, que esperavam o movimento da água.
4 Jinake naldakí. Atshuak zaldaldieñki Jateja guaklde uldeñka agatanaldinik niwa jato jato axaldegatshake, mielde misha niwaxa juldunatshake sakígaba akzegatonaldixa se akzeka nalguák.]
4 {Pois de tempos em tempos um anjo do Senhor descia ao tanque e a água se punha em movimento. E o primeiro que entrasse no tanque, depois da agitação da água, ficava curado de qualquer doença que tivesse.}
5 Ekí noxekuega na, ezua sigíki izhgaldagaksánguenik 38 kagi itsé na gekualdá.
5 Estava ali um homem enfermo havia trinta e oito anos.
6 Ekí Duweja izhgaldagagálde sha za nuka tuatshakna, mitsá itsegatuka akwasheguák ekí aklduká:
6 Vendo-o deitado e sabendo que já havia muito tempo que estava enfermo, perguntou-lhe Jesus: Queres ficar curado?
7 Guake izhgaldagagáldeja:
7 O enfermo respondeu-lhe: Senhor, não tenho ninguém que me ponha no tanque, quando a água é agitada; enquanto vou, já outro desceu antes de mim.
8 Guake Duweja ekí akbeyá:
8 Ordenou-lhe Jesus: Levanta-te, toma o teu leito e anda.
9 Ekí akbeyatshaga na janshi akzeguake izhgate, ixabaka gugueniki amak neyaldá.
9 No mesmo instante, aquele homem ficou curado, tomou o seu leito e foi andando. Ora, aquele dia era sábado.
10 Zaldakna juldiú sanekakueja sigí janshi akzeklde ekí axaldék:
10 E os judeus diziam ao homem curado: E sábado, não te é permitido carregar o teu leito.
11 Guake ekí kakbeyá:
11 Respondeu-lhes ele: Aquele que me curou disse: Toma o teu leito e anda.
12 Guake ekí agalduká:
12 Perguntaram-lhe eles: Quem é o homem que te disse: Toma o teu leito e anda?
13 Guatshak meja janshi akzukuane aldéñ aksʉ́ñ na naldá. Akbiñgaki Duweki káguba matshuwi zhikzhe neyatoxé kenañ ga agitshuá guane naldák.
13 O que havia sido curado, porém, não sabia quem era, porque Jesus se havia retirado da multidão que estava naquele lugar.
14 Guñgueni mokue aldiwanki Duweja ai sigí juwí Jate axazakuageñkaga akldabigueni ekí axaldék:
14 Mais tarde, Jesus o achou no templo e lhe disse: Eis que ficaste são; já não peques, para não te acontecer coisa pior.
15 Guñguake sigí neñgueniki juldiú sanekakuek Duwe Jesúja janshi akzukuane kakbeyá.
15 Aquele homem foi então contar aos judeus que fora Jesus quem o havia curado.
16 Duwe Jesú kizhiksekué ldiuwañ jiaga ekí atshatuka aldukañguakna sha akuí [akuaxaldixa kakldeshi] guiyaba atuñshaldiamak aldiyá na aldogapaná.
16 Por esse motivo, os judeus perseguiam Jesus, porque fazia esses milagres no dia de sábado.
17 Guatshakna Duwejañki ekí kakiyó:
17 Mas ele lhes disse: Meu Pai continua agindo até agora, e eu ajo também.
18 Ekí aldukajé shalda na akuaxa akualdiamak akldeñga aldiyá na aldoxá. Akze, kizhiksekué ldiuwañtshi guiyabaja guagamak atshazháne shalda za aldiyazhá. Akbiñgaki “Saldiñga netshi Jateki Najatega nakldá” guagatshak, e zhuxañga ne nexé shalda na ekí aldiyatoxá.
18 Por esta razão os judeus, com maior ardor, procuravam tirar-lhe a vida, porque não somente violava o repouso do sábado, mas afirmava ainda que Deus era seu Pai e se fazia igual a Deus.
19 Guake Duwe Jesúja ekí kakbeyaldá: “Namakgaba miñmeyaldikue: Nas Jate Tsukuakga ni nasgaba nakldek ji atshazhánaka. Askimiñgaba Najate atshaté tuñgamak za atshanaka. Akze, Najate atshauxabe nas Asukuák jiaga atshikuge.
19 Jesus tomou a palavra e disse-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: o Filho de si mesmo não pode fazer coisa alguma; ele só faz o que vê fazer o Pai; e tudo o que o Pai faz, o faz também semelhantemente o Filho.
20 Jinake naldakí. Najateki nezhgajañgui na, jika atshatogauxa natuñshixa nak. Guatshak kaiga zhinik míñgaki akldé atemajañga natuñshaldixa. Ekí atshaté minatuatshakna, ‘¡sakí ekí atshixá!’ minajañgualdixa.
20 Pois o Pai ama o Filho e mostra-lhe tudo o que faz; e maiores obras do que esta lhe mostrará, para que fiqueis admirados.
