Atos 16

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Guñgueni Pábuldu, Silda na kuíbuldu Delbexa aldeñgueni kuíbuldu Aldístaldaxa jeñ aldé. Exaki Duwe ipananega Timuteyu axezhuka kakldabí. Ajaba jiaga Duwe ipanane juldiú sanága, ajateki galdiegu saná.
1 Paulo foi primeiro a Derbe e depois a Listra, onde havia um jovem discípulo chamado Timóteo. A mãe dele era uma judia convertida, e o pai era grego.
2 Guatshak Duwe ipanane Aldístaldaxa, Ikoniuxa zaldakuejañki Timuteyu shalda janshizhe akuaka na naldá.
2 Os irmãos em Listra e em Icônio o tinham em alta consideração,
3 Akna, Pábulduja mani neyatshak agaunexaldixa agapa uldendana akzék. Guatshak aldeyaldieñka zalda juldiúkueja ajateki kauwisaná naldagálde kakualguakna, muldetua iyapanaldiamak neyakíñga kauwisaná abeñguamak abeñguá.
3 de modo que Paulo pediu que ele os acompanhasse em sua viagem. Em respeito aos judeus da região, providenciou que Timóteo fosse circuncidado antes de partirem, pois todos sabiam que o pai dele era grego.
4 Guñgueni kuíbulduk aldeyauxa, Jeldusaldéñka Duwejañga gaxanekueja, Duwe ipanane aksanekakueja, juldiú saná naldagálde Duwe ipananekueki mielde guiyaba za amak atshakue kagatsaldaldixa izhgabene shalda kakbeyá.
4 Em toda cidade por onde passavam, instruíam os irmãos a seguirem as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros em Jerusalém.
5 Ai zhinik na, Duwe ipanane izhajuizhaldekakueki akldé akldeñga Duwe Jesú alduna iyashaldiamak kagaunegatshakna, niuwi neyauxa akldé akldeñga na Duwe iyapanatoxá.
5 Assim, as igrejas eram fortalecidas na fé e cresciam em número a cada dia.
6 Guatshake Pábuldu, agapa neyatoguekue nañga Asia baxe Duwe shalda akuaxal aldeyaldixa ajañguane nalgué, Jatetshi Aldunajañga exa neyakue kajañguazhá. Guñguake Pildijia baxe, Galdasia baxe niñkauwañki abizhiji azaxaitiji na,
6 Em seguida, Paulo e Silas viajaram pela região da Frígia e da Galácia, pois o Espírito Santo os impediu de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Misia baxe axaldabineñka aldé. Exa zhiniki Bitinia baxe aldeyaldixa ajañguane nalgué, Jatetshi Alduna Duwe Jesú aksanekajañga ekí kajañguazhá.
7 Então, chegando à fronteira da Mísia, tentaram ir para o norte, em direção à Bitínia, mas o Espírito de Jesus não permitiu.
8 Guñguake egaba Misia baxe azaxaitiñguenik kuíbuldu Taduáxa asabí.
8 Assim, seguiram viagem pela Mísia até o porto de Trôade.
9 Exaki ai sesʉñ Jatejañga Pábulduk aldunaldiñga ekí tuñshá: Ezua sigí Masedoniaxa zaldaja akté noshi na “guañ maldazʉñguanaldí, jai Masedoniak zʉñgaunexal nak makualdí” agakuañnegaté tiuwi na tuñshá.
9 Naquela noite, Paulo teve uma visão, na qual um homem da Macedônia em pé lhe suplicava: “Venha para a Macedônia e ajude-nos!”.
10 Ekí Pábulduja aldunaldi tuñguakna, “Jatejañga exa Masedoniaxa Asukuá zʉnekuane shalda guaxal neyakue zʉnajañguxá nakbatú” zʉñneshi na, ubañga amak eñka neyakualdiamak jeñ se izhgáu.
10 Então decidimos partir de imediato para a Macedônia, concluindo que Deus nos havia chamado para anunciar ali as boas-novas.
11 Kakuñgueni Taduák zhinik balkuk kaldeñgueni kagi nóñgutse níbunixa izhuka Samotaldasia kazʉxaitiñgueni abokualdiki balkukue axaldabigeñka Neyápuldi neñkalde.
11 Embarcamos em Trôade e navegamos diretamente para a ilha de Samotrácia e, no dia seguinte, chegamos a Neápolis.
12 Exa zhiniki kagik ga Masedonia baxega kuíbuldu akldé akzé Pildipuxa neñkalde, eñkaga na matshuwi Alduma zaldakuega ashekueñka. Exaki anuñka ldiuwi izhoñkalde.
12 Dali, alcançamos Filipos, cidade importante dessa região da Macedônia e colônia romana, e ali permanecemos vários dias.
13 Exa izhoshi na, izhgasekué ldiuwañ zeguake, Saldiñga netshi Jate axazakuaxaldiamak ajuizhaldegeñka “nañga niyó” zʉñneguake, ai niji kuíbulduk kakzʉxaitiñguenik nina xezhaxa neñkalde. Exaki anuñka munzhikue ajuizhaldeklde katuñguakna jeñ keyaldagueni, Duwe Jesú shalda kakbeyaldá.
