Atos 17
Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC
1 Ekí Pábuldu, Silda na aldejiñga na, kuíbuldukue Anpípuldi, Apoldoniaxa azaxaitiji Tesaldónikaxa aldé. Exaki juwí kauwisanákue izhajuizhaldeka nuka.
1 Passaram por Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga de judeus.
2 Nalguakna Pábulduki juwí kauwisanákue izhajuizhaldekaxa neyamakga ne. Amak neji na, maikbaxe izhgasekué ldiuwañ neyatshake ajuizhaldekldekue na Jatetshi múldigabak zhinikga izhgabeyatogatshak,
2 Paulo dirigiu-se a eles, segundo o seu costume, e por três sábados disputou com eles.
3 aldéñki “Jateja ezua zʉnekualdal zʉñgakaxaldixa zʉñmeneki guiyaba tuwi shuixaldinik mokue izhgaldagakue agatsane nakldá” muldetua kakbeji, katuñshi na guatoxá. Ekí kakbeji na ekí jiaga kakbeyá: “Jateja ezua zʉnekualdal zʉñgakaxaldixa zʉñmenaneki Duwe Jesú miñmeyatokugega nakldá.” Ekí kakbeyatshakna
3 Explicava e demonstrava, à base das Escrituras, que era necessário que Cristo padecesse e ressurgisse dos mortos. E este Cristo é Jesus que eu vos anuncio.
4 anuñka kauwisaná juldiúkuejañki namak ajañgui na, Pábuldu, Silda, ekuek agaldiyá. Ekíga na, matshuwi axautshi saná galdiegu Jate akldé akzamakga akzukuxakue na, matshuwi munzhi akzekue juizhi “namak nzha” ajañguá.
4 Alguns deles creram e associaram-se a Paulo e Silas, como também uma grande multidão de prosélitos gentios, e não poucas mulheres de destaque.
5 Ekí atuñguakna anuñka juldiúkueki mauldí kakzeshi na, kágubakue zhenéñ anuñka shane miwakue ashekualdekue kajuizhakuá. Aikue na, matshuwi axautshikue juizhi kuíbulduk kaxaukshishaldiamak kajuizhakui na, Jasóñ tshuk kamañ naldi ajuldú. Ekíki Pábuldu, Silda eni izhoxaldiák ishkakuxaldiniki ishkiyapanaldiamak.
5 Os judeus, tomados de inveja, ajuntaram alguns homens da plebe e com esta gente amotinaram a cidade. Assaltaram a casa de Jasão, procurando-os para os entregar ao povo.
6 Guane naldé, kakzaldazhá guñguake Jasóñ niñkauwañki, anuñka Duwe ipananekue juizhi iyapangueniki, kajilguiñga kuíbuldutshi sáñkaldakue nugeñka ekí jaldáñ axauldi aldé: “Ejié sigíkueki maniñgaba aldeyauxa kaxa zukui aldeyamakga kaigaki jai aldagatshak,
6 Mas como não os achassem, arrastaram Jasão e alguns irmãos à presença dos magistrados, clamando: Estes homens amotinam todo o mundo. Estão agora aqui! E Jasão os acolheu!
7 jejié Jasóñjañki ajúkgaba kepana guane. Ekuejañki Aldumatshi sáñkalda akldé akzeja sakí atshakue zʉñmeneki iyatamakui na, ‘axautshi sáñkalda akaldak akzeki Jesú axezhuka nakldá’ ni akuák.”
7 Todos eles contrariam os decretos de César, proclamando outro rei: Jesus.
8 Ekí aldukatshakna, matshuwi kágubakue, sáñkaldakue juizhi zʉxaita nusá kakzék.
8 Assim excitavam o povo e os magistrados.
9 Guakna Jasóñ na Duwe ipananekue juizhi paldata gegakue kaxaldék. Ai paldataki kauwizhéñ mokue kaxa zukuakí aldaldaldiake, kakizhakualdikshaldixa kagabeji, amak kakiyapangueniki keyabesá na akuá.