21 Akze, Najateja shuanekue jiaga mokue izhgaldakshi alduna kaxaldekshamakbeñga, nas Asukuák jiaga mieldeki abisajañ kezhokshanaka nakldexaldiake amak atshikuge.
21 Com efeito, como o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida a quem ele quer.
22 Akze, Najatejañga ni me agatsaldi azhi agatsaldakí ne axezhashi izhogakí. Ne, nas Asukuák za guana mielde agatsaldi azhi agatsaldakí ne tuwa axezhaxa niuwi nagene.
22 Assim também o Pai não julga ninguém, mas entregou todo o julgamento ao Filho.
23 Ekíki saldiñgaja Najate akzé jañgui axabetamakga, nas Asukuák jiaga ekíga naxabetaldiamak. Akze, mieldeki nakzé najañguazháldi naxabetakí naldaldiák, Najate nakaxane jiaga ekíga axabetagálde naldaldixa.
23 Desse modo, todos honrarão o Filho, bem como honram o Pai. Aquele que não honra o Filho, não honra o Pai, que o enviou.
24 ”Namakgaba miñmeyaldikue: Mieldeke Najate nakaxane namak jañgui, nají múldigaba minagipanatshakna abisajañ izhoshiñga izhoxabipanaldixa nakldá. Ekueke guiyaba tuakue miñgatsé axaminaldagazhíta. Aldunaldiñki shuamine jana Jatek agajué za izhoxabinogué, minepanatshakna e na izhoshiñga izhogapanamine.
24 Em verdade, em verdade vos digo: quem ouve a minha palavra e crê naquele que me enviou tem a vida eterna e não incorre na condenação, mas passou da morte para a vida.
25 Guatshak namakgaba miñmeyaldikue: Ezua ldiuwañ akldañkaldixaki eñ zek na gu. Ekí zegatshakna nas Saldiñga netshi Jate Tsukua giemi naugék, mieldeke nají múldigaba nagipana miñgualdiák zʉnake, aldunaldi shuamine jana miné abisajañ izhoshiñga mimezhokshaldikue.
25 Em verdade, em verdade vos digo: vem a hora, e já está aí, em que os mortos ouvirão a voz do Filho de Deus; e os que a ouvirem viverão.
26 Jinak naldakí. Najatejañki izhoxa aldéñ aksuikuamakga, nas Asukuák jiaga ekíga izhoxa naksuikualdaldiamak nagé guane nak.
26 Pois como o Pai tem a vida em si mesmo, assim também deu ao Filho o ter a vida em si mesmo,
27 Ekíga na, káguba agatsaldi azhi agatsaldakí ne tuwi axezhaxa niuwi nagene. Jinake naldakí. Asukuága ixagabaldeklduge naugák.
27 e lhe conferiu o poder de julgar, porque é o Filho do Homem.
28 ”Ekí miñmeyaldatshak, ‘¡sakí shi ekí nakbé!’ miñnegagába. Akze, ezua ldiuwañ zexaldixaga. Eñ zegatshakna saldiñga shuanekue kabexanaldi zhinik naxaxak naldi kexauldaté naldukaldixa.
28 Não vos maravilheis disso, porque vem a hora em que todos os que se acham nos sepulcros sairão deles ao som de sua voz:
29 Guatshakna aldi zhinikga agazaxaitaldixa. Atshakna mieldekueki kajañgugamak janshizhe ajanashiji izhonaldixakueki abisajañ izhoshiñga kezhokshaldikuamak kezhgaldakshaldikue. Guatshak mieldekue sha ajanashál za aldonaldixakue zʉnake kagatsé axakezhashi, guiyaba atú za kaldokshaldikuamak kezhgaldakshaldikue nakldá.
29 os que praticaram o bem irão para a ressurreição da vida, e aqueles que praticaram o mal ressuscitarão para serem condenados.
30 ”Naski nasgaba nakldek ni ji atshazhánaka. Askimiñgaba Najateja nakbeyaté nukaugamak za mielde agatsaldi ne tuwi guiyaba tuakue axezhakuge. Ekí atshaldatshak tuakuauxabe tuwi axezhakuge. Jinake naldakí. Ni mitsák nasgaba jañgugamak nuxa atshaldikue niyagába, Najate nakaxaneja jañguamak za atshaldikue niñkuge nak.
30 De mim mesmo não posso fazer coisa alguma. Julgo como ouço; e o meu julgamento é justo, porque não busco a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
31 Guatshak nasgaba akuakugéki auxabé naxakzaldazháka.
31 Se eu der testemunho de mim mesmo, não é digno de fé o meu testemunho.
32 Naldatshak ezua natunamak axanezhaka nañga. Ejañki namak naugé axanezhagatshak, namaklde za axanezhaka nas jiaga nakué.
