Atos 19

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ekí Apulduki Kuldintuxa izhogatogueñga, Pábulduki ezua jiúñgulda Asia baxe ga zʉxaitiñguenik mokue kuíbuldu Epesuxa ne. Exaki anuñka Duwe ipananekue akldabigatshak
1 Enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo, atravessando as regiões altas, chegou a Éfeso. Ali encontrou alguns discípulos
2 ekí kaklduká:
2 e lhes perguntou: "Vocês receberam o Espírito Santo quando creram? " Eles responderam: "Não, nem sequer ouvimos que existe o Espírito Santo".
3 Guakna Pábulduja ekí kaklduká:
3 "Então, que batismo vocês receberam? ", perguntou Paulo. "O batismo de João", responderam eles.
4 Guake Pábulduja ekí kakbeyá:
4 Disse Paulo: "O batismo de João foi um batismo de arrependimento. Ele dizia ao povo que cresse naquele que viria depois dele, isto é, em Jesus".
5 Ekí aldukatshakna, “nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúki zʉnekuanamak nzha” ajañguane awatuñshaldiamak nik kajaukshá.
5 Ouvindo isso, eles foram batizados no nome do Senhor Jesus.
6 Guñguenik Pábulduja káuxalda kepañguatshaga Jatetshi Alduna kagatsabatshak, auxaga kaxaldaldaldiamak iyapanatshakna, ejañga ezua ezuak kaugiañ kauwizhéñ azakuagazhék kazukuakshá. Ekíga na, Jatetshi múldigaba naldiñga kaldukshanamak kakuakshá.
6 Quando Paulo lhes impôs as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo, e começaram a falar em línguas e a profetizar.
7 Aikueki anuñka 12 sigíkue na ekí ajanashá.
7 Eram ao todo uns doze homens.
8 Gueni Pábulduki smaigua asanákue juwí izhajuizhaldegeñka neji na, akzék naldakí kágubakuek shi kaxaldiyaldá. Exa zaldakue na dulda izhgashiji na, aldéñki Saldiñga netshi Jateja sakí káguba kaksanexaldixa namak kajañgushaldiamak agatsaldi na kakbeyatoxá.
8 Paulo entrou na sinagoga e ali falou com liberdade durante três meses, argumentando convincentemente acerca do Reino de Deus.
9 Naldatshak anuñka nekuejañki Jateja Asukuák zhinik zʉnekuane jiúñgulde namak ajañguasʉ́ñ kakzeshi na, saldiñgaja aldukatoguéñ ai shalda nusagatsaldi nalda axakuák. Guakna Pábuldujañki kagajuezheniki, Duwe namak jañguxakueki ezua Tildanutshi juwíxa shi ishkaldiyeñka kauldé. Exaki niuwi neyauxa Duwe shalda dulda izhgashiji na ashekualdá.
9 Mas alguns deles se endureceram e se recusaram a crer, e começaram a falar mal do Caminho diante da multidão. Paulo, então, afastou-se deles. Tomando consigo os discípulos, passou a ensinar diariamente na escola de Tirano.
10 Ekí Pábuldujañki mozhua kagi shizhiyatshakna asaná juldiúkue, axautshi sanákue juizhi saldiñga Asia baxe zhekualdekueja nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda na aldukatoxá.
10 Isso continuou por dois anos, de forma que todos os judeus e os gregos que viviam na província da Ásia ouviram a palavra do Senhor.
11 Pábuldu exa izhogatoguéñ Jateja ají kamakga zʉ́xaita atemajañ janshizhe ajanashaté atú guazhámak na atshishatoxá.
11 Deus fazia milagres extraordinários por meio de Paulo,
12 Ekí atshishiñga na, zhakuá azhi paniuwizhu Pábulduja juguá me guane mielde mulbatá kakzekakue ituá me akuatshake se kakzék, azhi mieldeki jisétshi aldunakue ijuldunekue ituá me akuatshake ai alduna kezhé na gua.
12 de modo que até lenços e aventais que Paulo usava eram levados e colocados sobre os enfermos. Estes eram curados de suas doenças, e os espíritos malignos saíam deles.
