1 Coríntios 15
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Gajakue, Duwe Jesú zʉnekuane miñmeyaldatshak namak jañgui ipanaminéñ zhinik na, Duwek alduna ishalga, abá naldakí amaga zhekualdabinuka. Nak shi miñkaldiyanugamakga, kaiga mokue be miñgisekundana nzhakzék.
1 Agora, irmãos, quero que lembrem do evangelho que eu anunciei a vocês, o qual vocês aceitaram e no qual continuam firmes.
2 Atshak Duwe zʉnekuane miñmeyaldatshak ipanaminamakga, abá naldakí miñgatsauxa namak jañgualga mizhekualdaldiakna, Jate minkualdaldixaga. Azhi amak jañgualga noxabiñsá miñgualdiák zʉnake, ake, axesé nuxa namak jañguamine naldaldixa nzha.
2 A mensagem que anunciei a vocês é o evangelho, por meio do qual vocês são salvos, se continuarem firmes nele. A não ser que não tenha adiantado nada vocês crerem nele.
3 Akze, Duwe shalda akldé akzé shi naxaldiyanamakbeñga shi miñkaldiyanuge: Jatetshi múldigabaja zexaldixa guashi sezhekldamak Duwe Jesú Zʉnekualkaki sha katshixa zʉnesabiji, zʉñkabetaldiamak shuizhá guane.
3 Eu passei para vocês o ensinamento que recebi e que é da mais alta importância: Cristo morreu pelos nossos pecados, como está escrito nas Escrituras Sagradas ;
4 Shuigueni shuanekue abexaldixa janagatuneñka abexá guane nalgué, maiguake Jateja mokue izhgaldakshá, ai jiaga ají múldigabak sezhekldamakga zeklde.
4 ele foi sepultado e, no terceiro dia, foi ressuscitado, como está escrito nas Escrituras;
5 Duweki amak izhgaldaguenik Pégulduk akizhañkañguenik na, aldéñ 11 shaxaldiyatonekuek jiaga kakizhañká.
5 e apareceu a Pedro e depois aos doze apóstolos .
6 Guñgueniki matshuuwi aldéñ ipananekuek 500 zʉxaita nekuek ajuizhaldegatoguéñ jiaga kakizhañká. Ekí akizhañkanekue naki auxaga beñga ashekualdalga aldogatshak, anuñkamé nuxa na ashuá guanekue.
6 Depois apareceu, de uma só vez, a mais de quinhentos seguidores, dos quais a maior parte ainda vive, mas alguns já morreram.
7 Aikuek kakizhañkañguenik na, Santiakuk jiaga akizhañká guñguenik, aldéñga ají múldigaba guaxal kakaxaldixakue izhgakuxanauxa kakizhañká.
7 Em seguida apareceu a Tiago e, mais tarde, a todos os apóstolos.
8 Guñgueni aldiwan zʉnake nas nakizhañká. Amak nakizhañkatshak, ezuakue abisajañ kakukshanamakga nakukshazháne naldatshak jiaga ají naldekshi, abisajañ nakukshane.
8 Por último, depois de todos, ele apareceu também a mim, como para alguém nascido fora de tempo.
9 Akna ají múldigaba guaxal zʉnakaxanekuañ, naski aguáñ giemi nakzé itshankuge. Ni kágubakueja “eñki Duweja ají múldigaba guaxal gaxane nakldá” nakuagakue jiaga naldazháka. Jinake naldakí. Duwe nakizhañkagá nogueñgaki, aldéñ ipanane Jatetshi nekldekue guiyaba katuñshiñgaba izhonanuge nak.
9 De fato, eu sou o menos importante dos apóstolos e até nem mereço ser chamado de apóstolo, pois persegui a Igreja de Deus.
10 Ekí izhogukué jiaga Jateki éegaba guañ najañguñguakna, ají múldigaba guaxal nakaxaldiamak nezhgakuxane. Ekí guañ najañguatshak axesé nuxa najañguazháne. Akbiñgaki, saldiñga Asukuátshi múldigaba guaxal gaxanekue zhakldé jiba axatshiji izhokuge. Naldatshak, nasgaba nají kama na nuxa ekí jiba axatshagábaki, aldéñga éegaba guañ najañguatshakna, amak axatshaldikuamak kama nageka.
