Atos 22

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 “Gajakue, jatekuañ, nas zhikzukuagatoxaldatshak muldetua naldukaté minoxaldí.”
1 “Irmãos e pais”, disse Paulo. “Ouçam-me enquanto apresento minha defesa.”
2 Ekí kauwijí kaugiañ kaxazguagaté aldukatshakna akldé sʉnjá aldogatshak Pábulduja ekí kakbeyaldá:
2 Quando o ouviram falar em aramaico, o silêncio foi ainda maior.
3 “Naski mimisanága juldiú naugé. Sildisia baxe kuíbuldu Talsu kukanuge naldatshak, guildeshiñki jai Jeldusaldéñ guildeklduge. Nauwijí shizhixa akzé, Gamaldiélja guiyaba jian izhoxa Jateja nauwibamakuek zʉñkabajane muldeetua shi naxaldiji nagatone. Akna maiñ kaiga miñgatsauxa Jate axazauwi, amak axatshindana miñzegamakga, nas jiaga ekíga nakzeka.
3 Então Paulo disse: “Sou judeu, nascido em Tarso, cidade da Cilícia. Fui criado aqui em Jerusalém e educado por Gamaliel. Como aluno dele, fui instruído rigorosamente em nossas leis e nos costumes judaicos. Tornei-me muito zeloso de honrar a Deus em tudo que fazia, como vocês são hoje.
4 Nalguakna Duwe Jesú zʉnekuane jiúñgulde namak jañguanekueki sha kakuí, kakuaxa guakue niuwi gexal nokuge nane. Mitsák ai Duwe ipananekue, sigí azhi munzhikue jiaga nakzaldaldiake, kalseldi kabegakue niuwi gexal nokuge nane.
4 E fui ao encalço dos seguidores do Caminho, perseguindo alguns até a morte, prendendo homens e mulheres e lançando-os na prisão.
5 Akna Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzeja, nauwisaná nauwa akldé akzekueja ekíga atshiji izhokuge nane miñgabeyaka. Ekuejañga na nauwisanákue kuíbuldu Damasku aksanekakuetshi kalta nagene. Ai kaltak niuwi nagaxeshi na, exa Duwe ipananekue kaldiji kakuxaldikueni jai Jeldusaldéñ guiyaba katuñshaldiamak kauldaxaldikue jañgui nenuge.
5 O sumo sacerdote e todo o conselho dos líderes do povo podem confirmar isso. Recebi deles cartas para nossos irmãos judeus em Damasco que me autorizavam a trazer os seguidores do Caminho de lá para Jerusalém, em cadeias, para serem castigados.
6 ”Nalguák Damaskuxa neñkuge anuñka niuwi muanté zegatshake naki exa neyatokugueñki tua nakzegagáñga, jékaldaxa zhinik tuasá muñshí zalda me yo netsék.
6 “Quando me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma luz muito intensa brilhou ao meu redor.
7 Guatshaga na, kagixa nakjienatshake ekí múldigaba nagabeyaté nuká: ‘Sauldu, Sauldu, ¿jinak shi sha nakuí, guiyaba maldatuñshí?’
7 Caí no chão e ouvi uma voz que me disse: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue?’.
8 Guake ekí akldukanuge: ‘Nají Sáñkalda, ¿me shi maldá?’ Guñguake nakiyó: ‘Naski Jesú Nasaldéxa zalda na nakú. Nasga na sha nakuí, guiyaba natuñshabaldogashá.’
8 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E a voz respondeu: ‘Sou Jesus, o nazareno,
9 Ekí zegatshakna, nagapa aldeyatoxekuejañki muñshí zalda atuatshak jiaga, ji nagabeyatuka aldukazhá.
9 Os que me acompanhavam viram a luz, mas não entenderam a voz daquele que falava comigo.
10 Guatshak naski ekí izuká: ‘Nají Sáñkalda, ¿sakí atshakue shi maldajañgú?’ Guake ekí nakbeyá: ‘Izhgaté xaldeki uñguexa Damaskuxa maldeyaldí. Exaki ezuaja sakí naxatshakue majañguge mikbeyaldixa nzha.’
