Atos 2

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Guñgueni izhajuizhaldeká Pentekosté ldiuwañ zegatshake, saldiñga Duwe Jesú ipananekueki azbuangaba ajuizhaldeklde na ashekualdá.
1 Ao cumprir-se o dia de Pentecostes, estavam todos reunidos no mesmo lugar.
2 Amak ashekualgueñki kakldegagá nogueñga, múlkaldajañ kamakualdi jaldáñ akauldi alnobaxa zhinik zabiñgueni ashekualgualdi zahauxa kagakjuldú.
2 De repente, veio do céu um som, como de um vento impetuoso, e encheu toda a casa onde estavam sentados.
3 Gueni guksé juna, juna puldatukajañ nauwa, nauwa zhikbeni exa ashekualdauxak ezuak, ezuak kagaldagaté atú.
3 E apareceram, distribuídas entre eles, línguas, como de fogo, as quais pousaram sobre cada um deles.
4 Amak kagaldagatshaga na, Jatetshi Alduna kagatsauxa auxaga kaxaldaldaldiamak kejuldú. Ai Aldunaja kaksaneshiñga na, saldiñga ashekualdauxa sha sha kaugiañ kauwizhéñ azakuagazhék kazukuakshaldá.|src="CN01890B.TIF" size="col" loc="(Ajsh 2.1-4)" copy="DCC"
4 Todos ficaram cheios do Espírito Santo e começaram a falar em outras línguas, segundo o Espírito lhes concedia que falassem.
5 Atshake juldiúkue Jatek akldunamak izhoxa niñkakue san san kagi nahauxa zhinik Jeldusaldéñ ajuizhaldexal aldakldekue na ashekualdá.
5 Estavam morando em Jerusalém judeus, homens piedosos, vindos de todas as nações debaixo do céu.
6 Ekueja ekí múlkaldajañ akauldaté aldukatshakna, duwá izhgazhé Duwe ipananekue ajuizhaldegatoguéñ atuál saldi aldák. Ekueki sha sha azakuakakue aldalgué, ai Duwe ipananekueja ezua, ezua kauwijí kaugiañ azakuagaté aldukatshakna, “sakíga ni ekí azakuák” kakldegazhá.
6 Assim, quando se fez ouvir aquela voz, afluiu a multidão, que foi tomada de perplexidade, porque cada um os ouvia falar na sua própria língua.
7 Guakna, “¡sakí ekí azakuaká!” ajañgui na ekí izhgaldukaldá:
7 Estavam atônitos e se admiravam, dizendo: — Vejam! Não são galileus todos esses que aí estão falando?
8 Ne “sakíga ni ekí nauwijí kaugiañ sha sha azakuagaka na” zʉñgajienakí naldatshak jiaga, nukanazʉnaka.
8 Então como os ouvimos falar, cada um em nossa própria língua materna?
9 Akze, nasʉñki san san kagi zaldakuañ jai mizhal nakalde: Anuñkaki Paltiaxa zalda, Mediaxa zalda, Eldámka zalda, Mesopotamiaxa zalda, jai Juldeya baxe zalda, Kapadosiaxa zalda, Pontuxa zalda, Asia baxe zalda,
9 Somos partos, medos, elamitas e os naturais da Mesopotâmia, Judeia, Capadócia, Ponto e Ásia,
10 Pildijiaxa zalda, Panpildiaxa zalda, Ejiptuxa zalda, Aldibia baxega kuíbuldu Sildene akyó zalda, anuñkaki kuíbuldu Alduma zalda jai mizhal nakalde.
10 da Frígia, da Panfília, do Egito e das regiões da Líbia, nas imediações de Cirene, e romanos que aqui residem,
11 Aikuega na anuñka juldiúga, anuñka nekueki axautshi sanákue naldatshak jiaga, nasʉñ Jate kajañguamakbé ajañgualdixa izhgakuxanekue. Anuñkaki Kaldetaxa zalda, anuñkaki Aldabia baxe zalda katshekualdashá. Naldatshak jiaga, ai sha sha azakuagatukakuejañki “¡Jateki sakí ekí atemajañ janshagatse zʉñkatshixá!” akuagatshak, nasʉñ ezuak ezuak nauwijí kaugiañ naldiñga ni kalduká.
11 tanto judeus como prosélitos, cretenses e árabes. Como os ouvimos falar sobre as grandezas de Deus em nossas próprias línguas?