10 Mas pela graça de Deus sou o que sou, e a graça que ele me deu não ficou sem resultados. Pelo contrário, eu tenho trabalhado muito mais do que todos os outros apóstolos. No entanto não sou eu quem tem feito isso, e sim a graça de Deus que está comigo.
11 Akna mielde naldaldí, nas azhi ezuak Duweja ají múldigaba guaxal zʉnakaxanekuañga e shalda kabiñmeyatshak, zhualduxañgaba aldéñ shalda kabiñmeyatshakna, aiga namak jañgui ipanamine naldashá.
11 Assim, não importa se a mensagem foi entregue por mim ou se foi entregue por eles; o importante é que foi isso que todos nós anunciamos, e foi nisso que vocês creram.
12 Guatshak “Duwe Jesú shuiguenik Ajateja mokue izhgaldakshá guane nzha” shi miñkaldiyañkalde ne, ¿sakí zhinik shi ezua minekueki “Jateja shuanekue mokue kezhgaldakshazháldixa nakldá” minék?
12 Se a nossa mensagem é que Cristo foi ressuscitado, como é que alguns de vocês dizem que os mortos não vão ressuscitar?
13 Azhi shuanekue mokue izhgaldaxa naldakí guashiñki, ake, Duwe Jesú shuigueni jiaga izhgaldagazhá guane naldataldé.
13 Se não existe a ressurreição de mortos, então quer dizer que Cristo não foi ressuscitado.
14 Azhi Duwe shuigueni Jateja izhgaldakshazhá guane guashiñki, ake, Duwe zʉnekuane kakuaka axesé nuxa ekí gakuaka zegaka. Ekibeñga na, ake, axesé nuxa Duwe alduna ishamine naldataldé.
14 E, se Cristo não foi ressuscitado, nós não temos nada para anunciar, e vocês não têm nada para crer.
15 Ekí naldiñguashíñki, ake, Jate shalda naldagálde nuxa kakuaká zegaka. Akbiñgaki nasʉñki “Jateja Asukuá Duwe Jesú zʉnekualdaldiamak shuigueni izhgaldakshanamak nakldá” gakuaka nak. Ne shuanekue mokue izhgaldaxa naldakí guashiñki, ake, Jateja Asukuá Duwe jiaga izhgaldakshazháne naldaka.
15 E mais ainda: nesse caso estaríamos mentindo contra Deus, porque afirmamos que ele ressuscitou Cristo. Mas, se é verdade que os mortos não são ressuscitados, então Deus não ressuscitou Cristo.
16 Akze, Jateja shuanekue mokue izhgaldaksha naldakí guashiñki, ake, Asukuá jiaga shuane nalgué izhgaldakshazhá guane naldataldé.
16 Porque, se os mortos não são ressuscitados, Cristo também não foi ressuscitado.
17 Azhi, Duwe Jesú minzabiyaldiamak shuigueni Jateja izhgaldakshazhá guane guashiñki, ake, axesé nuxa alduna ishamine naldataldé. Ai zhinik na, ake, Jateja sha atshamine miñgatsaldalga nuká mimatuñkaga naldaka.
17 E, se Cristo não foi ressuscitado, a fé que vocês têm é uma ilusão, e vocês continuam perdidos nos seus pecados.
18 Ekíga na, Duwe shuigueni mokue izhgaldagazhá guanaldíñki, ake, mieldekueki kekualdaldiamak alduna iyashiji shuanekueki guiyaba tu za nogakueñka izhogakue kagatsegakaga naldashá.
18 Se Cristo não ressuscitou, os que morreram crendo nele estão perdidos.
19 Ne nasʉñ kagik kizhogeñgaki Duwe Jesú kipanatshakna, “jékaldaxa janshizhe zʉñkatshaldixaga shakldá” jañgui, jiaktuwi kizhuka. Ekí naldagálde nuxa jiaktú noñkalde guashiñki, nasʉñki saldiñga kágubakue zhakaldak “shkuuna, naldagálde ekí ji atuñká” zʉñkajanaka naldashá.
19 Se a nossa esperança em Cristo só vale para esta vida, nós somos as pessoas mais infelizes deste mundo.
20 Naldatshak namakldeki Duwe Jesú shuigueni mokue izhgaté guane nakldá. Ekí Duwe misha mokue shuigazhíta kasaklde Jateja izhgaldakshane nakna, saldiñga Asukuá ipanañkaldekuañki shuigakualdinik ekíga zʉnezhgaldakshaldixa ne awatuñshixa nakldá.
