1 Coríntios 9
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guatshak naski káguba me naxaldegazhé nak, nasgaba zhiksanek izhokuge. Akze, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú aldéñ naldiñga nakizhañkane, ají múldigaba guaxal nakaxane nakldakú. Akna amak aldéñ shalda miñmeyaldatshakna, namak jañgui ipanamine naldashá.
1 Será que eu não sou um homem livre? Por acaso não sou um apóstolo ? Será que eu não vi Jesus, o nosso Senhor? Por acaso vocês não são o resultado do trabalho que faço para o Senhor?
2 Akze, ezuakueki Duweja ají múldigaba guaxal nakagazháne naxajanatshak jiaga, maiñ zʉnake nakaxanamak ne miñkué naldashá. Akbiñgaki naski nauwijí Sáñkalda Duwe zʉnekuane miñmeyaldatshakna, namak jañgui ipanaminéñ zhinik nakaxanamak ne miyawatuñshixa nak.
2 Mesmo que outros não me aceitem como apóstolo, vocês me aceitam! Vocês mesmos, pelo fato de estarem unidos com o Senhor, são a prova de que sou um apóstolo.
3 Guatshak sha nakuagatukakuek ekí kakbeji kakiyokuanaka:
3 Quando as pessoas me criticam, eu me defendo, dizendo assim:
4 Duweja ají múldigaba guaxal zʉnakaxanekue shizhiyañkaldogéñ, ¿ji gakualdixa, tugakualdixa ipanakuamak ipanazhánazʉnaka shi na?
4 Será que eu não tenho o direito de receber comida e bebida pelo meu trabalho?
5 Ekíga na, nauwijanameñga Duweja ají múldigaba guaxal gaxanekue, Duwetshi aldanikue, Péguldu jiaga mani maniñgaba shizhiyal aldeyatshak, kauwisewá Duwe ipananekuega kagapa awaldeyamak, ¿nasʉñ jiaga ekíga atshazhánazʉnaka shi minazʉnajañgú?
5 Será que nas minhas viagens eu não tenho o direito de levar comigo uma esposa cristã, como fazem os outros apóstolos, os irmãos do Senhor Jesus e também Pedro?
6 Azhi, ¿nas, Belnabé na za shi Duwe shalda guaxañkaldogéñ ji zʉñgajueshká zʉñkaldaldaldiamak axautshi jiba jiaga atshakue zʉñgatsé minazʉnajañgú?
6 Ou será que Barnabé e eu somos os únicos que temos de trabalhar para nos sustentar?
7 Ekí miñmejiñga na, ¿mielde suldáuki jiba atshatoxaldiéñ, ji agajuezhatuka aldéñga izhgajabiyakue agatseka shi tuminá? Ekibeñga, ¿tezhi jibatshixa gakue gakukapanatshak aldéñki izhgazhá guxá shi tuminá? Ekíga na, ¿béyakze numañ tuñkaja alditsha guxanaldixa izhgatugazhá guxá shi tuminá?
7 Quem já ouviu falar de algum soldado que pagou as suas próprias despesas no exército? Ou qual é o fazendeiro que não come das uvas da sua própria plantação? Ou qual é o pastor que não toma do leite do seu gado?
8 Ekí miñmeyaldatshak, ¿kágubaja jañguamak nuxa miñmeñkuge shi mijañgú? ¿Jatetshi guiyabaja ekíga guagazhé shi na?
8 Não pensem que eu me apoio somente nesses exemplos da vida diária, pois a lei diz a mesma coisa.
9 Akze, ai shaldaga na nauwibama Muesék guiyaba jian izhoxa zʉñkabajanek ekí sezheklde: “Ezua bue jiba akbeyabinogéñ zaji guakuak gamá ijiuwasé.” Ekí zʉñmeyatshak, ¿Jateja bue shalda za jañguatoshi shi ekí zʉñmeñká mijañgú?
9 Na Lei de Moisés está escrito assim: “Não amarre a boca do boi quando ele estiver pisando o trigo.” Por acaso Deus está interessado nos bois?
10 Ne, ají múldigabaki zʉñkazauñkagaba sezheklde nak, nasʉñ shalda akldé giemiki jañguatoshi ekí zʉñmeyashá. Akze, mieldeki zulda aldixaldiéñ kagi janaktuñka, azhi gakue guka zhualduxañga “gakue negatshake gakualdixa shakldá” jañgui, jiaktuwi jiba ajanashakue kagatseka.
10 Ou foi a nosso respeito que ele disse isso? É claro que isso está escrito em nosso favor! Tanto a pessoa que planta como a que colhe fazem o seu trabalho na esperança de receber a sua parte da colheita.