12 Gueni saldiñgajañki “¡sakí ekí sha sha azakuaká!” ajañgui, “sakíga ni jañguakuá” kakldegazháldi ekí izhgaldukaldá:
12 Todos, atônitos e perplexos, perguntavam uns aos outros: — O que será que isso quer dizer?
13 Guatshak ezuakuejañki iyajokldeshiñga na ekí akuák:
13 Outros, porém, zombando, diziam: — Estão bêbados!
14 Ekí akuaguake Pégulduki Duwejañga 11 gaxanekue juizhiñga izhgaldaxeni matshuwi ashekualdekueja nukandana ekí kakbeyaldá: “Nasanákuañ, saldiñga jai Jeldusaldéñ mizhekuekuañ jiaga, sakí zegaté mituñká shalda miñmeyaldikue nak, muldetua nukaté nogwíñ.
14 Então Pedro se levantou, junto com os onze, e, erguendo a voz, dirigiu-se à multidão nestes termos: — Homens da Judeia e todos vocês que moram em Jerusalém, tomem conhecimento disto e prestem atenção no que vou dizer.
15 Anuñkake stuxáñkaldekue ekí kazukuaká mijañguatshak, naldagálde ni mijañgú. Niuwi jue meñga ni me zʉtugazhé naldashá.
15 Estes homens não estão bêbados, como vocês estão pensando, porque são apenas nove horas da manhã.
16 Ne ekí zekaki, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Juelja ekí zexaldixa kalta gauwanane:
16 Mas o que está acontecendo é o que foi dito por meio do profeta Joel:
17 ‘Saldiñga netshi Jateja ekí guak: Auxa zegapanatshake
17 “E acontecerá nos últimos dias, diz Deus, que derramarei o meu Espírito sobre toda a humanidade. Os filhos e as filhas de vocês profetizarão, os seus jovens terão visões, e os seus velhos sonharão.
18 Atshakna sigí, munzhi naxazauñkakue zʉnake nají Alduna muldetua kagatsauxa kaxaldaldaldiamak kagakaxaldikue.
18 Até sobre os meus servos e sobre as minhas servas derramarei o meu Espírito naqueles dias, e profetizarão.
19 Atshak alnobaxa zʉnake zegaté atú guazhámak zekualdikue.
19 Mostrarei prodígios em cima no céu e sinais embaixo na terra: sangue, fogo e nuvens de fumaça.
20 Atshakna, alnobaxa zʉnake niuwiki tuañ izgualdikue,
20 O sol se transformará em trevas, e a lua, em sangue, antes que venha o grande e glorioso Dia do Senhor.
21 Amak zegagá noxaldieñga, ezua minkualdal miñgakaxanaldikue, mieldejañki aik
21 E acontecerá que todo aquele que invocar o nome do Senhor será salvo.”
22 Ekí sezheklde kakbeñgueni ekí jiaga kakbeyá: “Maiñ nauwibama Isayél shtukuakuañ, ekí miñmeyaldikue muldetua nukaté nogwíñ: Miñkuahamakga Saldiñga netshi Jateja Asukuá Duwe Jesú Nasaldéxa zalda aldéñga kagik gaxane mimatuñshane. Sakí ekí mimatuñshazhá. Aldéñga Asukuá Duwe mimikenáñ izhoguéñ, jika janshagatsegaba atemajañ atshaté tu guabínamak atshishane nak.
22 — Israelitas, escutem o que vou dizer: Jesus, o Nazareno, homem aprovado por Deus diante de vocês com milagres, prodígios e sinais, os quais o próprio Deus realizou entre vocês por meio dele, como vocês mesmos sabem,
23 Naldatshak jiaga, ezuakuañki Duwe aguldiñkakuek agemine. Ne amak gegagá minogueñga Jatejañki ekí zexaldixa janaktunalguamak nuxa zek. Guane nalgué, ai Duwe ageminekueki kutám atshixakue nalgué jiaga, Duwe akuaxaldiamak kagaunekbine. Ekí miyagaunegatshakna, ekuejañki amak kaldixa axaldiya akuaxá akuane.
23 a este, conforme o plano determinado e a presciência de Deus, vocês mataram, crucificando-o por meio de homens maus.
24 Duwe Jesú ekí shuane nalgué jiaga, Ajateja mokue izhgaldakshá. Akze, Duweki zʉxaita guiyaba tuwi shuigatshak jiaga, Jateja shuane za nokshazhá. Akze, ni jiyája ni shuixaja shuane za nokshazháka.