10 “Então perguntei: ‘Que devo fazer, Senhor?’. “E o Senhor me disse: ‘Levante-se e entre em Damasco, onde lhe dirão tudo que você deve fazer’.
11 Guatshake zʉxaitá muñshí zaldaja uba nesañgua guane nalguakna, nagapa neyatoguekueja guldak naxapana kuíbuldu Damaskuxa nawaldé.
11 “A luz intensa havia me deixado cego, e meus companheiros tiveram de levar-me pela mão a Damasco.
12 ”Exa nawaldeñguenik ezua sigí Ananiya axezhuka natuál nak. Eñki agatsauxa Jateja guiyaba zʉñkabajane amak axatshiji izhoguakna, saldiñga nauwisaná juldiú exa zhekuekuejañki muldetua axabeti izhuka.
12 Vivia ali Ananias, um homem devoto, dedicado à lei e muito respeitado por todos os judeus da cidade.
13 Nalgué nasták agaldagueni ekí naxaldék: ‘Gaja, mokue uba mikuká shi gui.’ Nakbeyatshaga mokue stualdatshake aldéñ jiaga tunaka atunuge.
13 Ele veio, colocou-se ao meu lado e disse: ‘Irmão Saulo, volte a enxergar’. E, naquele mesmo instante, pude vê-lo.
14 ”Gueniki ekí nakbeyá: ‘Saldiñga netshi Jate, nauwibamakuetshi Jatega sakí axazauwakue majañguamak matuñshaldixa mezhgakuxane. Ekíga na, aldéñga ezua atshakuamak za atshixa zʉnekualdal gaxane matualdiamak, aldéñ naldi mixazguagaté maldukaldiamak mezhgakuxane.
14 “Então ele disse: ‘O Deus de nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele e para ver o Justo e ouvi-lo falar.
15 Ekibeñga na, ekí nukamaldamak, tumaldamak káguba kagik zhekuauxa makbeyaldixa jiaga mezhgakuxane.
15 Você será testemunha dele, dizendo a todos o que viu e ouviu.
16 Akna jituagába, izhgaté xaldeki nik nubajaukshi, Duwe Jesúja sha atshamalde nuk mixabeti aldunaxa mijizhaldiamak agakuañnék guwá.’
16 O que está esperando? Levante-se e seja batizado! Fique limpo de seus pecados invocando o nome do Senhor’.
17 ”Ekí zegueni mokue jai Jeldusaldéñ naxaldatshake, Jate axazakuageñka aldéñ axazguagatogukueñki aldunaldiñga ezua natuñshi
17 “Depois que voltei a Jerusalém, estava orando no templo e tive uma visão,
18 nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja ekí nakbeyaté tu: ‘Maldeñgaba jai Jeldusaldéñ zhinik newa. Jinake naldakí. Jai zaldakuek ji nashaldá tumalde, nukamalde kabakbeyatshak mixaldukazháldixa nak.’
18 na qual o Senhor me dizia: ‘Depressa! Saia de Jerusalém, pois o povo daqui não aceitará seu testemunho a meu respeito’.
19 Guake ekí akiyonuge: ‘Nají Sáñkalda, jai zaldakue ekí kakualdi nokuge. Naski juwí nauwisanákue izhajuizhaldeka nogauxa namak majañguxakue kaldiji na, nakzaldaldiake kalseldi kabeshi, akzaldi kakldabikshiji kakuge nane.
19 “E eu respondi: ‘Senhor, sem dúvida eles sabem que em cada sinagoga eu prendia e açoitava aqueles que criam em ti.
20 Ekíga na, Estebañ mishaldá guagué shalda nuxa abi baxé akuagatoguéñ, nas jiaga “janshibeñga sha akú” jañgui exa tuatonuge. Atshak e guagatoguekueja zhakuá abakaldak kejuakue iyatshuine numañ kagatuatonuge naldiñki naldashá.’
