1 Coríntios 11
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Akna, naski Duwe Jesú sakí izhone agastuwi na amaga izhoxaldikue itshankugamak, maiñ nagastuwi, amakbé mizhoxaldixa za minshanaldí.
1 Sigam o meu exemplo como eu sigo o exemplo de Cristo.
2 Guatshak nas sakí miñmeji, shi miñkaldiyanugauxa miñjuizhanáaki amak mizhekue nakna, “janshibé ni atshabinók” ni miñmeñkú.
2 Eu os elogio porque vocês sempre lembram de mim e seguem as instruções que eu passei para vocês.
3 Kaiga zʉnake ekí miñkualdakue ni mimajañgukú: Saldiñga netshi Jate za akaldak akzé izhogakna, aldéñga Asukuá Duwe Jesútshi Sáñkalda izhuka. Duweki saldiñga sigítshi Sáñkalda izhuka. Sigíkueki kauwisewátshi sáñkalda izhuka.
3 Mas quero que entendam que Cristo tem autoridade sobre todo marido, que o marido tem autoridade sobre a esposa e que Deus tem autoridade sobre Cristo.
4 Ekí sáñkalda zʉñnogakna, sigí juldiúkueki Jate axazguagatogéñ, azhi ají Aldunaja ají múldigaba naldiñga nukshanamak kágubakuek kakbeñshatogatshak, Duweki ají sáñkalda axabetixá awatuñshi na, sambuldezha zhikpe atshixa. Zhikpegakí naldaldiák, ají sáñkalda aguáñ izhbashaldixa.
4 Se um homem cobre a cabeça quando ora ou anuncia a mensagem de Deus nas reuniões de adoração, ele está ofendendo a honra de Cristo.
5 Munzhiki Jate axazguagatogéñ, azhi ají Aldunaja ají múldigaba naldiñga nukshanamak kágubakuek kakbeñshatogatshak, asewáki ají sáñkalda axabetixá awatuñshi na, paniuwizhu zhikte atshixa. Ekí atshakí naldaldiák, ají sáñkalda aguáñ izhbashi na, tubá sai izhbeñguane janañga jiwak zaldabaga naldaldixa.
5 E, se uma mulher não cobre a cabeça quando ora ou anuncia a mensagem de Deus nas reuniões de adoração, ela está ofendendo a honra do seu marido. Nesse caso, não há nenhuma diferença entre ela e a mulher que tem a cabeça rapada .
6 Akna, mielde munzhiki asewá axabetixa awatuñshi paniuwizhu zhikte atshasʉ́ñ akzexaldiák, ake, sai nuk izhbeñguakue. Ne ekí atshakue jiwak akzé jañgualdiák, ake, paniuwizhu zhikte atshakue agatsaldaldixa.
6 Se a mulher não cobre a cabeça, então é melhor que ela corte o cabelo de uma vez. Já que é vergonhoso para a mulher rapar a cabeça ou cortar o cabelo, então ela deve cobrir a cabeça.
7 Guatshak sigíki sambuldezha akteñga Jate axazguagakue agatsaldakí. Akze, sigíki Jate sakí ne tuñshi na, e za akaldak akzé tuñshixa. Guatshak munzhijañki asewá akzé tuñshixa.
7 O homem não precisa cobrir a cabeça, pois ele reflete a imagem e a glória de Deus. Mas a mulher reflete a glória do homem,
8 Akze, Jateja kasak sigí gauñguenik, etshi magiga munzhiki gauwane. Sigíga munzhitshi magik zhinik gauwazháne.
8 pois o homem não foi feito da mulher, mas a mulher foi feita do homem.
9 Ekíga na, Jateja sigí gauñguenik munzhi agajueshká tuatshakna, agapakualdaxañ agakauwane. Munzhik agapakualdaxañ sigí gauwazháne.
9 O homem não foi criado por causa da mulher, mas sim a mulher por causa do homem.
10 Ekí nakna munzhikue kauwisewája kaksanegaka ne ajañguxá awatuñshakue kagatsahamak ajanashakue. Jinake naldakí. Jateja guaklde uldeñkakueja katuaté nogák.
10 Portanto, por causa dos anjos , a mulher deve pôr um véu na cabeça para mostrar que está debaixo da autoridade do marido.
11 Guatshak jiaga, nauwijí Sáñkalda zʉnajañguamake, ni munzhi aldéñgaba izhogazháka, ni sigí aldéñgaba izhogazháka nak zhualduxañgaba izhgajuezhi kizhuka.
11 No entanto, por estarmos unidos com o Senhor, nem a mulher é independente do homem, nem o homem é independente da mulher.
12 Jinake naldakí. Kasake Jateja sigík zhinik munzhi gauwanamakga kaiga zʉnake saldiñga sigíkue munzhik zhinik za kukaxa. Naldatshak namak giemiki Saldiñga netshi Jate zʉnake saldiñga zʉnakauxágaba nakldá.
