Atos 11

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Atshak zhinik Duwe Jesújañga gaxanekue na, e ipananekue Juldeya baxe zhekuekueja kauwisaná naldagáldekue jiaga Jatetshi múldigaba Duwe shalda aldukatshak namak ajañgui, iyapanane alduká.
1 Logo chegou aos apóstolos e a outros irmãos da Judeia a notícia de que os gentios haviam recebido a palavra de Deus.
2 Akna Péguldu mokue Jeldusaldéñka akldañkatshak, anuñka asaná Duwe ipananekueja nalda axakuagatoshiñga
2 Mas, quando Pedro voltou a Jerusalém, os discípulos judeus o criticaram,
3 ekí axaldék:
3 dizendo: “Você entrou na casa de gentios e até comeu com eles!”.
4 Guake Pégulduja asaná naldagáldekue nugeñka zekldauxa muldetua kakbeyaldá:
4 Então Pedro lhes contou exatamente o que havia acontecido.
5 —Naski kuíbuldu Jopexa Jate axazguagatogukueñki, aldéñga aldunaldiñga ekí natuñshá: Jékaldaxa zhinik ezua zhakuá atema janagatse maxáiñtaba shaklduka nas nugéñ nagakjieñguaté tu.
5 Disse: “Eu estava na cidade de Jope e, enquanto orava, num êxtase, tive uma visão. Algo semelhante a um lençol grande foi baixado do céu, preso pelas quatro pontas, vindo até onde eu estava.
6 Guñguake muldetua tualdatshake, saldiñga béyakze sana agatsé, makaiwa kalda izhukakue, béyakze simaldunakue, kagik jilbeni neñkakue, nubá sanakue itshekue tu.
6 Quando olhei dentro do lençol, vi toda espécie de animais domésticos e selvagens, répteis e aves.
7 Gueni ekí nagabeyaté nuká: “Péguldu, izhgate xaldeki jejiékue guaxa, ga guwá.”
7 E ouvi uma voz dizer: ‘Levante-se, Pedro; mate e coma’.
8 ”Ekí nakbeyatshak ekí akiyó: “Nají Sáñkalda, gazhánaka nakldá. Ni mitsák jiaga guiyabaja gasé guaka, mikzaldakuakuega izhguaja guazhúge nakldá.”
8 “Eu respondi: ‘De modo nenhum, Senhor! Jamais comi coisa alguma que fosse considerada impura ou imprópria’.
9 ”Guatshak mokue jékaldaxa zhinik ekí nagabeyá: “Naski Saldiñga netshi Jate naugakna, jika gakue janshi axazguanugega, aiki ‘nakzaldakuaka nakldá’ guagakue migatsaldakí nakldá.”
9 “Mas a voz do céu falou novamente: ‘Não chame de impuro o que Deus purificou’.
10 Ekígaba maikjuizha nakbeñgueniki zhakuá atema béyakzekue itshekue mokue jékaldaxa awalditshí.
10 Isso aconteceu três vezes, antes que o lençol, com tudo que ele continha, fosse recolhido ao céu.
11 ”Atshaga maigua nashi Sesaldeyaxa zhinik naxaxaxanekue izhogatogukueñkaga jeñ aldák.
11 “Nesse momento, três homens que haviam sido enviados de Cesareia chegaram à casa onde eu estava hospedado.
12 Guatshakna Jatetshi Aldunajañga ekí nakbeyá: “Mozhua mikldegagába amak kagapa maldeyaldí.” Guakna jejié tezhuwa nauwisaná Duwe ipananekue jiaga naxapa Sesaldeyaxa kaldeñguenik, sigí nakuxal nakuaklde tshuxa jeñ julduñkalde.
12 O Espírito me disse que eu fosse com eles, sem nada questionar. Esses seis irmãos me acompanharam, e logo entramos na casa do homem que havia mandado nos buscar.
13 Exaki Jateja guaklde uldeñkaja ajúk akizhañkatshak sakí akbene zʉñmeyá: “Mijí nashikue sigí Simóñga Péguldu akuaka mixaldaxaldiamak kuíbuldu Jopexa kakashi makualdí.
13 Ele nos contou como um anjo havia aparecido em sua casa e dito: ‘Envie mensageiros a Jope e mande buscar Simão, também chamado Pedro.
14 Eja na Saldiñga netshi Jateja sakí ma, mijúk zaldakue juizhi mimekualdaka múldigaba mikbeyaldixa niyó.”
14 Ele lhe dirá como você e toda a sua casa podem ser salvos’.
15 ”Nakbeñguake amak Duwe Jesú shalda kakbeyapanaldatshaga na, Saldiñga netshi Jateja ají Alduna nasʉñ zʉñkaldaldaldiamak kasak zʉñgatsabinamakbeñga, ekuek jiaga ekíga kagatsabí.
15 “Quando comecei a falar, o Espírito Santo desceu sobre eles, como ocorreu conosco, no princípio.
16 Ekí tualdatshakna, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja ekí zʉñmenane be nagisék: “Akze namak, Juañ nik majaukshakuejañki nik nuxa mimajaukshane nanaldixa, Jatejañki ají Aldunakga mimajaukshi na, ai Alduna maiñldi auxaga miñkaldaldaldiamak miñgexaldixa nakldá.”
16 Então me lembrei das palavras do Senhor, quando ele disse: ‘João batizou com água, mas vocês serão batizados com o Espírito Santo’.
17 Guakldamakbeñga na, nasʉñ nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú zʉnekuanamak jañgui kipanguenik ají Alduna zʉñgé. Ai Aldunaga na, nauwisaná naldagáldekuek jiaga kagé. Ai zhinik na, ajíkue kepanane awatuñshane ne, ¿naski me naugák shi Jateja ají kakuanekue shalda janshibé jañguazháldikue na?
