Atos 13

Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Guatshake exa Antiukiaxaga, Duwe Jesú ipanane izhajuizhaldekakuega na, ezuakueki Jatetshi Aldunajañga ají múldigaba nukshanamak kágubakuek kakbeñshixakue, ezuakueki Duwe shalda shizhixakue. Aikuega na ezuañki Belnabé, ezuañki Simehóñ, ega na “maksagatse” axaldeka, ezuañki Aldusiu eñki Sildene zalda, ezuañki Manahéñ eñki sáñkalda Eldode na guildegatonane, ezuañki Sauldu na ashekualdá.
1 Havia então na Igreja de Antioquia profetas e doutores, entre eles Barnabé, Simão, apelidado o Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, companheiro de infância do tetrarca Herodes, e Saulo.
2 Aikuega na, asáaki aldoshi Saldiñga netshi Sáñkalda akldé akzamakga agazukui ajuizhaldeshi ashekualgueñki Jatetshi Aldunaja ekí kakbeyá: “Nasga na Belnabé, Sauldu nañki jiba naxajanashaldixa kezhgakuxanugamak naxajanashaldiamak maiñ kezhgakuxa, kakaxa miñgualdí.”
2 Enquanto celebravam o culto do Senhor, depois de terem jejuado, disse-lhes o Espírito Santo: Separai-me Barnabé e Saulo para a obra a que os tenho destinado.
3 Ekí kakbeñguake amak asáaki, Jate axazakuaxalga aldogueni na, ai mozhua nekue káuxalda iyapá Jatek agabeñgueniki axaxá.
3 Então, jejuando e orando, impuseram-lhes as mãos e os despediram.
4 Ekí axagatshakna Jatetshi Aldunajañga Belnabé, Sauldu na mani neyakue kaksaneshi na, Seldusiaxa axatanguenik exa zhinik balkuk ezua kagi nóñgutse níbunixa izhuka Tshípalde axezhogeñka aldé.
4 Enviados assim pelo Espírito Santo, foram a Selêucia e dali navegaram para a ilha de Chipre.
5 Exaga na, balkukue axaldabigeñka Saldaminaxa aldeyatshak, juldiúkuegaba juwí izhajuizhaldeka nogauxa abizhiji na, Jatetshi múldigaba Duwe shalda akuák. Ekí aldeyatogatshake Juañ Malku kagauneshi kagapañga na neyatoxá.
5 Chegados a Salamina, pregavam a palavra de Deus nas sinagogas dos judeus. Tinham com eles João para auxiliá-los.
6 Ekí kagi nóñgutsek agatsauxa abizhijiñga na, kuíbuldu Papuxa aldé. Exaki ezua sigí Baljesú axezhuka kakldabí. Eñki juldiú sanága naldatshak jiaga, awaldintik atshixa, naldagálde nuxa Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa neka.
6 Percorreram toda a ilha até Pafos e acharam um judeu chamado Barjesus, mago e falso profeta,
7 Naldé na, eñki alde kagitshi sáñkalda Seldiu Pauldu neyauxa agapa neñka. Guatshak sáñkaldaki muldetua jika jañguxa naldi Jatetshi múldigaba nukandana akzeguakna, Belnabé, Sauldu na akuldagakue guak.
7 que vivia na companhia do procônsul Sérgio Paulo, homem sensato. Este chamou Barnabé e Saulo, e exprimiu-lhes o desejo de ouvir a palavra de Deus.
8 Amak akualdagatshak ai awaldintik atshixa Baljesú, galdieguke Eldima axezhukajañki sakígaba sáñkaldaja Duwe namak jañguazháldiamak kama ilshá.
8 Mas Élimas, o Mago - pois assim é interpretado o seu nome -, se lhes opunha, procurando desviar da fé o procônsul.
9 Guakna Saulduga, Pábuldu akuakajañki Jatetshi Aldunaja muldetua auxaga aksaneshiñga na, ai awaldintik atshixa tuaté noshi ekí axaldék:
9 Então Saulo, chamado também Paulo, cheio do Espírito Santo, cravou nele os olhos e disse-lhe:
10 “Mañki jisék za axazauwi mizhogakna saldiñga janshizhe, jian ne itamakui za mizhuka. Mañki kágubakue naldagálde ne jian kajañgushi, saldiñga sha kakuí mual mizhuka. ¿Mitsá Saldiñga netshi Sáñkalda shalda namaklde ne mañki kutám mayushaldiamak kama ilshiji za mizhoxaldixa ne?