20 E quando Estêvão, tua testemunha, foi morto, eu estava inteiramente de acordo. Fiquei ali e guardei os mantos que eles tiraram quando foram apedrejá-lo’.
21 ”Guatshak nají Sáñkaldaja ekí nakiyó: ‘Jai zhinik newa. Nasga na maldé zeñká juldiú naldagáldekue nugeñka nashaldá kakbeyal makaxaldikue nzha.’”
21 “Mas o Senhor me disse: ‘Vá, pois eu o enviarei para longe, para os gentios’”.
22 Káguba duwá zhekualdekueja Pábuldu aldukshiñga, aldiweki ekí guaxé shalda na aldukaksá, jaldáñ axauldaldá: “¡Ega akldé kagik beñga nogakue agatsaldakí! ¡Shuixa nuxa ni agatsá!”
22 A multidão ouviu Paulo até ele dizer essa palavra. Então começaram a gritar: “Fora com esse sujeito! Ele não merece viver!”.
23 Ekí akuashi axauldatoguéñ kalzauldiñgaba guxá atuñshi na, kauwijí zhakuá abakaldak kaljuakue jie jie akuí, kaksibuldi mateldi sheñ sheñ ajanashá.
23 Gritavam, arrancavam seus mantos e jogavam poeira para o alto.
24 Guakna suldáutshi sáñkaldaja Pábuldu suldáukuegaba ashekueñka uldeyakue guak. Gueniki jinak kágubakue aldéñ shalda ekí agatsaldi axauldatuka akuakshaldiamak kuizhushak agaldabikshakue guak.
24 O comandante trouxe Paulo para dentro e ordenou que ele fosse açoitado e interrogado a fim de descobrir por que a multidão tinha ficado tão furiosa.
25 Amak agaldabikshaldiamak shagaldagatoguéñ, Pábulduja suldáutshi sáñkalda aguáñ akzé exa akldoguék ekí aklduká:
25 Quando amarravam Paulo para açoitá-lo, ele disse ao oficial que estava ali: “A lei permite açoitar um cidadão romano sem que ele tenha sido julgado?”.
26 Ekí nukañguake akbenalguamak ají sáñkaldak ekí akbeyal ne:
26 Ao ouvir isso, o oficial foi ao comandante e perguntou: “O que o senhor está fazendo? Este homem é cidadão romano!”.
27 Ekí sáñkaldaja nukatshakna Pábuldu axaldaguenik ekí aklduká:
27 O comandante perguntou a Paulo: “Diga-me, você é cidadão romano?”. Ele respondeu: “Sim, eu sou”.
28 Ekí akbeyatshakna ekí akbeyá:
28 “Eu também”, disse o comandante. “E paguei caro por minha cidadania!” Paulo respondeu: “Mas eu sou cidadão de nascimento”.
29 Ekí aldukatshaga Pábuldu agazaldukaldixa nakldekue nuk axajuezhá. E sáñkaldaja aldéñga ezua Aldumatshiga akldabikshaldiamak shaktene atuatshakna zhe na akzexá.
29 Quando os soldados que estavam prestes a interrogar Paulo ouviram que ele era cidadão romano, retiraram-se de imediato. Até mesmo o comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano, pois tinha mandado amarrá-lo.
30 Abokualdike, sáñkaldaja juldiú sanákuek muldetuañki ji shalda Pábuldu izhakuaklde akualdana akzexakna, ai sanátshi Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, saldiñga akldé akzé sanekakuegaba ajuizhaldexal guak. Amak ajuizhaldeguake Pábulduki ibesal guaguenik kakizhañgashá na gua.
30 No dia seguinte, o comandante ordenou que os principais sacerdotes se reunissem com o conselho dos líderes do povo. Queria descobrir exatamente qual era o problema, por isso soltou Paulo e mandou que o trouxessem diante deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.