13 No sábado, saímos da cidade e fomos à margem do rio, onde esperávamos encontrar um lugar de oração. Sentamo-nos e começamos a conversar com algumas mulheres ali reunidas.
14 Aikuega na, ezuañki Aldidia axezhuka, eñki kuíbuldu Tiatilda zalda, aldéñki zhakuá uldikulda gaune nabesaxa. Aiki juldiú saná naldagálde naldatshak jiaga, Jate akldé akzamakga akzukui izhuka. Akna Saldiñga netshi Sáñkaldajañga sakí Pábulduja guaká aldunaxa zhinik agatsauxa nukshishatshakna, namak jañgui ipanaldiamak aksanék.
14 Uma delas era uma mulher temente a Deus chamada Lídia, da cidade de Tiatira, comerciante de tecido de púrpura. Enquanto ela nos ouvia, o Senhor lhe abriu o coração, e ela aceitou aquilo que Paulo estava dizendo.
15 Guñguakna aldéñ ajúk zaldakue juizhi Duwe Jesú namak jañgui iyapanane awatuñshaldiamak nik jeñ kajaukshiñguake ai munzhiki ekí zʉñgakuañnék: “Duwe Jesú namak ipaná gugé minatuwake najuxa nexabaxal mineyaldí.” Ekí zʉñmeji na amak zʉnatshishá.
15 Foi batizada, junto com sua família, e pediu que nos hospedássemos em sua casa. “Se concordam que creio de fato no Senhor, venham ficar em minha casa”, disse ela, e insistiu até que aceitamos.
16 Exaga na, ezua ldiuwañ zalguéñ mokue Jate axazguagakualdiamak ajuizhaldegeñka neyañkaldogueñki, ezua gaiya jáugukui aklduka zʉñnabí. Eñki jisétshi aldunaga ijuldune niuwizhíne zexaldixa iltuñshi akwashekuxa. Amak iltuwi na, ajáugukui matshuwi paldata kasa akizhgauxa.
16 Certo dia, enquanto íamos ao lugar de oração, veio ao nosso encontro uma escrava possuída por um espírito pelo qual ela predizia o futuro. Com suas adivinhações, ganhava muito dinheiro para seus senhores.
17 Ai gaiyaki Pábuldu na neyañkaldoguéñ zʉñgapa neji na, ekí kauldi guak:
17 Ela seguia Paulo e a nós, gritando: “Estes homens são servos do Deus Altíssimo e vieram anunciar como vocês podem ser salvos!”.
18 Ekí za neshiñgaba anuñka ldiuwi zegatshakna, Pábuldu nusá akzeguakna gaiya akizhikbateshi, jisétshi alduna ekí axaldék:
18 Isso continuou por vários dias, até que Paulo, indignado, se voltou e disse ao espírito dentro da jovem: “Eu ordeno em nome de Jesus Cristo que saia dela”. E, no mesmo instante, o espírito a deixou.
19 Ekí izheñshatshakna, ajáugukuikueja iltuwi kasa kakizhgauwaksá guxá atuwakna, nusá kakzeshi Pábuldu, Silda na iyapanguenik kágubakue izhajuizhaldegeñka kuíbuldu aksanekakue nugeñka kajilguiñga kawaldé.
19 Quando os senhores da escrava viram que suas expectativas de lucro haviam sido frustradas, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram à presença das autoridades, na praça do mercado.
20 Amak kawaldeñguenik ekí izhakuák:
20 “Estes judeus estão tumultuando a cidade!”, gritaram para os magistrados.
21 Akze, ekueja sakí izhogakue shi zʉñkaldixáki, nasʉñ Alduma zaldakuañki nauwijí guiyabaja ipanasé, atshasé zʉñmeñká, ai atshakue ni zʉñgasanék.
21 “Eles ensinam costumes que nós, romanos, não podemos seguir, pois contrariam nossas leis!”
22 Ekí aldukatshakna exa zhekualguekueja jiaga ekíga Pábuldu, Silda izhakuashi kagaunexaldá. Guakna sáñkaldakuejañki zhakuá kejuí, kaldik kakldabikshakue akuák.
22 Logo, uma multidão revoltada se juntou contra Paulo e Silas, e os magistrados ordenaram que os dois fossem despidos e açoitados com varas.
23 Guake amak matshuwi kagaldabikshiñgueniki kalseldi kabexá. Gueniki kalse aksuikuek muldetua be noshi tuakue niuwi agaxé.
23 Depois de serem severamente açoitados, foram lançados na prisão. O carcereiro recebeu ordens para não os deixar escapar,
24 Ekí niuwi agaxeguakna kalseldi akldé ne zeñka kabegatshak sipuk kaldak kabexá.
24 por isso os colocou no cárcere interno, prendendo-lhes os pés no tronco.
25 Ai sesʉñga na, anuñka semuanté zalgueñki Pábuldu, Silda Jate axazakuashi, akldé akzamakga agazukui axazabeyatogatshake, eni abexane nukakuejañki muldetua aldukaté na aldoxá.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas oravam e cantavam hinos a Deus, e os outros presos ouviam.