10 Filho do demônio, cheio de todo engano e de toda astúcia, inimigo de toda justiça, não cessas de perverter os caminhos retos do Senhor!
11 Akna kaigaga Saldiñga netshi Sáñkaldaja guiyaba matuñshaldixa nakldá. Ai zhinik na, anuñka ldiuwi stuabálde, niuwitshi muñshí zalda jiaga tuabálde mizhoxaldixa nzha.”
11 Eis que agora está sobre ti a mão do Senhor e ficarás cego. Não verás o sol até nova ordem! Caíram logo sobre ele a escuridão e as trevas, e, andando à roda, buscava quem lhe desse a mão.
12 Ekí zegaté sáñkaldajañki tuatshakna, “Duwe Jesú namakga tiuwi” jañguá. Ekíga na, nauwijí Sáñkalda Duwe shalda shaxaldiyane “¡sakí ekí janshagatsaldi guaká!” na jañguá.
12 À vista deste prodígio, o procônsul abraçou a fé, admirando vivamente a doutrina do Senhor.
13 Guñgueni Pábulduki agapa neyatoguekue nañga Papuxa zhinik balkuk kuíbuldu Pelje, Panpildia baxe aldé. Exaki Juañ Malkujañki kabashiñgueni Jeldusaldéñ mokue ne.
13 Paulo e os seus companheiros navegaram de Pafos e chegaram a Perge, na Panfília, de onde João, apartando-se deles, voltou para Jerusalém.
14 Guake Pábuldu, Belnabé nañki exa zhinik Pisidia baxe kuíbuldu Antiukia saldi aldé. Eñkaga na, asanákue izhgasekué ldiuwañki juwí izhajuizhaldegeñka ajulduni jeñ iyaté.
14 Mas eles, deixando Perge, foram para Antioquia da Pisídia. Ali entraram em dia de sábado na sinagoga, e sentaram-se.
15 Guñgueni ezuajañki kauwibama Mueséja guiyaba kalta gauwanane, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja kalta gauwanane jiaga azakuakshá. Ekí auxa azakuakshiñguake ai juwítshi sáñkaldakueja Pábuldu, Belnabé na ekí kagabeyal akuák: “Gajakuañ, jai juizhaldexañkaldukakuek jigaba aldunaldi zʉnakuiyakshakaga zʉñmeyakue miñkaldañga nake, kaigaga zʉñmeyá guwíñ.”
15 Depois da leitura da lei e dos profetas, mandaram-lhes dizer os chefes da sinagoga: Irmãos, se tendes alguma palavra de exortação ao povo, falai-a.
16 Ekí kagabeñguake Pábulduki izhgaldaguenik káuxaldakga sʉnjá nogakue katuñshi ekí kakbeyaldá: “Maiñ nasaná Isayélkuañ, axautshi saná Jate za akldé akzamakga miyakzukuxakuañ, naldukaté minoxaldí.
16 Paulo levantou-se, fez um sinal com a mão e falou: Homens de Israel e vós que temeis a Deus, ouvi.
17 Saldiñga netshi Jatega Isayélkuañ e za akldé akzamakga kakzukuxaja na nauwibamakue ajíkue naldaldiamak kezhgakuxanane. Aikuega na, san kagi Ejiptuxa ashekualdatoguéñ Jateja matshuwi keltekshanane. Guñgueni ají kama guagasá nek exa zhinik kakzʉxaitshá.
17 O Deus do povo de Israel escolheu nossos pais e exaltou este povo no tempo em que habitava na terra do Egito, de onde os tirou com o poder de seu braço.
18 Ekí kakzʉxaitshiñguenik zʉk zaldi 40 kagi kauldeyatoguéñ, nauwibamakueki Jatek akldunasʉ́ñ axajanashiji ashekualdatogatshak jiaga, aldéñki abeti, numañ katualga none.
18 Por espaço de quarenta anos alimentou-os no deserto.
19 Guatshak kagi Kanáñ ají izhgakuxanekuek bieni kagexaldixa nalguakna, exa kauldeyatshake kugua saná zhekualguekue nuk agubishá.
19 Destruiu sete nações na terra de Canaã e distribuiu-lhes por sorte aquela terra durante quase quatrocentos e cinqüenta anos.