12 Porque assim como a mulher foi feita do homem, assim também o homem nasce da mulher. E tudo vem de Deus.
13 Guatshak munzhija asewá axabetixa tuñshagába, paniuwizhu akldogakí Jate axazguagatoxaldiéñ, ¿atshakuamak atshixá ne shi mitualdixa na?
13 Julguem vocês mesmos: será que é certo que, num culto de adoração, a mulher ore a Deus sem estar com a cabeça coberta?
14 Akze, kágubake naldakue zʉñgatsahamak izhogakue zʉñgatsé nakna, mielde sigíki munzhi janamé ishkazgualdiák, eñki agatsaldasʉ́ñzamak agatsé shaldaki jiwak akzegakue agatsaldaldixa ne tunazʉnaka.
14 Pois a própria natureza ensina que o cabelo comprido é uma desonra para o homem,
15 Ekí ne munzhi zʉnake, munzhi agatsaldakuamak agatsé izhoxaldiák, eñki janshibé agatsé izhuka ne awatuñshixa. Akze, munzhiki sáñkaldatuba jana akzeshi guakuak na Jateja sai izhuka izhoxaldixa jañguane.
15 mas para a mulher o cabelo comprido é motivo de orgulho. O cabelo foi dado a ela para lhe servir de véu.
16 Akze, mieldeki ekí juizhaldegakuamak juizhaldexa shizhiyañkalduka ne ipanasʉ́ñ akzekakuejañki ekí kakualdakue. Nasʉñki ekí shi kizhiyamak zañga katshixa. Amakbeñga na, san san kuíbuldu Duwe ipanane ishjuizhaldekakue jiaga ekí zañga ajanashiji ajuizhaldeka naldashá.
16 Mas, se alguém quer discutir sobre esse assunto, o que eu posso dizer é que nem nós nem as igrejas de Deus temos outro costume nas reuniões de adoração.
17 Guatshak mokue sakí juizhaldegakue miñmeyaldikue. Akze, maiñ Duwe ipanaminekue mishjuizhaldegatshak aldunaxa akuiyakshagábaki, aguáñ izhbashi mual miyatshixa nak “janshibé ni miyatshí” miñmeyazháldikue.
17 Nas instruções que agora vou dar a vocês, eu não posso elogiá-los, pois as suas reuniões de adoração fazem mais mal do que bem.
18 Kasak misha, mishjuizhaldegatshak askuí aldunagaba miñneshi juizhaldexabíne nagabemine ne, nauwa namakga nega mimajañguá ni gukú.
18 Para começar, me contaram que nessas reuniões há grupos de pessoas que estão brigando, e eu creio que em parte isso é verdade.
19 Ne amak zegatukaki zegakuamakga zegatuka. Ai zhinik na, mieldeki Jateja mimajañguamak mizhuka, azhi mieldeki ekí izhogakí minuka mimawatualdixa.
19 Não há dúvida de que é preciso haver divisões entre vocês para que fique claro quem são os que estão certos.
20 Akze, Duwe aldéñ nauwitsaldí shuane shalda be zhigisekui zakualdixa zʉñmenamak mishjuizhaldegatshak jiaga, amak be izhgisekui mual ishjuizhaldegakí naldashibiná.
20 Quando vocês se reúnem, não é a Ceia do Senhor que vocês comem.
21 Jinake ekí miñmeyakí. Axautshikue jikaktuagábaki, gakue miyuldaká maiñgabaga za miñgaxa nak. Ai zhinik na, ezuakueki maldija guiñga abá guxakue, ezuakue zʉnake zʉtuxa zalda ajanashixa.
21 Pois, na hora de comer, cada um trata de tomar a sua própria refeição . E assim, enquanto uns ficam com fome, outros chegam até a ficar bêbados.
22 ¿Azhi zamiñnegaldi, tuxamiñnegaldi juwí miñsʉ́ñze nak shi ekí miyatshí? Ekí zal mishjuizhaldegatshak, ¿Duwe ipanane Jatetshi nekldekue aguáñ izhbashijiñga, auxaga jika axaldaldagáldekueki jiwak miyakzukuxá miñnegakí shi na? Nak, ¿sakí shi “janshibé ni mijuizhaldék” miñmeyaldikue minajañgú? Ekí miñmeyazháldikue naldashá.
22 Por acaso vocês não têm as suas próprias casas onde podem comer e beber? Ou será que preferem desprezar a Igreja de Deus e envergonhar os que são pobres? O que é que vocês esperam que eu lhes diga? Querem que os elogie? É claro que não vou elogiá-los!
23 Akze, nauwijí Sáñkaldaja shi naxaldiyanamak shi miñkaldiyanuge. Duwe Jesú akuaxaldiamak axexaldixa siañ zegatshake, aldéñ shaxaldixakue juizhi zatoguéñ pañ zhiksui.
