Atos 20
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Ekí kaxa zeshi saldinguake Pábuldujañki Duwe ipananekueja tuatagakue kakuaguake amak axaldagatshak, Duwe Jesú za alduna ishalga nogakue aldunaxa kakuiyakshá. Gueniki neñká kaxaldegueni Masedonia baxeldi ne.
1 Quando acabou a confusão, Paulo mandou chamar os irmãos e falou com eles para animá-los. Então se despediu deles e foi para a província da Macedônia.
2 Eñgui baxe Duwe ipananekue axabizhatogatshak, matshuwi múldigaba aldunaxa makuiyakshakuegaba kakbeji mizhá. Ekí mizhijiñga na aldiweki Galdesiaxa neñgueniki,
2 Atravessou aquelas regiões, animando muito com as suas mensagens os cristãos. Aí chegou à província da Acaia,
3 maigua saxa exaki izhó. Exa zhiniki Sildia baxe neyaldiamak akldeshi naki balkuk juldunapanatshake, asaná juldiúkueja amak neyatoxaldiéñ sha akualdixa jana izhgatune akwasheguake, kagik gañga mokue Masedonia ga neyaldixa jañguá.
3 onde ficou três meses. Quando já estava pronto para ir à província da Síria, soube que os judeus estavam fazendo planos contra ele. Então resolveu voltar pela Macedônia.
4 Guatshak sigí Duwe ipananekue Jeldusaldéñka agapa neyaldixakueki ekí axezhukakue: Ezuañki Sópatel, ajateki Pildu, eñki Beldeya zalda. Tesaldónika zaldakueki, ezuañki Aldistalku, ezuañki Segundu. Ezuañki Gayu, eñki Delbe zalda. Ezuañki Timuteyu. Asia baxe zaldakueki, ezuañki Tíkiku, ezuañki Taldopimo na aldaldá.
4 Foram com ele as seguintes pessoas: Sópatro, filho de Pirro, da cidade de Bereia; Aristarco e Segundo, de Tessalônica; Gaio, de Derbe; Timóteo; e também Tíquico e Trófimo, que eram da província da Ásia.
5 Ekueki axañga kuíbuldu Taduáxa aldeñguenik exa jizʉñgatuaté na aldoxá.
5 Eles foram na frente e nos esperaram na cidade de Trôade.
6 Guatshake nasʉñ kasam ga kuíbuldu Pildipuxa kaldeyatshak, exaki juldiúkueki san kagixa guiyaba atuwi ashekualgueñka zhinik Jateja kakzʉxaitshanéñ be ishkiyasekui, pañ ishkishshixa akjiukualdagálde axaji ajuizhaldeká ldiuwañ saldinatshake exa zhinik balkuk ne. Amak nejiñga jatshiwa ldiuwi Taduáxa kaldeyatshake, axañga nenekue na kizhikldabigueniki kugua ldiuwi exa izhó na kakuá.
6 Depois da Festa dos Pães sem Fermento , nós partimos da cidade de Filipos. Cinco dias depois nos encontramos com eles em Trôade e ficamos ali uma semana.
7 Dumiñkuke nasʉñ Duwe ipananekue na zaji, Duwe nauwitsaldí shuane shalda be zhigisekui jiaga gakualdiamak ishjuizhaldék. Ekí juizhaldeshi, Pábuldujañki Jatetshi múldigaba kágubakuek shi kaxaldiyá. Aldéñki abokualdike neyaldixa itshanane nalguakna, kakbejiñga semuanté zek.
7 No sábado à noite nós nos reunimos com os irmãos para partir o pão . Paulo falou nessa reunião e continuou falando até a meia-noite, pois ia viajar no dia seguinte.
8 Exa mataxa juizhaldexañkaldoxeñkaki muñshí zukuxakue matshuwi na zʉtuatoxá.
8 Havia muitas lamparinas acesas na sala onde nós estávamos reunidos, a qual ficava no terceiro andar da casa.
9 Exaki ezua nakua Eyutiku axezhukaki juwí zʉtundana zeñka ité nogueñga, Pábulduja maldé me aksaldinaksá guaxal noxeñga ubaja guiñga kabá. Akldegaksá kabagatshake, exa maigua zeñka zhinik kagixa akjienatshake, shua guane ishkaldakshá.