20 Akze, nauwibamakue san kagi Ejiptuxa ashekualdapangueni aldiweki kauwijí kagi giemi iyapaná guatogatshake anuñka 450 kagi na zexá.
20 Em seguida, lhes deu juízes até o profeta Samuel.
21 Guñgueni nauwibamakueja ezua me sáñkalda akzé kaksanexaldixa kakizhagakue Jatek axashishá. Guakna Jatejañga Sahúl axezhuka Kistshi asukuá kauwijí sáñkalda akzé kagité. Eñki Benjamín ldaxega naldé na 40 kagi na kaksanexá.
21 Pediram então um rei, e Deus lhes deu, por quarenta anos, Saul, filho de Cis, da tribo de Benjamim.
22 Guñgueni na, Jatejañga Sahúl sáñkalda akjieñguñguenik, nauwibama Dabí niñkauwañki sáñkalda akzé ité. Aldéñga e shalda ekí guak: ‘Dabí, Isahí tsukuaki, nasga sakí izhogakue, naldakue jañgugamak izhuka ni tuñkú. Akna sakí naxatshakue jañgugamakgaba naxatshaldixa nakldá.’
22 Depois, Deus o rejeitou e mandou-lhes Davi como rei, de quem deu este testemunho: Achei Davi, filho de Jessé, homem segundo o meu coração, que fará todas as minhas vontades.
23 ”Akze, ai nauwibamatshi atukuak zhinikga na, Duwe Jesú, Saldiñga netshi Jateja Isayélkuek ezua zʉnekualdal gaxaldixa zʉñmenamakga zʉñgakaxane nakldá.
23 De sua descendência, conforme a promessa, Deus fez sair para Israel o Salvador Jesus.
24 Duwe Jesú Jatetshi jiba atshagá nogueñgaki, Juañja Isayélkuek ekí kakbeyá: ‘Maiñ sha miyatshixa majiñga maja xaldeki Jatek agakualdinakue miñgatsé. Amak atshamine miyatuñshaldiamak nik ajaugakue miñgatsaldaldixa nzha.’
24 João tinha pregado, desde antes da sua vinda, o batismo do arrependimento a todo o povo de Israel.
25 Juañki Jatejañga jiba agene aksaldinapanatshake kágubakuek ekí kakbenane: ‘Saigabaki nas na Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa guakldane, ai naugé minajañguatshak jiaga, aiki naldazhúge nakldá. Akze, ai giemiki nalduxañ nagatukaki nazhakaldak akzé nak, naski ni atabal nakzaldagálde nzha.’
25 Terminando a sua carreira, dizia: Eu não sou aquele que vós pensais, mas após mim virá aquele de quem não sou digno de desatar o calçado.
26 ”Gajakue, nauwibama Abaldahám shtukuakuañ, axautshi saná Jate akldé akzamakga miyakzukuxakuañ na, Jateja Asukuá Duwe Jesúk zhinik zʉnekualdaka zʉnaldukshane.
26 Irmãos, filhos de Abraão, e os que entre vós temem a Deus: a nós é que foi dirigida a mensagem de salvação.
27 Naldatshak Jeldusaldéñka ashekuekue, kauwijí sáñkaldakue juizhi Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa guaklde, ‘aiki Duwe Jesúga shakldá’ kakldegazhá. Naldiñki kizhiksekué ldiuwañ zegauxa ajuizhaldegatshak, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja kalta gauwane azakuakshamakga e shalda azakuakshaté aldukatshak jiaga, kagajienazháldi na, axauwanamak Duwe Jesú shuigakue agatsé axeyaté.
27 Com efeito, os habitantes de Jerusalém e os seus magistrados não conheceram Jesus, e, sentenciando-o, cumpriram os oráculos dos profetas, que cada sábado são lidos.
28 Ekí ajanashiji na, Duwe guaxa gundanañki ji sha atshane agatsé kakzaldazháka naldatshak jiaga, sáñkalda Pildatuk guaxa guakue axashishá.
28 Embora não achassem nele culpa alguma de morte, pediram a Pilatos que lhe tirasse a vida.
29 ”Guñgueni sakí Duwe Jesú akualdixa axauwanauxa ajanashiñgueni, kaldixa axaldiya akuagueni ají abuáki exa zhinik axajieñguñgueniki, shuanekue abexaldieñka abexá.