20 Mas a verdade é que Cristo foi ressuscitado, e isso é a garantia de que os que estão mortos também serão ressuscitados.
21 — ausente —
21 Porque, assim como por meio de um homem veio a morte, assim também por meio de um homem veio a ressurreição.
22 — ausente —
22 Assim como, por estarem unidos com Adão, todos morrem, assim também, por estarem unidos com Cristo, todos ressuscitarão.
23 Naldatshak Jateja shuanaldixakue zhikldogamak, janaktunamak za kezhgaldakshixa. Akna, Asukuá Duwe Jesú misha kasaklde izhgaldakshá guane. Gualdinik e mokue zʉnakuxal nagatshak zʉnake, aldéñ ipanañkaldaldixakuañ zʉnezhgaldakshaldixa nakldá.
23 Porém cada um será ressuscitado na sua vez: Cristo, o primeiro de todos; depois os que são de Cristo, quando ele vier;
24 Gualdinik Duwe Jesúja Ajate aguldiñkakue, saldiñga sanék gua niuwi axaldekue, sakígaba sanekakue, saldiñga kama axaldekue, muldetua nuk kagubiya, kama kekugatshakna auxa zexaldixa. Atshakna aldéñga saldiñga sanexa na nahauxaki Saldiñga netshi Jate, Ajatejañgaba sanexaldiamak agexaldixa.
24 e então virá o fim. Cristo destruirá todos os governos espirituais, todas as autoridades e poderes e entregará o Reino a Deus, o Pai.
25 Akze, aguldiñkakue Duweja muldetua auxaga kagubiyagá noxaldieñgaki aldéñ zañga sanexalga nogakue agatsaldaldixa.
25 Pois Cristo tem de reinar até que Deus faça com que ele domine todos os inimigos.
26 Ekí aguldiñkakuek saldiñga agubiji na, aldiwe zʉnake shuixak jiaga agubiyá gualdixa. Ekíki shuixa naldaksá gualdiamak.
26 O último inimigo que será destruído é a morte.
27 Akze, Jateja ají múldigabak guagamak Asukuá Duwe Jesúki saldiñga aksanekshanegaba gualdixa. Ne Jateja amak Asukuák za saldiñga aksanexaldiamak niuwi agexaldixa guagatshake, aldéñ jiaga aksanexaldixa guashiñki guagakí. Aldéñga na Asukuájañgaba aksanexaldiamak niuwi agexaldixa.
27 As Escrituras Sagradas dizem: “Deus pôs todas as coisas debaixo do domínio dele.” É claro que dentro das palavras “todas as coisas” não está o próprio Deus, que põe tudo debaixo do domínio de Cristo.
28 Akna Asukuá Duwe Jesúkgaba amak saldiñga aksanekshanegaba nekshatshak zʉnake, aldiweki Asukuája naldiñga “Najate, ma maldaksanexaldixa nzha” axaldexaldixa. Ekíki Saldiñga netshi Jateja aldéñgaba za muldetua saldiñga, saldiñga zhiksuine aksanekagaba izhoxaldiamak.
28 Mas, quando tudo for dominado por Cristo, então o próprio Cristo, que é o Filho, se colocará debaixo do domínio de Deus, que pôs todas as coisas debaixo do domínio dele. Então Deus reinará completamente sobre tudo.
29 Guatshak shuanekue izhgaldagazháldixa nake, ¿jinak shi ezuakueki Duwe Jesú ipanaldinik nik kajaukshagá ashuane ne, anuñka minekueki ekue tsaldi nik mimajaukshixa na? Akze, Jateja shuanekue kezhgaldakshazháldixa nake, ¿jinak shi kauwitsaldí nik mimajaukshixa na?
29 Pensem agora nas pessoas que são batizadas em favor dos mortos : o que é que elas esperam conseguir? Se os mortos não são ressuscitados, por que é que essas pessoas se batizam em favor deles?
30 Ne nasʉñ Jate zʉnezhgaldakshazháldixa nake, ¿jinak shi Duwe shalda niuwi akbaja naldakí naki zʉnakuashi zʉnakuí jiaga izhonazʉnaka kitshán?
30 E, quanto a nós, por que é que nos colocamos em perigo a toda hora?
31 Gajakuañ, maiñ nauwijí Sáñkalda Duwe ipanamine shalda agubisha zeñ nakldekaki namak. Jiak, ekíga na, naski niuwi neyauxa “¿Duwe aguldiñkakue kaigaki nakuaxá sʉna gualdí?” nakldeka jiaga namak.