9 Um moço chamado Êutico estava sentado numa janela. E, como Paulo continuasse falando durante muito tempo, o sono do moço foi aumentando. De repente, ele dormiu e caiu da janela. Quando o levantaram, estava morto.
10 Guakna exa Pábulduja agatanguenik abakaldak iyaxagueni gulda axabeshi na ekí kakbeyá: “Ijanagába nogwíñ. Mokue be akzék na gu.”
10 Então Paulo desceu, abaixou-se, abraçou o moço e disse: — Não se assustem, pois ele está vivo.
11 Guñgueni Pábuldu mokue mataxa nitshigatshak, Duwe nauwitsaldí shuane shalda be zhigisekui jeñ axañgueniki gakue jiaga jeñ axá. Gueniki mokue shi kaxaldijiñga muñzék guake ne na gua.
11 Em seguida Paulo subiu de novo, partiu o pão e comeu. Falou ainda muito tempo, até de manhã, e depois foi embora.
12 Kágubakuejañki ai nakua ajuxa awaldeyatshak, e mokue be akzeklde atunéñ zhinik na aldunaxa matshuwi kakuiyakshane na aldeyá.
12 Aí levaram o moço, vivo, para a casa dele, e isso os deixou muito animados.
13 Guñgueni nasʉñki axañga balkuk kaldeñgueni kuíbuldu Asuxa Pábuldu gushi neyakualdieñka neyapánañkalde. Jinake naldakí. Aldéñki exa zʉñnabixaldixa kagik ga neyaldixa jañguane nalguák.
13 Nós fomos na frente e embarcamos no navio que nos levou até o porto de Assôs, onde devíamos esperar Paulo. Ele mandou que fizéssemos isso porque queria ir por terra até lá.
14 Exa amak zʉñnabiguake aldéñ jiaga balkuk juldungueniki, kuíbuldu Mitildene neñkalde.
14 Quando ele se encontrou conosco em Assôs, nós o recebemos no navio e seguimos viagem até a cidade de Mitilene.
15 Ekí kaldeñgueni ai zhinik abokualdike kagi nóñgutse níbunixa izhuka Kiu buaxa ga neñkalde. Amak neji, abokualdike kagi nóñgutse níbunixa izhuka Samuxa neñkalde. Exa zhinik jiak, [Taldojildiu zʉxaitiñguenik] abokualdike balkukue axaldabigeñka Mildetuxa neñkalde.
15 Então partimos dali e, no dia seguinte, passamos perto da ilha de Quios. No outro dia já estávamos na ilha de Samos e um dia depois chegamos ao porto de Mileto.
16 Exa kaldeyatshak Pábulduja Asia baxeki maldé izhogazháldixa jañgui, Epesuxaki egaba zʉxaitaldixa akldék. Akbiñgaki Jeldusaldéñka axañga akldañkandana akzeguák. Amak neyaka guashiñki ezua izhajuizhaldeka Pentekosté axezhuka ldiuwañki exa izhoxaldixa itshanguák ekí akldék.
16 Paulo tinha resolvido não parar na cidade de Éfeso para não ficar muito tempo na província da Ásia. Ele estava com pressa, pois queria chegar a Jerusalém, se possível, antes do dia de Pentecostes .
17 Guñguakna Pábuldu exa Mildetuxa izhoguéñ, Epesuxa zalda Duwe ipananekue aksanekakue tuatagakue dulda kakuzgauwá.
17 Em Mileto Paulo mandou chamar os presbíteros da igreja de Éfeso para se encontrarem com ele.
18 Amak aldagatshak ekí kakbeyaldá: “Kasak jai Asia baxe naxalda gukuenik sakí izhogatonugauxa maiñ naldi miñkualdi nogashá.
18 Quando eles chegaram, Paulo disse: — Vocês sabem como foi que passei todo o tempo que estivemos juntos, desde o primeiro dia em que cheguei à
19 Akze, naski nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú axazauwatogukuéñ aguáñ zhikzukuanuge axazauwi na, atshuake jeñ mauwá atshanuge. Ekíga na, nasaná juldiúkueki sha nakualdiamak jananakizhgatuñká shalda jiaga jibañ nagazukuane.