23 Porque eu recebi do Senhor este ensinamento que passei para vocês: que o Senhor Jesus, na noite em que foi traído, pegou o pão
24 Guñgueniki ai shalda Ajatek “zeñ nzhakldék” akbeñgueniki zhikwati, aldéñ shaxaldixakuek kageshi ekí kakbeyá: “Jejié pañki nají abuá tsaldiñga ne miñgaldí. Amak miñgatshak, mimitsaldí shuixaldikue be zhigisekui za miñgaldí.”
24 e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e disse: “Isto é o meu corpo, que é entregue em favor de vocês. Façam isto em memória de mim.”
25 Ekibeñga auxa asañgueni Duweja jaldu, kalwéldia siyagaxaune akué zhiksuishi ekí kakbeyá: “Jejié kalwéldiaki nají abi tsaldiñga mitugauxa mitugatshak, minkualdaldikuamak abi nakzuldi shuixaldikue be izhgisekui mituxaldí. Amak shuixaldatshak, Najateja minkualdaldiamak e na ishkualdi izhoxa abisa jiúñgulda miñgexaldixa nzha” na Duweja kakbeyá.
25 Assim também, depois do jantar, ele pegou o cálice e disse: “Este cálice é a nova
26 Akze, mitsá ai pañ miñgajauxa miñgatshak, ai kalwéldia mitugauxa mitugatshak, “nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúki nauwitsaldí shuane nakldá” guashi ne tuñshi miñgaldixa. Ekí atshijiñga, aldéñ mokue kagik naxaldiéñ yo miyatshaldixa nzha. |src="cn01804B.tif" size="col" loc="(1Kt 10.23-26; Mt 26.26-29; Mlk 14.22-25; Lk 22.14-20)" copy="DCC"
26 De maneira que, cada vez que vocês comem deste pão e bebem deste cálice, estão anunciando a morte do Senhor, até que ele venha.
27 Ekí nakna mieldejañki nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú aldéñ abi akzuldi nauwitsaldí shuane be zhigisekuakuamak zhigisekuagába pañ gaji, kalwéldia tushi agatsaldazhámak atshaldiák zʉnake, Duwekga sha axatshaldixa.
27 Por isso aquele que comer do pão do Senhor ou beber do seu cálice de modo que ofenda a honra do Senhor estará pecando contra o corpo e o sangue do Senhor.
28 Akna amak pañ gagáñga, kalwéldia tugagáñga, ji guashi miyatshaldixa agajañgua, ezuak ezuak muldetua aldunaldi zhikzʉziyakue miñgatsaldaldixa.
28 Portanto, que cada um examine a sua consciência e então coma do pão e beba do cálice.
29 Jinake naldakí. Mieldeki Duwe atsaldí shuane be izhgisekuagábaki, egaba ga, tuxa gueñ zhinik na, aldéñga guiyaba tuakue agatsé axeldashi atshaldixa nak.
29 Pois, a pessoa que comer do pão ou beber do cálice sem reconhecer que se trata do corpo do Senhor, estará sendo julgada ao comer e beber para o seu próprio castigo.
30 Ekí agatsaldi nuxa axanéñ zhinik na, matshuwi minekue kama miñkualdaksá, mulbatá miñzeshi, guatshak ezuakueki ashuá guane.
30 É por isso que muitos de vocês estão doentes e fracos, e alguns já morreram.
31 Naldatshak, amak gagáñga ji guashi gakualdixa agajañgui na, ezuak ezuak muldetua aldunaldi zhikzʉziya guanazʉñnegake, Jateja ekígaki guiyaba zʉnatuñshazháka.
31 Se examinássemos primeiro a nossa consciência, nós não seríamos julgados pelo Senhor.
32 Naldatshak, Saldiñga netshi Sáñkaldajañki sha atsháñkalde shalda guiyaba zʉnatuñshatshak, egaba jian izhoxa shi zʉñkaldiyaldiamak ekí zʉñkizhaka. Ekíki Duwe ipanazhánekue guiyaba tuakue kagatsé axakezhagamaga axazʉndagazháldiamak.
32 Mas somos julgados e castigados pelo Senhor, para não sermos condenados junto com o mundo.
33 Ekí nakna, shui gajakue, Duwe nauwitsaldí shuane be zhigisekui mizaldixa mishjuizhaldegatshak, ataba atabañ zhinik jizhiktuwi miñgualdí.
33 Portanto, meus irmãos, quando vocês se reunirem para a Ceia do Senhor, esperem uns pelos outros.
34 Akna, mieldeki maldija guatoxaldiake, axañga ajuxaga zakue agatsé. Ekíki Jateja akldunazhámak mishjuizhaldeká shalda guiyaba mimatuñshakue ni zekldék. Guatshak akldé guiyaba miñmeyakue naxaldañga ne, eñki mimatuál neyaldatshak miñmeyaldikue nzha.
34 E, se alguém estiver com fome, que coma em casa, para que Deus não castigue vocês por causa dessas reuniões. Os outros assuntos eu resolverei quando chegar aí.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.