31 Irmãos, eu enfrento a morte todos os dias. Se afirmo isso, é pelo orgulho que tenho de vocês, pois estamos todos unidos com Cristo Jesus, o nosso Senhor.
32 Akze, kuíbuldu Epesuxa aguldiñkugekueki, béyakze simalduna sha makuakue jana nekue sha nakuí naguabiyazháldiamak kama ilshijiñgaba izhonuge. Akna kágubaja jañguamake, shuigakualdinik izhgaldaxañkaldáaldixa namak nanake, axesé nuxa ekí agatsaldi abetanuge naldaka. Ekí guashiñki, akuagamake ake, “nauwa axañga shuigakualdixa nakna, zeñ zʉñneshi izhogakualdiamak egaba zaji, zʉtushi kuizizhoshí” guakldaka.
32 Aqui em Éfeso eu lutei contra inimigos como se lutasse contra animais selvagens. E, se fiz isso somente por interesses humanos, o que foi que eu consegui com isso? Se é verdade que os mortos não são ressuscitados, façamos o que diz o ditado: “Comamos e bebamos porque amanhã morreremos.”
33 Naldatshak ni meja naldagálde nuxa ne jian mimajañgushakue itshanabináldi. Namakga ekí akuaka: “Ma jian mizhuka ne kutám atshixakue axabaldexaldá guamaldaldixa, ekue agastuwiñki ajanameñga atshamildaka.”
33 Não se enganem: “As más companhias estragam os bons costumes.”
34 Akna mokue jañgua miñgatsahamak jañgua xaldeki sha atshá maja miñgualdí. Akze, anuñka minekuañki Jate me ne muldetua miñsʉ́ñ jana naldagálde mijañguxa. Ekí miñmeyakue nagatsé shaldaki jiwak miñzegakue naldashá.
34 Comecem de novo a viver uma vida séria e direita e parem de pecar. Para fazer com que vocês fiquem envergonhados, eu digo o seguinte: alguns de vocês não conhecem a Deus.
35 Guatshak ezuake ekí izukaminaka: “¿Sakí amak shuanaldixakue izhgaldaxaldixa ne? ¿Abuá sakí agatsé na izhgaldaxaldixa ne?”
35 Mas alguém perguntará: “Como é que os mortos são ressuscitados? Que tipo de corpo eles vão ter?”
36 Muldetua jañguazháldiñga na ekí izukaminaka. Akze, zulda nixaminaldixa, munaldiamak axáñ misha galdunakue agatseka.
36 Seu tolo! Quando você semeia uma semente na terra, ela só brota se morrer.
37 Akna, ebi azhi jigabá minigatshak, agatsamak agatsék guanega nixabíne, zulda nuxa minika.
37 E o que foi semeado é apenas uma semente, talvez um grão de trigo ou outra semente qualquer e não o corpo já formado da planta que vai crescer.
38 Gualdini Saldiñga netshi Jatejañga na saldiñga zulda sakí agatsé munaldixa janaktunamak sha sha agatsé za muñguxa naldashá.
38 Deus dá a essa semente o corpo que ele quer e dá a cada semente um corpo próprio.
39 Ekibeñga na, saldiñga jai kagik benekuetshi abuá zhuajanañgaba agatsaldagálde. Akna, kágubatshi abuága béyakzetshi janamé agatsaldagálde. Ni nubátshi abuága pikáutshi janamé agatsaldagálde naldashá.
39 E a carne dos seres vivos não é toda do mesmo tipo. Os seres humanos têm um tipo de carne; os animais, outro; os pássaros, outro; e os peixes, ainda outro.
40 Akna jigaba kagik zalda benekue, kagik izhoxaldiamak janshagatsegaba abuá kaxaldé. Naldatshak alnobaxa zaldakueki exa izhoxaldiamak sha agatsekue naldatshak jiaga janshagatsegaba ne.
40 Há também corpos do céu e corpos da terra. Existe um tipo de beleza que pertence aos corpos celestes, e há outro que pertence aos corpos terrestres.