24 Porém Deus o ressuscitou, livrando-o da agonia da morte, porque não era possível que fosse retido por ela.
25 Nauwibama Dabíja e shalda ekí guaklde sezheklde:
25 Porque Davi fala a respeito dele, dizendo: “Eu sempre via o Senhor diante de mim, porque ele está à minha direita, para que eu não seja abalado.
26 Akna, aldunaxa zeñ nakldeshi akldé mikzamakga mikzukualdikue.
26 Por isso, o meu coração se alegra e a minha língua exulta; além disto, também a minha própria carne repousará em esperança,
27 Jinake naldakí.
27 porque não deixarás a minha alma na morte, nem permitirás que o teu Santo veja corrupção.
28 Akze, mañki shuixaldikueni mokue maldezhgaldakshaldixaga natuñshamalde.
28 Fizeste-me conhecer os caminhos da vida, e me encherás de alegria na tua presença.”
29 Ekí sezheklde kakbeñgueni ekí jiaga kakbeyá: “Nasanákue, nakzék naldakí ekí miñmeyanaka: Nauwibama Dabíki shuigueni ají abuá shuanekue abegeñka abexanane. Ai abexaneñki kaiga jiaga nauwikenáñga nogashá.
29 — Irmãos, permitam-me falar-lhes claramente a respeito do patriarca Davi: ele morreu e foi sepultado, e o seu túmulo permanece entre nós até hoje.
30 Guatshak Dabíki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa nalguakna, ezua zʉnekualdal naxaldixaja guaxaldixaga guashi ekí kalta gauwanane. Akze, Jateja ekí axakildashiñga akbene nauwibamaja akualdiñga none: ‘Nas ezua mitukua ma najíkue kaksanekbaldamak kaksanexaldixa izhaxaldikue niyó.’
30 Sendo, pois, profeta e sabendo que Deus lhe havia jurado que um dos seus descendentes se assentaria no seu trono,
31 Amak zegagá nogueñga Jatejañki nauwibama Dabík sakí zexaldixa tuñshatshak, ezua zʉnekualdal gaxaldixa guakldeki shuixaldinik mokue izhgaldakshaldixa guakshane. Ekíga na, shuane za nokshazháldi, ni ají abuá galduñguá guazháldixa guakshane.
31 prevendo isto, referiu-se à ressurreição de Cristo, que nem foi deixado na morte, nem o seu corpo experimentou corrupção.
32 ”Ekí guakldalguamakga Duwe Jesú shuigueni Saldiñga netshi Jateja mokue izhgaldakshá. Nasʉñ saldiñga agapa kaldeñkakuañki Duwe amak izhgaldaguenik tuñkaldamak axautshikuek kakbeñka naldashá.
32 Deus ressuscitou este Jesus, e disto todos nós somos testemunhas.
33 Jateja ekí Asukuá Duwe Jesú izhgaldakshiñgueniki jékaldaxa akldé akzukuiñga, aldéñ jibatshaldi mual sanexaldiamak ité. Aldéñga na ají Alduna Asukuák nasʉñ ajíkuañ zʉñgexaldiamak niuwi agexaldixa akbenalguamak niuwi ageguakna, aldéñ zhiniki ai Alduna muldetua zʉñgatsauxa zʉñkaldaldaldiamak zʉñgakaxane. Amak zʉñgene awatuñshi atshañkalduka na, tuabinuka, nukabinuka nakldá.
33 Exaltado, pois, à direita de Deus, tendo recebido do Pai a promessa do Espírito Santo, derramou isto que vocês estão vendo e ouvindo.
34 Akze, nauwibama Dabí jékaldaxa nitshigazháne naldatshak, Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa shaldaga ekí gauwá:
34 Porque Davi não subiu aos céus, mas ele mesmo afirma: “Disse o Senhor ao meu Senhor: ‘Sente-se à minha direita,
35 Naski maguldiñkakuek auxaga magubishaldikueñka yo amak mizhoxaldixa nakldá.’”
35 até que eu ponha os seus inimigos por estrado dos seus pés.’”
36 Ekí sezheklde kakbeñguenik ekí jiaga kakbeyá: “Akna maiñ saldiñga nauwisaná Isayélkuañ ekí muldetua miñkualdakue: Saldiñga netshi Jatejañga na ezua zʉnekualdal gaxaldixa guakldanamak Asukuá Duwe Jesúga zʉñgakaxá guane. Ega na, aldéñ naldiñga nauwijí Sáñkalda izhoxaldiamak itene. Ne ega na maiñ kaldixa axaldiyá akuakshishá guamine nakldá.”
