Hebreus 11
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guatshak Jate alduna isháki ekí ne: Aldéñ ji zʉñkatshaldixa zʉñmene za jiaktuwi, “amak naxatshaldixaga shakldá” muldetua zʉñgatsauxa zʉñkualdi izhoxa. Ekí na, amak zegaté tuakíñga jiaga “Jateki atshaldixaga shakldá” muldetua zʉñgatsauxa zʉñkualdi izhoxa nuxa ne.
1 A fé é a certeza de que vamos receber as coisas que esperamos e a prova de que existem coisas que não podemos ver.
2 Nauwibama axáñ zaldakueja ekí Jate alduna iyashiñguéñ zhinik na janshibé izhukakue katune nakldá.
2 Foi pela fé que as pessoas do passado conseguiram a aprovação de Deus.
3 Akze, Jate alduna kishéñ zhinik na ekí zʉñgajienka: Saldiñga kagik, alnobaxa jika na nahauxa neki Saldiñga netshi Jateja ají múldigabak me, negakue guagatshake amak gauwá guane. Akna kaiga saldiñga jika tu negauxaki jika tuakuéñ zhinik naldapanazháne nakldá.
3 É pela fé que entendemos que o Universo foi criado pela palavra de Deus e que aquilo que pode ser visto foi feito daquilo que não se vê.
4 Nauwibama Abéljañki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, atuwé Kaiñja Jatek ji agene guashiñki zhakldé akldunamak agatsaldi agene. Ekí Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Jateja “eñki jian izhogakuamak izhuka tiuwi” guashi na, ji agene agipanane. Akna nauwibama Abélki shua guane naldatshak, sakí Jate alduna ishane agastuwi, shitijiñga nitshixañkalduka nakldá.
4 Foi pela fé que Abel ofereceu a Deus um sacrifício melhor do que o de Caim. Pela fé ele conseguiu a aprovação de Deus como homem correto, tendo o próprio Deus aprovado as suas ofertas. Por meio da sua fé, Abel, mesmo depois de morto, ainda fala.
5 Nauwibama Enókki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Jateja shuigakue jañguazháldi jai kagik zhinik jékaldaxa uldé guane. Benega uldeñguéñ zhinik na, ají abuá kakzaldazháne. Guatshak uldeyagá nogueñga Jateja “eñki nakldunamak izhuka tiuwi” guakldane.
5 Foi pela fé que Enoque escapou da morte. Ele foi levado para Deus, e ninguém o encontrou porque Deus mesmo o havia levado. As Escrituras Sagradas dizem que antes disso ele já havia agradado a Deus.
6 Akze, mieldeki Jate alduna ishagálde izhoxaldiake, ni mitsák Jatek akldunamak izhogazháka. Jinake naldakí. Mieldeki Jatek axaldeyaldixa nake, “Saldiñga netshi Jateki izhogamak shakldá” jañgui, “aldéñ niyañkaldukakuañki, ai shalda janshizhe zʉñkatshaldixa shakldá” za jañguakue nakldá.
6 Sem fé ninguém pode agradar a Deus, porque quem vai a ele precisa crer que ele existe e que recompensa os que procuram conhecê-lo melhor.
7 Nauwibama Nuwéki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Jateja zegaté atú guazhé zekualdixa ishkaldukshatshak, Jate za zhema akizhoshi, amak axatshiji, ajúk zaldakue shuishi guakuak kekualdaldiamak balku atema gauwá. Ekí alduna ishiñguéñ zhinik na, atshak baxe káguba zhekualguauxa nekueki guiyaba tuakue kagatsé ne awatualdiamak atshane. Aldéñ zʉna Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Jatejañki sha atshagálde jana, janshizhe tune nakldá.
7 Foi pela fé que Noé ouviu os avisos de Deus sobre as coisas que iam acontecer e que não podiam ser vistas. Noé obedeceu a Deus e construiu uma barca em que ele e a sua família foram salvos. Assim Noé condenou o mundo e recebeu de Deus a aprovação que vem por meio da fé.
8 Nauwibama Abaldahámki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Jateja kagi bieni agexaldieñka neyakue akbeji izhgakugatshak, naldiñki muldetua mashi neyaldixa aksʉ́ñ nalgué jiaga, ají kagiki maji, amak ne.
8 Foi pela fé que Abraão, ao ser chamado por Deus, obedeceu e saiu para uma terra que Deus lhe prometeu dar. Ele deixou o seu próprio país, sem saber para onde ia.
9 Jate alduna ishiñguéñ zhinikga na, kagi Jateja agexaldixa akbenaneñka izhoguéñ, egabá awagaxa zalda janañga tañkuá nuxa izhgauwi, azbuamé izhogazháne. Guñgueni e janañga ai kagi bieni ipanaldixa kagabenekuega asukuá Isák, atukua Jakóp jiaga exa anuñkeñga tañkuá izhgauwi, azbuamé izhogazháne.