13 Guatshak ezua juldiúkue jisétshi aldunakue kágubak zhinik kezheñshaldiamak ajañgui mishkakue na ashekualdá. Naldé na, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja jisétshi aldunakue kágubak zhinik iyaldeñshaldiamak niuwi gene jiba agabeyaka izhajani na, ekí aldunakue axaldék: “Pábulduja Duwe Jesú shalda guakátshi niuwikga newiñ ni miñmeñkú.”
13 Alguns judeus que andavam expulsando espíritos malignos tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre os endemoninhados, dizendo: "Em nome de Jesus, a quem Paulo prega, eu lhes ordeno que saiam! "
14 Ekí atshatoxekueki ezua Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkalda Esebatshi asukuákue kugua nekue na ekí atshixakue aldaldá.
14 Os que estavam fazendo isso eram os sete filhos de Ceva, um dos chefes dos sacerdotes dos judeus.
15 Ezua ldiuwañ ekí agatsaldi jisétshi alduna akzʉxaitakue axaldegatoguéñ ekí kakiyó: “Jesúki me ne nakué, Pábuldu jiaga me ne nakuega, ¿ne maiñki mekue shi miná?”
15 Um dia, o espírito maligno lhes respondeu: "Jesus, eu conheço, Paulo, eu sei quem é; mas vocês, quem são? "
16 Ekí kaxaldegatshaga na, ai sigí jisétshi alduna ijulduneja kakizhgaté nalgué kepangueni, kagubiji kakldabikshiji kagisalshá, zhakuá jiaga nuk kejuí zalda kakuatshake juk zhinik aldakuishiñga aldé.
16 Então o endemoninhado saltou sobre eles e os dominou, espancando-os com tamanha violência que eles fugiram da casa nus e feridos.
17 Ekí zeklde shalda Epesuxa juldiúkue, axautshi sanákueja jiaga aldukatshakna zhe kakzeshi, Duwe Jesúki mitsá kama axaldé atuwakna akzé atuwi, matshuwi axabetá na akuá.
17 Quando isso se tornou conhecido de todos os judeus e os gregos que viviam em Éfeso, todos eles foram tomados de temor; e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Atshak zhinik na, matshuwi Duwe ipananekueja sakí axañga sha ajanashane saldiñgaja aldukatoguéñ akuashi na aldagapaná.
18 Muitos dos que creram vinham, e confessavam e declaravam abertamente suas más obras.
19 Aikuega na, Duwe iyapanagá aldogueñgaki anuñkakueki se tuñkakue, iltuñkakue, awaldintik atshixakue izhonane. Aikueja na ekí atsha xalte kaxaldalguekue awaldaguenik saldiñgaja atuaté nuk ayoxá. Guatshak kaltakue mitsá akzane saldiñga iyazatatshake, paldata niuba akzegaba 50.000 na naldá.
19 Grande número dos que tinham praticado ocultismo reuniram seus livros e os queimaram publicamente. Calculado o valor total, este chegou a cinqüenta mil dracmas.
20 Ekí ajanashatshak zhinik na, akldé akldeñga nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda aldukaldá. Ekíga na, Duweja ají kamak zhinik aldunaxa abisajañ muldetua kayushá.
20 Dessa maneira a palavra do Senhor muito se difundia e se fortalecia.
21 Ekí zegatogueni Pábulduki ekí atshaldixa itshaná: “Jeldusaldéñ neñkugéki Masedonia baxe, Akeya baxe mizhaldikue. Jeldusaldéñka mizhaldikueniki kuíbuldu Aldumaxa neyakue nagatsaldaldixa nzha.”
21 Depois dessas coisas, Paulo decidiu no espírito ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e pela Acaia. Ele dizia: "Depois de haver estado ali, é necessário também que eu vá visitar Roma".
22 Ekí atshaldixa itshanguakna mozhua agaunekakue Timuteyu, Eldastu nañki Masedonia baxe axañga kakaxá. Guatshake aldéñki Asia baxe, Epesuxaga nauwa akldeñga izhoxaldixa abá na gua.