41 Akze, alnobaxa zaldakuegaba zhuajana agatsé muñshí zaldaba izhuka naldazhékue naldatshak jiaga, janshagatsega zʉtuñkakue. Akna, niuwiki zʉtuatshak janshagatse zʉtuñka. Saxaki nauwa sha zʉtuatshak jiaga, janshagatsega zʉtuñka. Zumeya jiaga stuatshak nauwa sha zʉtuñka. Zumeyakuegaba jiaga ezua, ezua sha sha stuatshak janshagatsegaba zʉtuñkakue naldashá.
41 O sol tem o seu próprio brilho; a lua, outro brilho; e as estrelas têm um brilho diferente. E mesmo as estrelas têm diferentes tipos de brilho.
42 Ekibeñga na, nasʉñ shuigakualdinik Jateja mokue abuá abisa na zʉnezhgaldakshatshak, ai abuáki sha agatsé zʉñgexaldixa. Kaiga abuá zʉñkaldeki, kashuigatshake galdunaldixa. Ne Jate mokue zʉnezhgaldakshatshak zʉnake, abuá abisa ni mitsák shuigazhíta ni galdunazhíta naldaldixa.
42 Pois será assim quando os mortos ressuscitarem. Quando o corpo é sepultado, é um corpo mortal; mas, quando for ressuscitado, será imortal .
43 Akze, kaiga abuá zʉñkaldeki kashuigatshak, nusa agatsék, kama akualdaksá guane nuxa kagi iyashaldixa. Guanaldixa Jateja mokue abuá abisa zʉxaita janshagatse, kama akué na zʉnezhgaldakshaldixa nakldá.
43 Quando ele é sepultado, é feio e fraco; mas, quando for ressuscitado, será bonito e forte.
44 Akze, nasʉñ kashuigatshak abuáki kagik izhogakualdiamak zʉñkazauñka nuxa kagi iyashixa. Guanaldixa Jateja mokue zʉnezhgaldakshatshak zʉnake, abuá abisa jékaldaxa izhogakualdiamak zʉñgexaldixa nzha.
44 Quando é sepultado, é um corpo material; mas, quando for ressuscitado, será um corpo espiritual. É claro que, se existe um corpo material, então tem de haver também um corpo espiritual.
45 Ai shaldaga na ekí sezheklde: “Kasak zalda káguba nauwibama Adáñ Jateja gauwatshaga kagik izhoxaldiamak be akzukuá guanane.” Guane nalgué, Duwe Jesú zʉnake aldunaxa abisajañ zʉnakukshi, izhoshiñga zʉnezhokshapanane. Akze, Duwe Jesúki aldiwe Adáñ ne akuaka.
45 Porque as Escrituras Sagradas dizem: “Adão, o primeiro homem, foi criado como ser vivo.” Mas o último Adão, Jesus Cristo, é o Espírito que dá vida.
46 Naldatshak axáñ misha abuá izhoshiñga izhogakualdiamak zʉñkaldaldazhé. Ne axáñ misha abuá jai kagik izhogakualdiamak zʉñkaldaldaldinik na, abuá jékaldaxa izhogakualdiamak zʉñkaldaldaldixa.
46 Não é o espiritual que vem primeiro, mas sim o material; depois é que vem o espiritual.
47 Akze, Jateja kasak káguba nauwibama Adáñ gauwatshake, ají abuáki kagiga nuxa gauwane. Guane nalgué, galdeniñki Duwe Jesú zʉna jékaldaxa zhinikga kagik naklde.
47 O primeiro homem foi feito do pó da terra; o segundo veio do céu.
48 Akze, nauwibama Adáñtshi atukuakuegaba kaldakna, abuáki kagik zalda za zʉñkaldé. Ekibeñga na, Duwe Jesú jékaldaxa zaldaja abisajañ zʉnakukshane, exa zalda nekalde nak, aldéñ janañga abuáki jékaldaxa zalda za zʉñkaldaldaldixa.
48 Os que pertencem à terra são como aquele que foi feito do pó da terra; os que pertencem ao céu são como aquele que veio do céu.
49 Ekíga na, jai kagik kizhogeñgaki nauwibama Adáñtshi abuá janamé agatsé kagik zalda zʉñkaldé. Ne niuwizhíne zʉnake abuáki Duwe Jesú janamé agatsé jékaldaxa zalda zʉñkaldaldaldixa nzha.