26 Ekí aldoguéñ tua kakzegagáñga, kakshata zʉ́xaita atemajañ neji na, kalse axasakue juizhiñga muldetua jie jie atshishatshaga na, nuk jugaxékue akpezhá, saldiñga paldesukue shezhashak shakldukakue naldé nuk kaksoná.
26 De repente, houve um forte terremoto, e até os alicerces da prisão foram sacudidos. No mesmo instante, todas as portas se abriram e as correntes de todos os presos se soltaram.
27 Ekí zegatshak kalse aksuikue uba akldeyatshake kalseldi jugaxé akyokuauxa akpezhane te tuatshakna, abexanekue nuk aldakuí guane jañgui na, axaldáñga akuaxaldiamak ají shezhá ishkakldú.
27 Quando o carcereiro acordou, viu as portas da prisão escancaradas. Imaginando que os prisioneiros haviam escapado, puxou a espada para se matar.
28 Guakna Pábulduja ekí ixauldi akbeyá:
28 Paulo, porém, gritou: “Não se mate! Estamos todos aqui!”.
29 Guakna kalse aksuikueja muñshí stuñka shishiñguenik amak agaxeguake, naldajiñga eni juldú, zhe akzeshiñga tau tauni Pábuldu, Silda stak nuldu axayó.
29 O carcereiro mandou que trouxessem luz e correu até o cárcere, onde se prostrou, tremendo de medo, diante de Paulo e Silas.
30 Guñgueni ai mozhua nekue eni zhinik kakzʉxaitshiñgueni ekí kaklduká:
30 Então ele os levou para fora e perguntou: “Senhores, que devo fazer para ser salvo?”.
31 Guake ekí akiyayó:
31 Eles responderam: “Creia no Senhor Jesus, e você e sua família serão salvos”.
32 Gueniki amak aldéñ, saldiñga ajúk zaldakue juizhi nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda kagabeyatshak namak ajañguá.
32 Então pregaram a palavra do Senhor a ele e a toda a sua família.
33 Guatogatshake semuán zʉxaitá zegatshak jiaga, kalse aksuikueja kagisanéñ saldi kejizhá. Guake kauwizhéñki e, ajúk zaldakue juizhi nik jeñ kajaukshá.
33 Mesmo sendo tarde da noite, o carcereiro cuidou deles e lavou suas feridas. Em seguida, ele e todos os seus foram batizados.
34 Guake kalse aksuikueja ajuxa kajuldukshiñgueniki gakue jeñ kakáu. Guatshak aldéñ, ajúk zaldakue juizhi Saldiñga netshi Jate namak ajañguane shalda na atemajañ zeñ kakldeshiñgaba na ashekualdapaná.
34 Depois, levou-os para sua casa e lhes serviu uma refeição, e ele e toda a sua família se alegraram porque creram em Deus.
35 Ai muñzegatshake sáñkaldakueja kalse aksuikuek Pábuldu, Silda na kalseldi zhinik kakzʉxaitshakue niuwi agexal kabukue agakaxá.
35 Na manhã seguinte, os magistrados mandaram os guardas ordenarem ao carcereiro: “Solte estes homens!”.
36 Ekí niuwi agaxeguake kalse aksuikueja Pábulduk akbeyá:
36 Então o carcereiro mandou dizer a Paulo: “Os magistrados disseram que você e Silas estão livres. Vão em paz”.
37 Guatshakna Pábuldujañki ekí kabukuek kakbeyá:
37 Paulo, no entanto, respondeu: “Eles nos açoitaram publicamente sem julgamento e nos colocaram na prisão, e nós somos cidadãos romanos. Agora querem que vamos embora às escondidas? De maneira nenhuma! Que venham eles mesmos e nos soltem”.
38 Ekí kakbeñguake kabukueja kauwijí sáñkaldakuek amak kagabeyá. Guñguakna Pábuldu, Silda na Aldumatshikuega aldukatshakna guiyaba kawatuñshaka kakldeshi zhe kakzék.
38 Os guardas relataram isso aos magistrados, que ficaram assustados por saber que Paulo e Silas eram cidadãos romanos.
39 Guakna sáñkaldakueja amak kalseldi abuldebañ kagakuañnexal aldeñguenik, kauwizhéñ naldiñga eni zhinik kakzʉxaitshá. Gueniki kuíbuldu zhinik neyakue jiaga kagakuañnék.
39 Foram até a prisão e lhes pediram desculpas. Então os trouxeram para fora e suplicaram que deixassem a cidade.
40 Amak Pábuldu, Silda kalseldi zhinik agazaxaitiñgueniki Aldidia tshuxa aldé. Exaki Duwe ipananekue na ajuizhaldeshi, aldunaldi kakuiyakshá. Ekí ajanashatogueniki kuíbuldu Pildipuxa zhinik aldé na akuá.
40 Quando Paulo e Silas saíram da prisão, voltaram à casa de Lídia. Ali se encontraram com os irmãos e os encorajaram mais uma vez. Depois, partiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.