9 E só depois de receberem uma caução de Jasão e dos outros é que os deixaram ir.
10 Ekí zeguakna ubañga tuañ zegatshake, Duwe ipananekueja Pábuldu, Sildaki san kuíbuldu Beldeyaxa axaxá. Eñka aldeyatshak juwí kauwisanákue izhajuizhaldegeñka aldé.
10 Logo que se fez noite, os irmãos enviaram Paulo e Silas para Beréia. Quando ali chegaram, entraram na sinagoga dos judeus.
11 Exa zalda juldiúkueki Tesaldónikaxa zaldakue zhakaldak Duwe Jesú shalda aldukandana kakzeka naldakna, muldetua kagatsauxa alduká. Guakna Pábulduja sakí kakbene “¿namak shi na?” atualdiamak, niuwi neyauxa Jatetshi múldigaba muldetua azakuakshi, agazaldiji na akuatoxá.
11 Estes eram mais nobres do que os de Tessalônica e receberam a palavra com ansioso desejo, indagando todos os dias, nas Escrituras, se essas coisas eram de fato assim.
12 Ekí ajanashatoguakna, matshuwi juldiúkueja Duwe namak ajañguá. Ekibeñga na, axautshi saná galdiegukue, aikuega na, matshuwi sigíkue, anuñka munzhi akzekueja jiaga namak ajañguá.
12 Muitos deles creram, como também muitas mulheres gregas da aristocracia, e não poucos homens.
13 Naldatshak juldiú Tesaldónika zaldakueja Pábulduki Beldeyaxa jiaga Jatetshi múldigaba Duwe shalda guagatuka aldukañguake, exa jiaga aldeñguenik kágubakue alduna señgaba kakzukuazháldi ketsaulshaldá.
13 Mas os judeus de Tessalônica, sabendo que também em Beréia tinha sido pregada por Paulo a palavra de Deus, foram para lá agitar e sublevar o povo.
14 Ekí zegapanakna Duwe ipananekueja Pábulduki ubañga exa zhinik nibunkezhaldi axaxá. Guatshake Silda, Timuteyu nañki Beldeyaga abá.
14 Então os irmãos fizeram que Paulo se retirasse e fosse até o mar, ao passo que Silas e Timóteo ficaram ali.
15 Guatshak anuñka sigí Pábuldu agapa nenekuejañki kuíbuldu Atenaxá abexal aldé. Guñgueni mokue Beldeyaxa aldeyatshak Silda, Timuteyu na nauwa axañga Pábuldu akldabixal neyakue dulda awaldé na akuá.
15 Os que conduziam Paulo levaram-no até Atenas. De lá voltaram e transmitiram para Silas e Timóteo a ordem de que fossem ter com ele o mais cedo possível.
16 Guatshak exa Atenaxaga Pábuldujañki Silda, Timuteyu jiaktuatoguéñ, ai kuíbulduke kágubaja jika akiyalzabiyaldixa zʉxaita zalda ishkiyatenekue tuatshakna, ají aldunaxa señgaba akzegaksá zalda itshaná.
16 Enquanto Paulo os esperava em Atenas, à vista da cidade entregue à idolatria, o seu coração enchia-se de amargura.
17 Guakna juwí asanákue ajuizhaldegeñka neyatshak asanákue na, axautshi saná galdiegu Jate akldé akzamakga akzukuxakue juizhiñga Duwe Jesú shalda izhgabeyá. Ekíga na, niuwi neyauxa kágubakue zhenéñ neyatshak, mieldekue akldabigatshak Duwe shaldaga izhgabeyá.