29 Depois de realizarem todas as coisas que dele estavam escritas, tirando-o do madeiro, puseram-no num sepulcro.
30 Ekí shuane nalgué jiaga, Saldiñga netshi Jatejañki mokue izhgaldakshá.
30 Mas Deus o ressuscitou dentre os mortos.
31 Ekí izhgaldaguenik na, agapa neñkakue Galdildeya baxe zhinik Jeldusaldéñka axapa nakldekuek anuuñka ldiuwi kakizhañkaji na izhoxá. Kaigaki ekueja na Duwe Jesú sakí atshaté atunamak nauwisanákuek kakbeyatók.
31 Durante muitos dias apareceu àqueles que com ele subiram da Galiléia a Jerusalém, os quais até agora são testemunhas dele junto ao povo.
32 ”Akna nasʉñ ekí janshagatsaldi miñmeyañkaldók: Saldiñga netshi Jateja nauwibamakuek sakí zʉñkatshaldixa kakbenane ne,
32 Nós vos anunciamos: a promessa feita a nossos pais,
33 kaiga atukuakuañ zʉnake amak zʉñkatshá guane. Aiki Asukuá Duwe Jesú shuiguenik mokue izhgaldakshá. Ai shaldaga na, zubeyakue xaltek mozhua zeñ Jatejañga Asukuák akbeyatshak ekí sezheklde:
33 Deus a tem cumprido diante de nós, seus filhos, suscitando Jesus, como também está escrito no Salmo segundo: Tu és meu Filho, eu hoje te gerei {Sl 2,7}.
34 Saldiñga netshi Jateja Asukuá zʉnekualdal gaxane shuane nalgué izhgaldakshiñguenikga ni mitsák mokue shuigazhíta shalda guashiñga na, ají múldigabak nauwibamakuek ekí kakbenane:
34 Que Deus o ressuscitou dentre os mortos, para nunca mais tornar à corrupção, ele o declarou desta maneira: Eu vos darei as coisas sagradas prometidas a Davi {Is 55,3}.
35 Akna nauwibama Dabíja ezua zʉnekualdal naxaldixa shalda ekí jiaga gauwane:
35 E diz também noutra passagem: Não permitirás que teu Santo experimente a corrupção {Sl 15,10}.
36 ”Guatshak nauwibama Dabíki be noguéñ, Jateja axazauwakue jañguanalguamak amak axatshiñgueniki shuizhá. Guñguake abamakue abexaneñkaga abeguenik ají abuáki galdú.
36 Ora, Davi, depois de ter servido em vida aos desígnios de Deus, morreu. Foi reunido a seus pais e experimentou a corrupção.
37 Akna aldéñ shalda ekí gauwagába, Duwe Jesú shuane nalgué Jateja mokue izhgaldakshanéñ zhinik na ají abuáki galdunazháne guashi gauwane naldashá.
37 Mas aquele a quem Deus ressuscitou não experimentou a corrupção.
38 ”Akna gajakue, ekí miñkualdakue: Duwe Jesú zʉnekuanéñ zhinik na Ajatejañki sha miyatshixa miñkabetaka miñmeyañkaldók.
38 Sabei, pois, irmãos, que por ele se vos anuncia a remissão dos pecados.
39 Jateja Asukuák zhinik na mieldejañki e namak jañgualdiake, sha atshanauxa axabeti na, sha atshagálde jana, janshizhe tualdixa. Ne nauwibama Mueséja guiyaba zʉñkabashane amak miyatshaldiamak kama ilshiji mizhogatshak jiaga, aiga sha atshamine miñkabetazháka.
39 Todo aquele que crê é justificado por ele de tudo aquilo que não pôde ser pela Lei de Moisés.
40 Akna Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja guakldamak miñgatseshi guakuak numañ miyatualdí. Ekí Jateja guagatshak sezheklde:
40 Cuidai, pois, que não venha sobre vós o que foi dito pelos profetas:
41 ‘Maiñ minejokldekakuañ, sakí atshikuge mituatshakna,
41 Vede, ó desprezadores, pasmai e morrei de espanto. Pois eu vou realizar uma obra em vossos dias, obra a que não creríeis, se alguém vo-la contasse {Hab 1,5}.
42 Ekí Pábulduja kakbeyatogueniki Belnabé na juwí izhajuizhaldegéñ zhinik agazaxaitapanatshake, kágubakueja mokue izhgasekué ldiuwañ zegatshak akldé ai shaldaga kakbeyakue kagabeyá.