22 Então enviou à Macedônia dois dos seus auxiliares, Timóteo e Erasto, e permaneceu mais um pouco na província da Ásia.
23 Atshak anuñka exa zaldakueja Duwe Jesú zʉnekuane jiúñgulde jañguxakue kaxa kaxaldiyaldá.
23 Naquele tempo houve um grande tumulto por causa do Caminho.
24 Ai kaxa niñkakuega na, ezua sigí Demetiú axezhuka, eñki niubak zhinik jika tuñgatse gauxa. Naldé aldéñ na jiba atshixakue juizhi, ai kuíbulduk akiyalzabiyaldixa ishkiyatene jaba Altemisatshi juwí iyaxaune tuñgatsekue niubak zhinik axauwi nabeyasatshak matshuwi kasa izhaxauxa.
24 Um ourives chamado Demétrio, que fazia miniaturas de prata do templo de Ártemis e que dava muito lucro aos artífices,
25 Akna ai juwí tuñgatse gauxakue, axautshikue jiak ekíga jiba axaldekue juizhi kajuizhakuñguenik ekí kakbeyá: “Maiñ miñkueki ai juwí tuñgatse gauwi zhinik na matshuwi kasa kizhgauxa naldashá.
25 reuniu-os juntamente com os trabalhadores dessa profissão e disse: "Senhores, vocês sabem que temos uma boa fonte de lucro nesta atividade
26 Ne maiñ naldi ejié Pábulduja jigaba akiyalzabiyaldixa ishkiyateneki kágubaja nuxa gaunekue nak akzaldagálde ne guashi mizhatuka nuká, tu guashibiná. Ekí guashi na, matshuwi jai Epesu zaldakue za jian kakzukuagába, naki saldiñga Asia baxe zaldakue jiaga jian kakzukualdá.
26 e estão vendo e ouvindo como este indivíduo, Paulo, está convencendo e desviando grande número de pessoas aqui em Éfeso e em quase toda a província da Ásia. Diz ele que deuses feitos por mãos humanas não são deuses.
27 Ekí jian kakzukuatshakna zʉñgisalshi mual na, kágubakueja nauwijí jiba akzaldaksánshalda. Ai zhinik míñgaki nauwijí jaba akldé akzé Altemisa izhgiteñkaldeki Asia baxe nahauxa, saldiñga kagi nahauxa akldé agazukuxa ne, akzé atuaksánapani na, ají juwí jiaga agazaldaksánshalda akualdixa nakldá.”
27 Não somente há o perigo de nossa profissão perder sua reputação, mas também de o templo da grande deusa Ártemis cair em descrédito e de a própria deusa, adorada em toda a província da Ásia e em todo o mundo, ser destituída de sua majestade divina".
28 Ekí aldukatshakna kalzauldiñgaba axauldiñga ekí akuák: “¡Nauwijí jaba Altemisa Epesu zaldakuek akldé kakzukuxaki akzé giemi nzha!”
28 Ao ouvirem isso, eles ficaram furiosos e começaram a gritar: "Grande é a Ártemis dos efésios! "
29 Ekí axauldatshakna saldiñga kuíbulduk zhekuekue itsauldaldá. Ekí kalzauldi na, mozhua sigí Masedonia zalda, Pábulduk agapa nakldekue, Gayu, Aldistalku na, iyasheniñga akuguenik, ajilguiñga ezua ajuizhaldeka atemaxa naldajiñga awaldé.
29 Em pouco tempo a cidade toda estava em tumulto. O povo foi às pressas para o teatro, arrastando os companheiros de viagem de Paulo, os macedônios Gaio e Aristarco.
30 Ekí tuwakna Pábulduja kágubakue kaxazguaxal juldunaldixa jañguatshak, Duwe ipananekuejañki amak atshishazhá.
30 Paulo queria apresentar-se à multidão, mas os discípulos não o permitiram.
31 Ekíga na, anuñka eñgui baxe zalda sáñkalda, Pábuldutshi apebukueja jiaga ajuizhaldeka atemaxa juldunasé axakuañneshi na dulda akuazakauwá.
31 Alguns amigos de Paulo dentre as autoridades da província chegaram a mandar-lhe um recado, pedindo-lhe que não se arriscasse a ir ao teatro.
32 Exaki káguba matshuwi ajuizhaldekldekue “jinakga ni ekí ajuizhaldeklde na” kaksʉ́ñzaldi zhinik na, ezuakueki sha axauldal jiak, ezuakueki sha axauldal na aldoxá.