19 Fiz o meu trabalho como servo do Senhor, com toda a humildade e com lágrimas. E isso apesar dos tempos difíceis que tive, por causa dos judeus que se juntavam contra mim.
20 Ekí jiaga miñkualdi nokuge. Naski saldiñga jika aldunaxa miñgaunegakagaba miñmeji za izhoshi, atshuake matshuwi ashekuéñ, azhi mimijuxa jiaga miñmeji izhonuge.
20 Vocês também sabem que fiz tudo para ajudar vocês, anunciando o evangelho e ensinando publicamente e nas casas.
21 Ekí guashiñga na, nasaná juldiúkue, axautshi sanákue nañga sha atsha majiñga maja xaldeki Jatek agakualdinik, Asukuá nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú namak jañguakue kakbeyanuge naldashá.
21 Eu disse com firmeza aos judeus e aos não judeus que eles deviam se arrepender dos seus pecados, voltar para Deus e crer no nosso Senhor Jesus.
22 ”Kaiga Jatetshi Aldunajañga Jeldusaldéñka neyakue nagatsé naksanekldega exa neyaldikue. Ne exa neyaldatshak sakí nagatsexaldixa naksʉ́ñ
22 Agora eu vou para Jerusalém, obedecendo ao Espírito Santo, sem saber o que vai me acontecer lá.
23 naldatshak ekí zʉna nakué: Kuíbuldu neñkugauxa Jatetshi Aldunajañga eñka zaldakuek ekí nagatsexaldixa nakbeñshixa: Amak neyaldatshake kalseldi nabexaldixa, guiyaba natuñshaldixa.
23 Sei somente que em todas as cidades o Espírito Santo tem me avisado que prisões e sofrimentos estão me esperando.
24 Naldatshak jiaga, naski jai kagik akldé izhoxa za akzé tuagábaki, ji namak akzé za tuñkuge. Aiki nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja ají jiba axatshaldikue nezhgakuxane nak, shuigagáñga ai saldikshaldikue za nagatsauxa itshani izhokuge. Ai jibaki Jateja kágubakue éegaba guañ kajañgui na Asukuák kekualka kakbeñkuge nakldá.
24 Mas eu não dou valor à minha própria vida. O importante é que eu complete a minha missão e termine o trabalho que o Senhor Jesus me deu para fazer. E a missão é esta: anunciar a boa notícia da graça de Deus.
25 ”Ekíga na, maiñki Jate sakí zʉñsanexaldixa shalda shi miñkaldiyanugekuañ kaiga zhinikga natuabiñsá gualdixa nakué.
25 — Eu tenho estado entre vocês, anunciando o Reino de Deus , e agora sei que vocês não vão me ver mais.
26 Akna kaiga ekí miñmeyaldikue: Naski Duwe Jesú zʉnekuane shalda muldetua miñmeyá guanuge nakna, mieldejañki ai namak jañguagáldega jiséxa neyaldiák, nasga nagatsaldazháldixa.
26 Por isso, com toda a certeza eu afirmo hoje que, se algum de vocês se perder, eu não sou o responsável.
27 Jinake naldakí. Naski Jateja ji miñkualdakue jañguanauxaki nuk miñmeyá guanuge nak.
27 Pois não deixei de lhes anunciar todo o plano de Deus.
28 ”Akna maiñ Duwe ipanane miyaksanekakuañ Duwe Jesú shalda shitiyamine namak jañgui, amak axatshiji numañ atuál minoxaldí. Ekíga na, Jatetshi Aldunajañga mielde Duwe ipananekue numañ mitualdixa mimetenekuañ numañ mitualdí. Jubeju numañ tuñkaja ají jubejukue numañ tuamak, Duwe ipanane Jatetshi nekldekue muldetua numañ mitualdí. Akze, Duwe Jesú shuigatshak abi akzuldanéñ zhinik na ají giemikue kaldekshi, kekuá guane.
28 Cuidem de vocês mesmos e de todo o rebanho que o Espírito Santo entregou aos seus cuidados, como pastores da Igreja de Deus, que ele comprou por meio do sangue do seu próprio Filho.