42 Ao saírem, rogavam que lhes repetissem essas palavras no sábado seguinte.
43 Guakna auxa izhajuizhaldegueni aldeyapanatshake, matshuwi nekueki Pábuldu, Belnabé axapa aldé. Aikuega na, anuñkaki juldiúkue, anuñkaki juldiú naldagáldekue naldatshak, ai sanája Jate ajañguamakga ajañgualdixa izhgakuxanekue. Akna Pábuldu, Belnabé na aldaldi kaxazguagatoshiñga na, Jateja éegaba guañ zʉnajañguxak kama guxalga nogakue kagakuañnék.
43 Depois que a assembléia terminou, muitos judeus e prosélitos devotos seguiram Paulo e Barnabé, os quais com muitas palavras os exortavam a perseverar na graça de Deus.
44 Guñguenik mokue izhgasekué ldiuwañ zegatshake, naki saldiñga ai kuíbulduk zaldakueja nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda akuagatuka aldukal ajuizhaldék.
44 No sábado seguinte, afluiu quase toda a cidade para ouvir a palavra de Deus.
45 Ekí matshuuwi ajuizhaldegaté atuatshakna, juldiú aksanekakueki mauldí kakzeshi na, Pábuldu sha axaldeshi, aldéñ guaká nalda axagakuák.
45 Os judeus, vendo a multidão, encheram-se de inveja e puseram-se a protestar com injúrias contra o que Paulo falava.
46 Guñguakna Pábuldu, Belnabé na kakzék naldakí ekí ayó: “Axáñ misha maiñ juldiú sanákuañ Jatetshi múldigaba Asukuá Duwe Jesú shalda miñmeyakue zʉñgatsé. Ne ai ipanasʉ́ñ miñzekldéñ zhinik na, aldéñ nugeñka izhoshiñga izhogakue miñgatsaldazháka ne awatuñshamine. Akna mimabasha xaldeki axautshi sanákue niñkauwañki Duwe shalda kakbeyal neyakualdixa nakldá.
46 Então Paulo e Barnabé disseram-lhes resolutamente: Era a vós que em primeiro lugar se devia anunciar a palavra de Deus. Mas, porque a rejeitais e vos julgais indignos da vida eterna, eis que nos voltamos para os pagãos.
47 Akze, Saldiñga netshi Sáñkaldaja ají múldigabakga ekí axatshakualdixa zʉñmene:
47 Porque o Senhor assim no-lo mandou: Eu te estabeleci para seres luz das nações, e levares a salvação até os confins da terra {Is 49,6}.
48 Ekí guagaté aldukatshakna, juldiú naldagáldekueki zeñ kakldeshiñgaba na, akldé akldeñga múldigaba nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shaldaki zʉxaita janshagatsegaba akuaxaldá. Aikuega na, mieldekueki Duwe namak ajañguanéñ na Jatejañki izhoshiñga kezhokshaldixa kezhgakuxane namak ajañguá.
48 Estas palavras encheram de alegria os pagãos que glorificavam a palavra do Senhor. Todos os que estavam predispostos para a vida eterna fizeram ato de fé.
49 Atshak zhinik na, nauwijí Sáñkalda zʉnekuane shalda múldigaba akuashiñga eñgui baxe nahauxa akuaxaldá.
49 Divulgava-se, assim, a palavra do Senhor por toda a região.
50 Guatshak juldiú sanekakuejañki axautshi saná munzhi akzé Jate jañguxakue, sigí kuíbulduk zalda akzekue na Pábuldu, Belnabé nusá axajanshá. Gueni aikuejañki kauwijí kuíbuldu zaldakuek Pábuldu, Belnabé sha kakuakue jian kakzukui na, amak kakuí émaxe zhinik kaldeñshá.
50 Mas os judeus instigaram certas mulheres religiosas da aristocracia e os principais da cidade, que excitaram uma perseguição contra Paulo e Barnabé e os expulsaram do seu território.
51 Guake amak aldeyapankáki Jateja kepanazháldi guiyaba katuñshaldixa katuñshaldiamak na, kaksibuldi kasak zhinik zhigatiñguá. Gueniki kuíbuldu Ikoniuxa saldi aldé.
51 Estes sacudiram contra eles o pó dos seus pés, e foram a Icônio.
52 Guatshake Duwe ipananekueki atemajañ zeñ kakldeshi, Jatetshi Alduna muldetua kagatsauxa kaxaldaldi, kaksanexalga na noxá.
52 Os discípulos, por sua vez, estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.