11 Ekibeñga na, nasʉñ mimijí aldunaxa zulda nishi jana Duwe zʉnekuane shalda kabiñmeyatshake, aldunaxa muldetua guildekbine. Akna, gakue gugakuká guamakbé, ¿jai kagik ji zʉñgajueshka meñki zʉñgaunegakue miñgatsaldakí ne shi mijañgú?
11 Se temos semeado entre vocês a semente espiritual, será demais se recebermos de vocês alguma recompensa material?
12 Akze, ezuakueki shi miñkaldiyatogéñ, ji kagajuezhaldiake miñshishakuamak miñshishaka mijañguatshak, ake, ¿nasʉñ míñgaki kauwizhakaldak ekíga miñshishazhánazʉnaka shi na?
12 Se outros têm o direito de esperar isso de vocês, será que nós não temos muito mais direito do que eles? No entanto, nós não temos usado esse direito. Pelo contrário, temos aguentado tudo para não atrapalhar o
13 Guatshak ¿ekí miñsʉ́ñ shi naldaka na? Juldiúkue juwí Jate axazakuagaldi jibatshixakuejañki Jatek ji agaxexaldixa awaldagatshak, ega axaxakue. Ekíga na, eñka Jatek béyakze akiyayogeñka axakuaxaldixa awaldagatshak, aldéñ múldigaba agaskaitshixakuejañki ega axaxa.
13 Certamente vocês sabem que os que trabalham no Templo é do Templo que recebem os seus alimentos. E sabem também que os que oferecem sacrifícios no altar recebem uma parte da carne dos animais que são sacrificados ali.
14 Ekibeñga na, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúja mieldeki aldéñ zʉnekuane shalda guakakueki ai nukatukakuejañki ji kagajuezhatshak kagaunegakue naldaldixa niuwi gene naldashá.
14 Assim o Senhor mandou também que aqueles que anunciam o evangelho vivam do trabalho de anunciar o evangelho.
15 Naldatshak miñzʉshishá guashi niuwi naxaldé jiaga amak miñzʉshishazhúge. Kaiga jiaga minagaunexaldiamak nakldeshi kalta miñkuzgauwatogakí nzhokú. Naski akldé janshibé miñzʉshisha naldakí maldi nakuí shuixaldikue nakldeka. Jinake naldakí. Jigabá nuxaki ipana naldakí Duwe shalda miñmeñkugéñ zhinik na, zeñ nakldeshi sekuazhikshanaka nak.
15 Mas eu não tenho usado nenhum desses direitos, nem estou escrevendo isso agora para exigir esses direitos para mim mesmo. Eu preferiria morrer a fazer isso! E ninguém vai me tirar o orgulho que eu tenho de agir assim!
16 Akze, nauwijí Sáñkalda Duweja naldi aldéñ zʉnekuane shalda guagakue niuwi nagenamak atshakue nagatsé. Azhi amak guagazhá gualdikuák, ¡wau wau wau sakí nagisaldaka ne! Akna, Duwe shalda guagakue niuwi nagaxenamak nuxa guagatokugakna sekuazhikshazhánaka.
16 Eu não tenho o direito de ficar orgulhoso por anunciar o evangelho. Afinal de contas, fazer isso é minha obrigação. Ai de mim se não anunciar o evangelho!
17 Akze, nasgabaga nakldek Duwe zʉnekuane shalda guakldakuashíñki, nakzabiji mual nagaunegakue jañguanaka. Ne, nasgabaga nakldek Duwe zʉnekuane shalda guagazhúge, ne aldéñ ekí guagakue niuwi nagene nak, egabá guagakue nagatsahamak za guakuge.
17 Por isso, se eu faço o meu trabalho por minha própria vontade, então posso esperar algum pagamento. Porém, se faço como um dever, é porque é um trabalho que Deus me deu para fazer.
18 Ekí nake, ¿nakzabiji jana neki ji shi zeñ nakzukualdixa na? Akze, Duwe zʉnekuane guaxaldatshak, aldukatukakuek ji nagajueshká kakshishá guashi niuwi naxaldé jiaga kakshishazhúge. Akna ekí egabá guakugéñ zhinik zeñ nakldegatshakna, nagasabixá jana nakzeka nzha.
18 Nesse caso, qual é o pagamento que recebo? É a satisfação de anunciar o evangelho sem cobrar nada e sem exigir os direitos que tenho como pregador do evangelho.
19 Akze, naski káguba me naxaldegazhé nak, nasgaba zhiksanek izhokuge. Naldatshak, Duwe zʉnekuane shalda guaxaldatshak, mitsá káguba Duwe namak jañgui ipanshanakldegauxa ipanshaldikuamak nakldeshi na, kauwizhashi izhoxaldikue itshankuge.