32 Há outro que dá testemunho de mim, e sei que é digno de fé o testemunho que dá de mim.
33 ”Guatshak maiñki ezuakuek Juañ nik majaukshakue akzʉzukal agakaxamine nalgué, aldéñki namak za nas shalda guaklde naldashá.
33 Vós enviastes mensageiros a João, e ele deu testemunho da verdade.
34 Naldiñki nasga káguba axanezhaxaldixa nagajuezhiñki nagajuezhakí. Naldatshak jinak e shalda miñmeyakí. Namak minajañguatshak minkualdaldikue nak.
34 Não invoco, porém, o testemunho de homem algum. Digo-vos essas coisas, a fim de que sejais salvos.
35 Aldéñki muñshí stuñka jana muñshí zukui izhogatoguéñ na, eja guaká miñnuni zeñ miñneshi axaldukaté anuñka ldiuwi me nomine naldashá.
35 João era uma lâmpada que arde e ilumina; vós, porém, só por uma hora quisestes alegrar-vos com a sua luz.
36 ”Guatshak Juañja namak naugé guaká guashiñki zhakaldak namak nezguxa nañga. Aiki Najateja axatshiji agisʉgakualdikue nagene, amak axatshugéjañga na ‘Saldiñga netshi Jateja gaxanamakga ne tiuwi’ nezguxa naldashá.
36 Mas tenho maior testemunho do que o de João, porque as obras que meu Pai me deu para executar - essas mesmas obras que faço - testemunham a meu respeito que o Pai me enviou.
37 Ekibeñga na, Najate nakaxanejañga nas shalda axanezhaka. Naldatshak ni mitsák mimijí ubak naldi e tuabíne, ni axaxak naldi zukuagaté nukabíne,
37 E o Pai que me enviou, ele mesmo deu testemunho de mim. Vós nunca ouvistes a sua voz nem vistes a sua face...
38 ni ají múldigaba jiaga agipanabínega ne tiuwi. Akbiñgaki aldéñga nakaxane ne, ‘namak nzha’ najañguabíne nak.
38 e não tendes a sua palavra permanente em vós, pois não credes naquele que ele enviou.
39 Guatshak maiñki ají múldigaba sezheklde muldetua shi mitiyaldiamak agatsaldi mituñka. Eñkáñ zhinik aldunaxa abisajañ izhoshiñga izhoxa jiúñgulde miñzaldaldixa jañgui na ekí miyatshixa. Naldiñki ejañga guana nas shaldaga guaka
39 Vós perscrutais as Escrituras, julgando encontrar nelas a vida eterna. Pois bem! São elas mesmas que dão testemunho de mim.
40 naldatshak jiaga, ekí izhoshiñga mimezhokshaldikuamak nepanasʉ́ñ miñzegashá.
40 E vós não quereis vir a mim para que tenhais a vida...
41 ”Nasga káguba nuxa akldé nakzamakga nakzukualdixa nagajuezhiñki nagajuezhakí.
41 Não espero a minha glória dos homens,
42 Naldatshak naski nakualdi minuka: Jate izhgajañguabíne tuashakú.
42 mas sei que não tendes em vós o amor de Deus.
43 Najate naldataldé naski naklduge naldatshak jiaga, nazipanazhá guashibiná. Akze, axautshi, axaldáñgaba nagatuka guashí zʉna, ipaná guaminaka naldashá.
43 Vim em nome de meu Pai, mas não me recebeis. Se vier outro em seu próprio nome, haveis de recebê-lo...
44 Akze, ataba atabañ akldé mizhikzukualdiamak za niyabinuka. Ekí minogatshakna, Saldiñga netshi Jate, e za akaldak akzék zhinik janshibé atshabinuka tuwi, akldé miñzukualdiamak niyakí minakna, guane ¿sakí ‘namak nzha’ minajañgualdixá?
44 Como podeis crer, vós que recebeis a glória uns dos outros, e não buscais a glória que é só de Deus?
45 ”Ekí minaldatshak jiaga, nas Najate nugeñka miñgatsé mimezhguaxaldikue minajañguake, naski naldazháldikue. Akze, mimezhguaxaldixaki nauwibama Mueséga guana ekí mimakuaxaldixa. Naldiñki miñgatsaldazhé mimatualdiamak na, eja guiyaba jian izhoxa miñmenek agasjanamine.
45 Não julgueis que vos hei de acusar diante do Pai; há quem vos acusa: Moisés, no qual colocais a vossa esperança.
46 Akze, Mueséjañga guana nas shalda guashi kalta gauwanane nak, Muesé namak jañguamimakuashíñki, nas jiaga namak najañguatabinaldé naldashá.
46 Pois se crêsseis em Moisés, certamente creríeis em mim, porque ele escreveu a meu respeito.
47 Ne, ni eja gauwanane namak jañguakí miné, ¿sakí shi nas guakuge míñgaki namak minagajañgualdixa na?” na kakbeyatoxá.
47 Mas, se não acreditais nos seus escritos, como acreditareis nas minhas palavras?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.