32 A assembléia estava em confusão: uns gritavam uma coisa, outros gritavam outra. A maior parte do povo nem sabia por que estava ali.
33 Exaga anuñka juldiúkueja Aldejándulduki saldiñgaja atualdieñka neyaldinik kakzukuaxaldiamak yo yo akuá. Guakna eja sʉnjá aldoxaldiamak káuxaldak kaxatshiji, saldiñgaja aldukatoguéñ guaxaldá.
33 Alguns da multidão julgaram que Alexandre era a causa do tumulto, quando os judeus o empurraram para frente. Ele fez sinal pedindo silêncio, com a intenção de fazer sua defesa diante do povo.
34 Amak guagatoguéñ eñki juldiú sanága ne aldukatshakna, saldiñga aldaldi zhuajanañgaba nauwa maldée ekí akuashiñgaba axauldaldá: “¡Nauwijí jaba Altemisa Epesu zaldakuek akldé kakzukuxaki akzé giemi nzha!”
34 Mas quando ficaram sabendo que ele era judeu, todos gritaram a uma só voz durante cerca de duas horas: "Grande é a Ártemis dos efésios! "
35 Ekí axauldatoguéñ kuíbuldutshi sáñkaldakuek axakyokuejañki kasʉnshi ekí kakbeyá: “Maiñ Epesuxa zaldakue ¿ekí miñsʉ́ñ shi naldaka na? Saldiñga kagik zhekuauxa zhekuekueja nasʉñ Epesu zaldakuañ guana, jaba akldé akzé Altemisatshi juwí numañ agatuwi, nauwijí jabaga ne alnobaldi zhinik zʉñgakjienane jiaga numañ katuñka kakualdashá.
35 O escrivão da cidade acalmou a multidão e disse: "Efésios, quem não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Ártemis e da sua imagem que caiu do céu?
36 Ekí kakuakna ni meja naldagálde ne guagazháka nakna sʉnjá nogwíñ. Ji jañguabíne jana atshakue miñgatsaldakí naldashá.
36 Portanto, visto que estes fatos são inegáveis, acalmem-se e não façam nada precipitadamente.
37 Ne ai sigí mozhua uldakbinekue nauwijí jabatshi juwíldi jigaba atushék, ni e aguáñ izhbashi mual nalda aguák ajanashazhánega ne, jai kauldagakue naldazháne naldashá.
37 Vocês trouxeram estes homens aqui, embora eles não tenham roubado templos nem blasfemado contra a nossa deusa.
38 ”Akna Demetiú, aldéñ janañga jiba axaldekue na, mieldeki atsha guasʉ́ñzamak atshane izhguakldana kakzexaldiake atshakue nañga, aiki sáñkaldakue ezua agatsaldi azhi agatsaldakí negaba atuál ajuizhaldegatoxaldieñka izhakuaxal aldeyaka naldashá.
38 Se Demétrio e seus companheiros de profissão têm alguma queixa contra alguém, os tribunais estão abertos, e há procônsules. Eles que apresentem suas queixas ali.
39 Akna akldé izukakue miñkaldañga naldiake, ake, saldiñga sanekakuegaba kuíbulduk zaldakue juizhi ajuizhaldegatoxaldiéñ, exa sezhgauwal neyakue miñgatsé.
39 Se há mais alguma coisa que vocês desejam apresentar, isso será decidido em assembléia, conforme a lei.
40 Akze, kaiga sakí kaxa zekldéñ zhinik, kuíbuldukue ketsaulshi kaxaukshisháñkalde zʉnezhakuagaka. Ekí zʉnezhakuakldake sakí zhikzukuagakue zʉñzaldazháka naldashá. Jinake naldakí. Káguba ekí kaukshishá guashi naldazhá guane nak.”
40 Da maneira como está, corremos o perigo de sermos acusados de perturbar a ordem pública por causa dos acontecimentos de hoje. Nesse caso, não seríamos capazes de justificar este tumulto, visto que não há razão para tal".
41 Ekí auxa kakbeñgueniki kauwijuldi nuk neyakue kakbeyá na gua. |src="CN02137b.TIF" size="col" loc="(Ajsh 19.23-41) near vs 24 if possible" copy="DCC"
41 E, tendo dito isso, encerrou a assembléia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.