17 E, uma vez que Deus deu a esses gentios a mesma dádiva que concedeu a nós quando cremos no Senhor Jesus Cristo, quem era eu para me opor a Deus?”.
18 Ekí Pégulduja guagaté aldukatshakna nalda axakuagaksáni, Jate za akldé akzamakga akzukui na ekí akuaxaldá:
18 Ao ouvirem isso, pararam de levantar objeções e começaram a louvar a Deus, dizendo: “Vemos que Deus deu aos gentios o mesmo privilégio de se arrepender e receber a vida eterna!”.
19 Guatshak Estebañ akuaxá guñgueni zhinik Jeldusaldéñka Duwe ipananekue sha kakuñguák awaxani aldakuishiñga, Penisia baxe, Tshípalde baxe, kuíbuldu Antiukiaxa jiaga aldenane. Eñka aldeñgueni kauwisaná juldiúkue za Duwe Jesú zʉnekuane shalda agabeyapanane.
19 Enquanto isso, os discípulos que haviam sido dispersos na perseguição depois da morte de Estêvão chegaram até a Fenícia, Chipre e Antioquia da Síria. Pregaram a palavra, mas somente aos judeus.
20 Guane nalgué, ekí nenekuega na, anuñka Tshípaldexa, Sildenexa zaldakueki kuíbuldu Antiukiaxa aldeñgueni, axautshi sanákue jiaga nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú zʉnekuane shalda agabeyaldá.
20 Contudo, alguns dos discípulos que foram de Chipre e Cirene até Antioquia começaram a anunciar aos gentios as boas-novas a respeito do Senhor Jesus.
21 Ekí akuaxaldiamake Saldiñga netshi Jatejañga ají kama kagegatshakna, matshuuwi nekueja Asukuá nauwijí Sáñkalda namak ajañgui, iyapaná.
21 A mão do Senhor estava com eles, e muitos desses gentios creram e se converteram ao Senhor.
22 Guatshak Duwe ipananekue Jeldusaldéñka ashekualdekueja Antiukiaxa ekí zegatuka aldukañguakna, Belnabé exa axaxá.
22 Quando a igreja de Jerusalém soube do que havia acontecido, enviou Barnabé a Antioquia.
23 Guane nalgué, Belnabé amak neyatshake, exa zalda Duwe ipananekueki Jateja éegaba guañ kajañgui, akldunamak ashekualdaldiamak kagaunegatuka tuatshakna zeñ akldék. Guakna kagatsauxa abá naldakí nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúk agapa neyal za nogakue aldunaxa kakuiyakshá.
23 Ao chegar ali e ver essa demonstração da graça de Deus, alegrou-se muito e incentivou os irmãos a permanecerem fiéis ao Senhor.
24 Belnabéki sigí janshizhe, Jatetshi Aldunaja auxaga aksaneka, agatsauxa Jate za alduna ishixa. Ekí izhuka nalguakna, matshuwi kágubakue kagaunegatshakna, nauwijí Sáñkalda Duwe namak jañgui iyapaná na akuá.
24 Barnabé era um homem bom, cheio do Espírito Santo e de fé. E uma grande multidão se converteu ao Senhor.
25 Guñgueni Belnabéjañki Sauldu kuíbuldu Talsuxa niyal neñgueni,
25 Então Barnabé foi a Tarso procurar Saulo.
26 amak akzalguake mokue Antiukiaxa agapañga uldák. Exaki Belnabé, Sauldu nañga ezua kagi Duwe ipananekue na izhajuizhaldeshi, matshuuwi nekuek Duwe shalda shaxaldiyá. Exa Antiukiaxa na, Duwe namak jañguxakue kasak axakeyaldagazhóshi “Duwe Jesú ipananekue” axakeyaldaxaldá na gua.
26 Quando o encontrou, levou-o para Antioquia. Ali permaneceram com a igreja um ano inteiro, ensinando a muitas pessoas. Foi em Antioquia que os discípulos foram chamados de cristãos pela primeira vez.
27 Atshake Jeldusaldéñka zhinik anuñka Duwe ipanane Jatetshi Aldunajañga ají múldigaba nukshanamak kágubakue kakbeñshixakue exa Antiukiaxa saldi aldé.
27 Durante esse tempo, alguns profetas viajaram de Jerusalém a Antioquia.
28 Aikuega na, ezua Agabu axezhukajañki Duwe ipananekue kenañ izhgaldagueni Jatetshi Aldunajañga aksaneshi na, “kagi agatsauxa gakue naldaksáñga ne zegatshake, atemajañ maldija makuakue zexaldixa nakldá” na guakshá. Ekí guaklde nalgué na, ezua sáñkalda akldé akzé Kaldaudiu sanegatogué baxañki amak na zexá.
28 Um deles, chamado Ágabo, pôs-se em pé numa das reuniões e predisse, pelo Espírito, que uma grande fome viria sobre todo o mundo romano. (Isso se cumpriu durante o reinado de Cláudio.)
29 Ekí aldukañguakna, gaja Duwe ipananekue Juldeya baxe zhekuekue agaxaunexaldiamak paldata ajuizhakualdixa ajañgui na, ezua ezuak mitsá axegakldegauxa axexaldixa ishkakuxá.
29 Então os discípulos de Antioquia decidiram enviar uma ajuda aos irmãos na Judeia, cada um de acordo com suas possibilidades.
30 Amak ajuizhakuñgueniki paldataki Jeldusaldéñka Duwe ipanane aksanekakuek axabexal Belnabé, Sauldu na axaxá na akuá.
30 Foi o que fizeram, enviando as doações aos presbíteros por meio de Barnabé e Saulo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.