49 Assim como somos parecidos com o homem feito do pó da terra, assim também seremos parecidos com o Homem do céu.
50 Gajakue, ekí miñkualdakue miñmeyaldikue: Jai kagik izhogakualdiamak abuá zʉñkaldé shuixaldixaki Saldiñga netshi Jate aldéñga sanegatogeñka juldunazháka. Akze, abuá zʉñkaldeki, jékaldaxa ni ji galdunazhéñka juldunazháka. Jinake naldakí. Kashuigatshake galdunaldixa nak.
50 Meus irmãos, o que eu quero dizer é isto: o que é feito de carne e de sangue não pode ter parte no Reino de Deus , e o que é mortal não pode ter a imortalidade.
51 Guatshak Jateja ezua mu zʉñgisekuazháne ne, kaigaki mu zʉñgisekuane miñmeyaldikue nukaté nogwíñ: Duwe Jesú ipanañkaldaldixakuañ auxañgaki shuixañkaldáaldixa, naldatshak saldiñga abuá abisajañgaba zʉnayushaldixa.
51 Escutem bem este segredo: nem todos vamos morrer , mas todos nós vamos ser transformados, num instante,
52 Akze, mitsá zegagá, kubis me zʉñzegatshake abuá abisajañgaba zʉnayushaldixa. Atshake auxa zek guxá guashi, tata negatshake, saldiñga Duwe iyapana ashuanaldixakueki ubáñ abuá abisajañ ashuigazhíta nañga ayushane kezhgaldakshaldixa. Ekíga na, Duwe iyapanane be noxaldixakue jiaga abuá abisajañ ayushaldixa nzha.
52 num abrir e fechar de olhos, quando tocar a última trombeta. Ela tocará, os mortos serão ressuscitados como seres imortais, e todos nós seremos transformados.
53 Akze, kaiga jai kagik abuá zʉñkaldeki galdunaka nakna, abuá abisa ni mitsák jiaga galdunazhítak ayushakuega naldaldixa. Ekíga, jai kagik abuá zʉñkaldeki shuigaka nakna, abuá abisa ni mitsák shuigazhítak ayushakuega naldaldixa.
53 Pois este corpo mortal precisa se vestir com o que é imortal; este corpo que vai morrer precisa se vestir com o que não pode morrer.
54 Amak Jateja nauwijí abuá shuigaka, galdunaka, abuá abisa ni mitsák shuigazhítak ni galdunazhítak zʉnayushatshak zʉnake, ekí sezhekldamak zexaldixa: “Saldiñga netshi Jateja shuixak agubiyá guanéñ zhinik na, shuixa naldaksá gualdixa nakldá.”
54 Assim, quando este corpo mortal se vestir com o que é imortal, quando este corpo que morre se vestir com o que não pode morrer, então acontecerá o que as Escrituras Sagradas dizem: “A morte está destruída! A vitória é completa!”
55 Akna ekí guakldazʉnaka:
55 “Onde está, ó morte, a sua vitória? Onde está, ó morte, o seu poder de ferir?”
56 Shuixaki jinak zhe zʉñzukuxa naldakí. Jatejañga jian izhoxa guiyaba zʉñkabajananeja guagamak axatshakí kaldaldaldiák, kashuigatshak sha katshixa ilzabiyakualdiamak zʉñgatsaldaka zʉñkuega nak.
56 O que dá à morte o poder de ferir é o pecado, e o que dá ao pecado o poder de ferir é a lei .
57 Naldatshak Jateja nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú sha katshixa shalda zʉnesabiyal shuixaldiamak gaxanéñ zhinik na, Jateja shuixak agubiyatshak zhe zʉñzukuaksá guane. Akna, Nauwijatek “zeñ nzhakldék” za kuizakbejí.
57 Mas agradeçamos a Deus, que nos dá a vitória por meio do nosso Senhor Jesus Cristo!
58 Shui gajakuañ, ekí namak nakna ijuldunagába, abá naldakí Duwe Jesúk za agapa neyal minoxaldí. Nauwijí Sáñkaldaja sakí miyaxazauwaldixa mimezhgakuxanamak miñgatsauxa akldé akldeñga axazauwal za minoxaldí. Akze, “nauwijí Sáñkalda aldéñ zʉnajañguamak axazauwatogakualdiakga, ni mitsák axesé nuxa jiba axatsháñkalde zegazhíta shakldá” miñkualdakue nzha.
58 Portanto, queridos irmãos, continuem fortes e firmes. Continuem ocupados no trabalho do Senhor, pois vocês sabem que todo o seu esforço nesse trabalho sempre traz proveito.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.