9 Pela fé ele morou como estrangeiro na terra que Deus lhe havia prometido. Viveu em barracas com Isaque e Jacó, que também receberam a mesma promessa de Deus.
10 Akze, nauwibama Abaldahámki Jatejañga kuíbuldu sakí agatsaldakldegamak janaktune jékaldaxa gaune naldiñga nexa “izhoxaldikue shakldá” jañgui jiaktuwi izhoguák.
10 Porque Abraão esperava a cidade que Deus planejou e construiu, a cidade que tem alicerces que não podem ser destruídos.
11 Ekíga, nauwibama Abaldahám agubisha dueba, asewá Salda somá axaldegazhákldegamakga axaldegazháka nalgué jiaga, Jate alduna iyashiñguéñ zhinik na, somá kaxaldegapanaldiamak Jateja kama kagene iyapanatshak, somá kakzalshá guane. Akbiñgaki ekí kaxatshaldixa kakbeneki “amak za atshixa shakldá” ajañguñguák.
11 Foi pela fé que Abraão se tornou pai, embora fosse velho demais e a própria Sara não pudesse ter filhos. Ele creu que Deus ia cumprir a sua promessa.
12 Ai zhinik na, nauwibama Abaldahám duebaldeshiñgaba shua guane jana nalgué jiaga, aldéñ ezuamé nek zhinikga zumeya jana matshuwi, uwí nibunkezhaxa izatasá zhekuamakbe atukuakue agilteklde nakldá.
12 Assim, de um só homem, que estava praticamente morto, nasceram tantos descendentes como as estrelas do céu, tão numerosos como os grãos de areia da praia do mar.
13 Saldiñga ekueki Jate alduna iyashijiñga na, aldéñ sakí janshizhe kaxatshaldixa kakbenauxa iyapanagá ashuane. Guatshak jiaga, maldé zeñka zhinik atú zhuxañga na, zeñ kakldeshi, exa zalda aldé ajañgui na, “nasʉñki jai kagik zalda naldañkáalde, egaba zʉxaiti exa neyañkalduka na kaldá” akuashi ashekuane.
13 Todos esses morreram cheios de fé. Não receberam as coisas que Deus tinha prometido, mas as viram de longe e ficaram contentes por causa delas. E declararam que eram estrangeiros e refugiados, de passagem por este mundo.
14 Mieldekuejañki ekibeñga guaxaldiake, ake, kauwixagi naldi niyalga nuká awatuñshixa.
14 E aqueles que dizem isso mostram bem claro que estão procurando uma pátria para si mesmos.
15 Akze, agazaxaitananeñkaga nuxa aldiyatonaldíñki, akualdinakaga naldatalgué.
15 Não ficaram pensando em voltar para a terra de onde tinham saído. Se quisessem, teriam a oportunidade de voltar.
16 Guatshak ai niyagába, ezua akldé janshagatse, kauwixagiki jékaldaxaga aldiyatone. Ekí zhinik na, Jateki Kauwijate ne akuagatshak jiwak akzegazhé. Akbiñgaki jékaldaxa kuíbuldu ashekualdaldieñka janakagaktune nak.
16 Mas, pelo contrário, estavam procurando uma pátria melhor, a pátria celestial. E Deus não se envergonha de ser chamado de o Deus deles, porque ele mesmo preparou uma cidade para eles.
17 Guñgueni Jateja nauwibama Abaldahám sukua agexaldixa akbenalguamak asukuá Isák kuká guane. Nalgué Jateja guaji, akiyogakue akbeyane nalgué, nauwibamaja Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, asukuá Isák ezuamé axaldé nalgué jiaga akiyoxaldiamak janazhiktú.
17 Foi pela fé que Abraão, quando Deus o quis pôr à prova, ofereceu o seu filho Isaque em sacrifício . Deus tinha prometido muitos descendentes a Abraão, mas mesmo assim ele estava pronto para oferecer o seu único filho em sacrifício.
18 Naldiñki Jatejañga ekí akbeyanane: “Misukuá Isák zhinik za mitukuakue iltekshaldikue nakldá.”
18 Deus lhe tinha dito: “Por meio de Isaque é que você terá descendentes.”
19 Guatshak nauwibamaja “Jateki ezua shuane jiaga mokue izhgaldakshaka kama axaldé shakldá” jañgui amak axatshaldixa janazhiktú. Akna asukuá amak mokue izhgaldakshane zhuxañga izhgipaná guane nakldá.|src="CO00663B.TIF" size="col" loc="11.17-19 (Eb 11.17-19)" copy="David C Cook"
19 Abraão reconhecia que Deus era capaz de ressuscitar Isaque, e, por assim dizer, Abraão tornou a receber da morte o seu filho Isaque.