36 — Portanto, toda a casa de Israel esteja absolutamente certa de que a este Jesus, que vocês crucificaram, Deus o fez Senhor e Cristo.
37 Ekí aldukatshakna ajuizhaldekldekueja aldunaxa zʉxaita izhajanatshak, Péguldu na Duwejañga gaxanekue juizhiñga ekí agalduká:
37 Quando ouviram isso, ficaram muito comovidos e perguntaram a Pedro e aos demais apóstolos: — Que faremos, irmãos?
38 Guake Péguldujañki ekí kakiyó:
38 Pedro respondeu: — Arrependam-se, e cada um de vocês seja batizado em nome de Jesus Cristo para remissão dos seus pecados, e vocês receberão o dom do Espírito Santo.
39 Ají Alduna zʉñgexaldixa zʉñmeyatshake, aiki nasʉñ, nauwijí sukuakue, saldiñga aldéñ namak jañguxakue maldé zaldi izhukakue jiaga zʉñgexaldixaga guashi zʉñmeyanane. Akze, Saldiñga netshi Sáñkalda, Nauwijatejañga saldiñga ajíkuañ naldakualdiamak axaldagakue zʉñmeñkakuek ají Alduna zʉñgexaldixa nakldá.
39 Porque a promessa é para vocês e para os seus filhos, e para todos os que ainda estão longe, isto é, para todos aqueles que o Senhor, nosso Deus, chamar.
40 Ekí Pégulduja guashiñga na, jiak exa zhinik akldé kakbeyatoshiñga, keshkaldukshi ekí jiaga kagakuañnék:
40 Com muitas outras palavras deu testemunho e exortava-os, dizendo: — Salvem-se desta geração perversa.
41 Ekí kakbeyatshak ai múldigaba agipananekueki nik kajaukshá. Ai ldiuwañga matshuuwi anuñka 3.000 Duwe ipananekue juizhi izhgaldiyá na akuá.
41 Então os que aceitaram a palavra de Pedro foram batizados, havendo um acréscimo naquele dia de quase três mil pessoas.
42 Ekue na Duwejañga ají múldigaba guaxal gaxanekueja shi kaxaldixá muldetua axaldukshi, amak axajanashiji za izhukakue. Ekí izhoshi na, Duwe ipananekue na izhajuizhaldeshi, Duwe nauwitsaldí shuane shalda be zhigisekui axaldixa kagabene axaji, Jate axazakuashi za na ashekualdapaná.
42 E perseveravam na doutrina dos apóstolos e na comunhão, no partir do pão e nas orações.
43 Atshaga na Duwe Jesújañga gaxanekueki kágubakueja janshizhe ajanashaté atú guazhámak matshuwi ajanashéñ zhinik na, exa ashekualdekueja “¡Jateja sakí ekí katshishixá!” ajañgui na ashekualdá.
43 Em cada alma havia temor; e muitos prodígios e sinais eram feitos por meio dos apóstolos.
44 Duwe ipananekuegaba muldetua ishkaldaldi, ajañgui za aldoshi na, jika numa kaxaldekueki saldiñga netshi ajañgui na
44 Todos os que criam estavam juntos e tinham tudo em comum.
45 atshuake kagi, numa nabeyasaldinik ai shalda iyapankáki mielde jika agajuezhatukakueki agaxauneka.
45 Vendiam as suas propriedades e bens, distribuindo o produto entre todos, à medida que alguém tinha necessidade.
46 Niuwi neyauxa juwí Jate axazakuageñka ajuizhaldexal za alduka. Ekíga na, kauwijuldi zeñ kakldeshi, gakue izhgaxauwi zhualduxa asaji, Duwe nauwitsaldí shuane shalda jiaga be ishkiyasekui axaji na ashekualdá.
46 Diariamente perseveravam unânimes no templo, partiam pão de casa em casa e tomavam as suas refeições com alegria e singeleza de coração,
47 Kauwizhéñki ekí ashekualdi, Jate za akldé akzamakga agazukui za ashekualdatshak, axautshikuejañki janshizhekue katuñka. Niuwi neyauxa, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja akldé akldeñga káguba kekualdatshakna, aldéñ ipananekue juizhi izhgaldiji na ashekualdá.
47 louvando a Deus e contando com a simpatia de todo o povo. Enquanto isso, o Senhor lhes acrescentava, dia a dia, os que iam sendo salvos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.