29 Nas mimabaji neyaldatshak ekí zexaldixa nakué: Nabija jubeju sha gui guagamakbe, naldagálde shizhixakue miñkaldaxaldinik anuñka Duwek agapa mimaldeñshaksánshaldixa.
29 Pois eu sei que, depois que eu for, aparecerão lobos ferozes no meio de vocês e eles não terão pena do rebanho.
30 Akbiñgaki mimikenáñ zhinikga ezuake naldagálde nuxa káguba jian kakzukualdiamak shizhiyaldixa. Ekíki anuñka nekueki namak kajañgushaldinik agapa kauldeyaldiamak.
30 E chegará o tempo em que alguns de vocês contarão mentiras, procurando levar os irmãos para o seu lado.
31 Ekí zeshi guakuak na, maiñki muldetua be minoxaldí. Ekí be mizhgisekualdí: Naski maigua kagi abá naldakí niuwi neyauxa ubaldiá bakaldak, ‘naldagálde shi miñkaldiyatshak nukabináldi’ miñmenuge.
31 Portanto, fiquem vigiando e lembrem que durante três anos, de dia e de noite, eu, chorando, não parei de ensinar cada um de vocês.
32 ”Kaigaki mimabaji, neyapanaldatshak Nauwijateki numañ mimatuakue akshishi na, aldéñ éegaba guañ zʉnajañguéñ zhinik zʉnekuane, ai múldigaba namak jañgualga mimaldokshaldiamak jiaga mimakshishikuge. Ai múldigabaki aldunaxa akldé akldeñga Jate za alduna ishá mimakuiyakshaka. Ekíga na, Jateja bieni jana ajíkuañki zeñ zaldaba kagexaldixa guaklde mimepanshaka nakldá.
32 — E agora eu os entrego aos cuidados de Deus e da palavra da sua graça. Pois ele pode ajudá-los a progredir espiritualmente e pode dar-lhes as bênçãos que guarda para todo o seu povo.
33 ”Nasga mieldetshi paldata, niuba, azhi zhakuá janshagatse ‘naxalda guashiñki’ alduna agauwazhúge.
33 Não cobicei nem a prata, nem o ouro, nem as roupas de ninguém.
34 Akze, ekí miñkualkuge: Nas na jibake askuiñga atshixakue na, ji zʉñgajueshká zʉñkaldaldaldiamak naxáuxaldak naldi kasa izhgauwi izhonuge.
34 Pelo contrário, vocês sabem que eu trabalhei com as minhas próprias mãos e consegui tudo o que eu e os meus companheiros de trabalho precisávamos.
35 Nas saldiñga atshatonugéñ zhinik na ekí atshakue mimatuñshanuge. Nashi jika agajueshkakue agaunekldazʉnaka zʉñkaldaldaldiamak jiba atshakue zʉñgatsé. Akna nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja ekí zʉñmene be izhgisekual nogakue: ‘Maiñ ji miñgaxauwatshak mitsá zeñ miñzeká guashiñki, maiñ zhinik axautshikuek miyakauwatshakna akaldak zeñ minaldaldixa nakldá.’”
35 Em tudo tenho mostrado a vocês que é trabalhando assim que podemos ajudar os necessitados. Lembrem das palavras do Senhor Jesus: “É mais feliz quem dá do que quem recebe.”
36 Ekí auxa kakbeyatogueniki saldiñga kauwizhéñ juizhiñga nuldu yogueni Jate axazakuaxaldá.
36 Quando Paulo acabou de falar, ajoelhou-se com os irmãos e orou.
37 Amak axazakuagueniki Pábuldu ishkajañgui na, saldiñga abauwiñgaba gulda axabé.
37 Então todos choraram muito e abraçaram e beijaram Paulo.
38 Jinak ekí izhajanazhá. Mokue atuazháldixa kakbene naldák. Guñgueni saldiñga axapañga balku nugeñka aldeji ajuldukshá na akuá.
38 Estavam tristes, especialmente porque ele lhes tinha dito que nunca mais iam vê-lo. Então eles o acompanharam até o navio.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.