20 Nauwibama Isákki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, asukuákue Jakóp, Esahú na sakí aldaldaldixa katuwi, Jateja zeñ kajañguakue akshishi zeñ zaldaba kagene nakldá.
20 Foi pela fé que Isaque prometeu bênçãos para o futuro a Jacó e a Esaú.
21 Nauwibama Jakópki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, shuigapankáki asukuá Jusétshi asukuákue Jateja zeñ kajañguakue akshishi, ezua ezuak zeñ zaldaba kagegatshak, ají kálbaldak kama guxane jie noshi Jate akldé akzamakga akzukuane nakldá.
21 Foi pela fé que Jacó, pouco antes de morrer, abençoou os filhos de José. Ele se apoiou na sua bengala e adorou a Deus.
22 Nauwibama Juséki Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, san kagi Ejiptuxa shuigapanatshak, asaná Isayélkue exa zhinik agazaxaitaldixaga kakbeji na, ají zaldáxaldaki atshak sakí guakue kakbeyá guane nakldá.
22 Foi pela fé que José, quando estava para morrer, falou da saída dos israelitas do Egito e deu ordens sobre o que deveria ser feito com o seu corpo.
23 Nauwibama Mueséki kukatshak, ajatekueja somá janshagatse, akzé atuñguakna, Jate alduna iyashiñguéñ zhinik smaigua ziñ abexane aldokshane. Akze, atshake exa Ejiptuxa zalda sáñkaldaja Isayélkuetshi somá sigí sukuekueki guagakue niuwi gene nalgué jiaga, aija zhe kakzukuazháne nakldá.
23 Foi pela fé que os pais de Moisés, quando ele nasceu, o esconderam durante três meses. Eles viram que o menino era bonito e não tiveram medo de desobedecer à ordem do rei.
24 Ekibeñga, nauwibama Mueséja Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, atemaldegatshake sáñkalda paldahóñtshi abunzhitshi asukuá giemi jana naldalga noxaldixa itshanazháne.
24 Foi pela fé que Moisés, quando já era adulto, não quis ser chamado de filho da filha de Faraó.
25 Ekíga na, anuñka nuxaki akldunamak sha atshiji izhoxaldixa izhgakugagába, akldé janshibé, Jatetshi kuíbuldu Isayélkue na sha akualdixa izhgakuxá.
25 Ele preferiu sofrer com o povo de Deus em vez de gozar, por pouco tempo, os prazeres do pecado.
26 Abualki Ejiptuxa saldiñga kabia makuakueki aguáñ akzega tune. Akze, ai zhakldé akzeki Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa shalda na aguáñ izhabaji mual guiyaba tuwa niñkauwañki akzé tune. Jinake naldakí. Aldéñki Jateja ai shalda janshizhe axatshaldixa za agasjanane nalguák.
26 Ele achou que era muito melhor sofrer o desprezo por causa do Messias do que possuir todos os tesouros do Egito. É que ele tinha os olhos fixos na recompensa futura.
27 Ekíga, aldéñ Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, Ejiptuxa zalda sáñkaldajañki nusá aguanatshak jiaga, aibé zhe zhikzukuagába Ejiptuxa zhinik ne guane. Akze, Jate ubak naldi señ tuasé jiaga tu zhuxañga na, jibañ tuatoguéñ jiaga abá naldakí agapa neyalga izhogatone.
27 Foi pela fé que Moisés saiu do Egito, sem ter medo da raiva do rei, e continuou firme, como se estivesse vendo o Deus invisível.
28 Ekibeñga, Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, asanákue exa guiyaba atuatoguéñ zhinik Jateja kakzʉxaitshaldixa ldiuwañ gakue axaldixa janaktuatshak, jubeju zhauwatshi abiki ajuldunéñ ibexal guak. Ekíki Jateja saldiñga kasak zalda agatsekueki aldéñ guaklde uldeñkak kakuaxaldiamak gaxaneja Isayélkuetshiki guashi guakuak.
28 Pela fé Moisés começou o costume de celebrar a Páscoa e mandou marcar com sangue as portas das casas dos israelitas para que o Anjo da Morte não matasse os filhos mais velhos deles.
29 Nauwibama Isayélkueja Jate alduna iyashiñguéñ zhinik na, zʉk zeñ neyakuamakga Níbuni Atsʉshi zʉk zekldéñ ga agabateklde. Guñgueni Ejiptu zaldakue ekíga agabatexaldixa kakldeklde nalgué, agabategatogueñki ni ishkatushi nuk ashuizhá guane.