17 Disputava na sinagoga com os judeus e prosélitos, e todos os dias, na praça, com os que ali se encontravam.
18 Exaga na, mozhua nalda jañgua shizhixakue, ezuañki Epikuldiu, ezuañki Estueku axezhuka na naldá. Ekuejañki sha ajañguxa naldakna Pábulduk akiyayokualdá. Ezuakuejañki ekí akuák:
18 Alguns filósofos epicureus e estóicos conversaram com ele. Diziam uns: Que quer dizer esse tagarela? Outros: Parece que é pregador de novos deuses. Pois lhes anunciava Jesus e a Ressurreição.
19 Guñgueni kuíbuldutshi sáñkaldakuegaba ajuizhaldekldeñka Aldeyopago axezhogeñka Pábuldu neyakue agabeyá. Exaki ekí agalduká:
19 Tomaram-no consigo e levaram-no ao Areópago, e lhe perguntaram: Podemos saber que nova doutrina é essa que pregas?
20 Ai shizhiyabaldukaki, “¿sakí amak naldaka ne?” zʉñnekshi na, sakí guashi zʉñkualdana ni zʉñzék.
20 Pois o que nos trazes aos ouvidos nos parece muito estranho. Queremos saber o que vem a ser isso.
21 Jinake ekí agaldukazhá. Saldiñga Atena zaldakue, san zalda exa izhukakuejañki axautshi atshagábaki, kaiga abisa ajañguatuka, akuagatuka za aldukshi, ai za dulda ishkuashiji ashekue naldák.
21 Ora {como se sabe}, todos os atenienses e os forasteiros que ali se fixaram não se ocupavam de outra coisa senão a de dizer ou de ouvir as últimas novidades.
22 Exaga ajuizhaldeklde kenañ Pábuldu izhgaldaguenik ekí kakbeyaldá:
22 Paulo, em pé no meio do Areópago, disse: Homens de Atenas, em tudo vos vejo muitíssimo religiosos.
23 Jinake ekí miñmeyakí. Jai mizhaldatshak akldé miyakzukuxa miyakilzabiyeñka izhgiteminekue muldetua tualdatshak, ezua zʉnake ekí akzuñgui axetemine tunuge: “Jejiéki akldé akzé sakí axezhuka zʉñsʉ́ñze akilzabiyakualdiéñ janaktuñkalde.” Akna eñki me ne miñsʉ́ñ jiaga akldé miyakzukuxa shaldaga miñmeyaldikue nakldá. |src="cn01996B.tif" size="col" loc="(Ajsh 17.23) " copy="DCC"
23 Percorrendo a cidade e considerando os monumentos do vosso culto, encontrei também um altar com esta inscrição: A um Deus desconhecido. O que adorais sem o conhecer, eu vo-lo anuncio!
24 ”Eñki Saldiñga netshi Jate kagi, alnoba, jika na nahauxa gauwane, kagi agatsahauxa, alnoba agatsahauxa aksaneshi izhogakna, kágubaja akldé akzukualdiamak juwí ikauwanaldi nuxa izhogazhé.
24 O Deus, que fez o mundo e tudo o que nele há, é o Senhor do céu e da terra, e não habita em templos feitos por mãos humanas.
25 Akze, Jateki aldéñgabaga ni ji jue akzék naldakí auxaga izhuka nakna, kágubaja agaunegakue agajuezhazhé. Naldatshak aldéñ zʉnake saldiñga kágubake be zʉnezhokshixa, jubinakualdiamak múlkalda zʉñgeka, saldiñga zʉñgajuezhauxa jiaga zʉñgeka nakldá.
25 Nem é servido por mãos de homens, como se necessitasse de alguma coisa, porque é ele quem dá a todos a vida, a respiração e todas as coisas.
26 ”Akze, Jateja kasak ezua me sigí gauñgueni, ek zhinik na saldiñga saná nahauxa kagik zhekuauxa zhekualdaldixa gauwanane. Amak kakauwagá nogueñga na, saná aldahauxa mani mani ashekualdatoxaldixa, mitsá ashekualdatoxaldixa janakagaktú guanega nane.
26 Ele fez nascer de um só homem todo o gênero humano, para que habitasse sobre toda a face da terra. Fixou aos povos os tempos e os limites da sua habitação.