19 Sou um homem livre; não sou escravo de ninguém. Mas eu me fiz escravo de todos a fim de ganhar para Cristo o maior número possível de pessoas.
20 Ekí itshani na, nasaná juldiúkue na izhogatoxaldikuéñ, Duwe kepanshaldikuamak nakldeshi na, kauwizhéñ mitsabé nuxa izhukakue naldaldiake, auxabé izhokuge. Akze, ekuejañki Jateja nauwibama Muesék guiyaba zʉñkabajananeja guagauxabe izhogakue kagatsé ajañguxa. Ne naski aija guagauxa izhogakue nagatsaldaksá guane nakualdatshak jiaga, Duwe kepanshaldikuamak nakldeshi na, nas jiaga guiyabaja guagamak izhoxaldikue itshankuge.
20 Quando trabalho entre os judeus, vivo como judeu a fim de ganhá-los para Cristo. Não estou debaixo da Lei de Moisés; mas, quando trabalho entre os judeus, vivo como se estivesse debaixo dessa Lei para ganhar os judeus para Cristo.
21 Naldatshak, nasaná naldagáldekueki Jateja guiyaba zʉñkabajane kaxaldaldazhékue nakna, aija guagamak izhogazhékue. Akna, mitsák kauwizhéñ na izhogatoxaldikuéñ, Duwe kepanshaldikuamak nakldeshi na, kauwizhéñ mitsabé nuxa izhukakue naldaldiake, auxabé izhokuge. Ne Jateja jian izhoxa guiyaba majanamak izhoxaldaksá guxáki guagakí, ne Duwe Jesú Zʉnekualkaja izhogakue naksanegamak izhoxaldatshakna, Jate jiaga najañguamakga izhokuge.
21 Assim também, quando estou entre os não judeus, vivo fora da Lei de Moisés a fim de ganhar os não judeus para Cristo. Isso não quer dizer que eu não obedeço à lei de Deus, pois estou, de fato, debaixo da lei de Cristo.
22 Ekibeñga na, Duwek alduna ishakue auxaga shitiyakíñga nogatukakue na izhogatoxaldikuéñ, Duwek akldé akldeñga alduna ishakue kakuiyakshaldikuamak nakldeshi na, kauwizhéñ mitsabé nuxa izhukakue naldaldiake, auxabé izhokuge. Akze, káguba sha, sha akldekakue na izhogatoxaldikuéñ, sakígaba anuñkakueki Duwe namak ajañgui kepanshaldikuamak nakldeshi na, kauwizhéñ mitsabé nuxa izhukakue naldaldiake, auxabé izhoxaldikue za itshananuge.
22 Quando estou entre os fracos na fé, eu me torno fraco também a fim de ganhá-los para Cristo. Assim eu me torno tudo para todos a fim de poder, de qualquer maneira possível, salvar alguns.
23 Jinake ekí itshanakí. Káguba zhekuauxa Duwe Jesú zʉnekuane shalda aldukatshak, akldé akldeñga namak ajañgui iyapanaldiamak. Ekíki nas jiaga Duwe ipananekue nañga, Jateja atemajañ zeñ zaldaba zʉñgexaldixa zʉñmeyanauxa ipanaldikuamak.
23 Faço tudo isso por causa do evangelho a fim de tomar parte nas suas bênçãos.
24 — ausente —
24 Vocês sabem que numa corrida, embora todos os corredores tomem parte, somente um ganha o prêmio. Portanto, corram de tal maneira que ganhem o prêmio.
25 — ausente —
25 Todo atleta que está treinando aguenta exercícios duros porque quer receber uma coroa de folhas de louro, uma coroa que, aliás, não dura muito. Mas nós queremos receber uma coroa que dura para sempre.
26 Akna, “maniñga nzheñkú” nakldegagálde jana atshagábaki, “Jateja jékaldaxa janshizhe naxatshataná” nakualdi amak ipanaldikuamak nakldeshi na, nagatsauxa e za axazauwaldikue itshani izhokuge. Ekíki axesé nuxa kama ilshanuge zegazháldiamak.
26 Por isso corro direto para a linha final. Também sou como um lutador de boxe que não perde nenhum golpe.
27 Ekíga na, sakígaba sha atshindana nakzekaja nagubiyazháldiamak kama ilshiji, nasgabaga zhiksaneshi, numañ atuwi izhokuge. Ekíki kágubakue Jateja janshizhe kaxatshaldixa iyapanaldiamak shi kaxaldiyanaldikue jiaga, sakígabaki nas niñkauwañki amak ipanazhá nuxa gui guanakldegak.
27 Eu trato o meu corpo duramente e o obrigo a ser completamente controlado para que, depois de ter chamado outros para entrarem na luta, eu mesmo não venha a ser eliminado dela.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.