29 Foi pela fé que os israelitas atravessaram o mar Vermelho como se fosse terra seca. E, quando os egípcios tentaram atravessar, o mar os engoliu.
30 Ekibeñga, Isayélkueja Jate alduna iyashiñguéñ zhinik na, kuíbuldu Jeldikó kugua ldiuwi Jateja ibategakue kakbenalguamak iyabategatshake, jakshizha kuíbulduk ibekue nuk tiná guane nakldá.
30 Foi pela fé que caíram as muralhas de Jericó, depois que os israelitas marcharam em volta delas durante sete dias.
31 Jeldikó zalda munzhi Aldaháp nakua niñka nalgueja Jate alduna ishiñguéñ zhinik na, exa zaldakue Jate amak axatshagáldekue nañga shuigazhá guane. Jinake naldakí. Isayélkuega ziñ me zʉtuál exa nene nalguekue muldetua kepaná guane nalguák.
31 Foi pela fé que Raabe, a prostituta, não morreu com os que tinham desobedecido a Deus, pois ela havia recebido bem os espiões israelitas.
32 Ekígaba Jate alduna ishixakue shalda ¿akldé mitsá guagakue nagatsaldaka ne? Akze, Jeldehóñ, Baldák, Sañsóñ, Jepté, Dabí, Samuél, azhi Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue shalda jiaga miñmeyexañki niuwi nagajuezhañga guaka.
32 O que mais posso dizer? O tempo é pouco para falar de Gideão, de Baraque, de Sansão, de Jefté, de Davi, de Samuel e dos profetas .
33 Ekí Jate alduna ishixakuega amak alduna iyashiñguéñ zhinik na, axautshi sanákue aguabiyane, jian sanegakuamak asaneklde, Jateja janshizhe kaxatshaldixa kakbenane amak iyapanane. Nabi akashazhá,
33 Pela fé eles lutaram contra nações inteiras e venceram. Fizeram o que era correto e receberam o que Deus lhes havia prometido. Fecharam a boca de leões,
34 guksé zʉxaita zalda puldatukak ayokshazhá, shezhák akuakshazhá ajanashane. Kama auxaga axaldaldazhékueki Jatek zhinik kama akuxane, axaukshatoguéñ zhe kakzegagába awabiyatone, awagaxa zaldakue matshuwi kaukakshál aldakldekue aldeñshane.
34 apagaram incêndios terríveis e escaparam de serem mortos à espada. Eram fracos, mas se tornaram fortes. Foram poderosos na guerra e venceram exércitos estrangeiros.
35 Munzhikuejañki kakshuanekue ishkaldakshane iyapanane.
35 Pela fé mulheres receberam de volta os seus mortos, que ressuscitaram. Outros foram torturados até a morte; eles recusaram ser postos em liberdade a fim de ressuscitar para uma vida melhor.
36 Ekíga na, ezuakueki aguáñ kezhabashi mual keyajokldeklde, kuizhushak kagaldabikshane, azhiniki shezhasha keyatene, kalseldi kabexane.
36 Alguns foram insultados e surrados; e outros, acorrentados e jogados na cadeia.
37 Jagi keyabushi kakuaxanekue, muan kezhabeñgua kakuaxanekue, shezhák kakuaxanekue. Ezuakueki jubeju juba, tshibu juba kejua azbuamé izhogagába abizhá, jika kagajuezhauxa kaxaldaldagálde, jibañ atuwi, sha kakuí ashekuane.
37 Outros foram mortos a pedradas; outros, serrados pelo meio; e outros, mortos à espada. Andaram de um lado para outro vestidos de peles de ovelhas e de cabras; eram pobres, perseguidos e maltratados.
38 Ekueki akzekue aldakna jai kagik sha ajanashixak axajiu guazhákakue. Aldalguakna azbuamé izhogagába zʉk zaldi, guinualdi, jakateldi, azhi kaksʉldi abizhá za ashekuane nakldá.
38 Andaram como refugiados pelos desertos e montes, vivendo em cavernas e em buracos na terra. O mundo não era digno deles!
39 Guatshak saldiñga aikueki Jate alduna iyashiñguéñ zhinik na, Jateja janshibé izhukakue katune. Naldatshak aldéñ janshizhe kaxatshaldixa kakbenalguauxa iyapanagá ashuane.
39 Porque creram, todas essas pessoas foram aprovadas por Deus, mas não receberam o que ele havia prometido.
40 Akze, Jatejañki ezua akldé janshizhe, nasʉñ jiaga ekue nañga zhualduxañga ipanakualdiamak janazʉñgaktunega none. Ekíki nasʉñ na za na, ekue muldetua naldakuauxabe kaldekshaldiamak.
40 Pois Deus tinha preparado um plano ainda melhor para nós, a fim de que, somente conosco, elas fossem aperfeiçoadas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.