27 Jinake ekí zʉnakauwane naldakí. Aldéñ “me ne” zʉñkualdana zʉñzeshi niyakualdiamak. Akna, saigabaki amak niyalda guakualdiake zʉñzaldaldixa. Naldiñki aldéñki zʉñgajué zaldi izhogazhé, zʉñyó izhogatuka nak zʉñzaldaka.
27 Tudo isso para que procurem a Deus e se esforcem por encontrá-lo como que às apalpadelas, pois na verdade ele não está longe de cada um de nós.
28 Akze, Jate aldéñ za na be zʉnezhokshixa, zʉnaldalshixa, wi wi zʉnatshishixa nakldá. Ekíga akuashi na, anuñka maiñga múldigaba janshagatse miñgauxak ekí miñguaka: “Nasʉñki Saldiñga netshi Jate zhauwakuega ni kaldá.”
28 Porque é nele que temos a vida, o movimento e o ser, como até alguns dos vossos poetas disseram: Nós somos também de sua raça...
29 ”Ekí Jate zhauwakuegaba kaldakna, ¿sakí shi Nauwijateki kágubaja jika akilzabiyaldixa ishkiyatene jana agatsaldaka jañguanazʉnaka na? Ai ishkiyatenekueki kágubaja nuxa sakí agatsaldaldixa janaktunamakga niubakuek azhi jagik axauwane naldashá.
29 Se, pois, somos da raça de Deus, não devemos pensar que a divindade é semelhante ao ouro, à prata ou à pedra lavrada por arte e gênio dos homens.
30 Akze, mauzeñgaki, kágubakueja sakí atshakue Jateja kajañguxá kaksʉ́ñ nalgueñgaki sha ajanashatshak kagatuagába, ubañga guiyaba katuñshazháne. Ne kaiga zʉnake saldiñga káguba zhekuauxa sha atsha majiñga maja xaldeki agakualdinakue na niuwi zʉñgék.
30 Deus, porém, não levando em conta os tempos da ignorância, convida agora a todos os homens de todos os lugares a se arrependerem.
31 Jinake ekí zʉñmeyakí. Aldéñga ezua niuwañ káguba saná na nahauxa agatsaldi azhi agatsaldakí ne tualdiéñ janaktú guane nak. Ekibeñga na, ezua zʉnatuakue agatsahauxabe zʉnatualdixaki izhgakuxá guane. Ai izhgakuxaneki shuanalguenik mokue Jateja aldéñga izhgaldakshá guanéñ zhinik na, zʉnatualdixa izhgakuxaneki ega ne saldiñgak zʉnatuñshá guane nakldá.
31 Porquanto fixou o dia em que há de julgar o mundo com justiça, pelo ministério de um homem que para isso destinou. Para todos deu como garantia disso o fato de tê-lo ressuscitado dentre os mortos.
32 Ekí ezua shuigueni mokue izhgatene shalda aldukatshakna anuñka nekuejañki iyajokldegatshak, anuñka nekueja zʉnake ekí agabeyá:
32 Quando o ouviram falar de ressurreição dos mortos, uns zombavam e outros diziam: A respeito disso te ouviremos outra vez.
33 Ekí agabeyatshaga na, Pábulduki sáñkaldakue izhajuizhaldegatogueñka zhinik akzʉxaitiñgueniki ne.
33 Assim saiu Paulo do meio deles.
34 Guatshake ezuakueki Duwe namak ajañgui na, Pábulduk agaldiyá. Aikuega na, ezuañki Diunisiu, eñki sáñkaldakue exa Aldeyopagoxa juizhaldekakue nañga agatsé. Ezuañki munzhi Dámaldi axezhuka na, anuñka axautshikue juizhi Duwe namak ajañguá na akuá.
34 Todavia, alguns homens aderiram a ele e creram: entre eles, Dionísio, o areopagita, e uma mulher chamada Dâmaris; e com eles ainda outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.