Lucas 10
GOD RIITI MAJI KEPI (KMO) vs NTLH
1 Dii eeta hamarek, eeta Harapa Ma rii 70 ma yenya hisiir. Hisiichi rii yenya keyibor. Upurus upurus heechirek ir. Eyey akama Jisas riita komas iken eena yenya heechirek ir.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Rii yenya eecha wor, “Nokwapa nokwapa boboy sagii nowoka tawa. Tawak, eeta eem ameda yo otii tawa ma tawa. Nowo kow ye iivii hamakasakech. Kwo na Harapa Nowok Tawa Ma riina na maji ba ta. Rii ma kawka yeechi heechinak sa i yo kawka sa otii ba ta. Eena na wohe cha.
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Na i! Ada heechiwak, kwo sipsip yi tawaga eecha tawak, ada kwona heechiwak kwashik tawa harapa aqsa tawa eemek ichu.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Kkwota ya kwo ye ikasakech. Aboboy woyi tawa kwo, yatii ruwu tawa boboy ye ikasakech. Kwo nobok inyak, ma yenya jawoney, maji bakasakech.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Kwo akak i yowunak, mapo na eecha wor: Kwo na inyaka kwi eshar ta!
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Inyaka kepi tawa ma kaka tawey, kwoti woshia tawa boboy riitaka sa eecha sii. Eecha tanan siiney, kwoti woshi a tawa boboyen na awasen yeechi yaya.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Kwo eeta podar akak eecha na kiki sii. Ye aboboyen ukun kwona havaney, kwota na kiki a. Wonyak yo otii tawa ma ye yan sa ya ta. Kwota opoche akar aka podar podar ichanakech.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Kwo akamak iyarenak, ye kwona woshi anak yechi aboboyen kwona banak napa a.
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 Kata akamak hak otii tawa ma yenya napa otii kepi sii. Ma yecha eeka tawey, yenya na wo, ‘God riiti Kigdom, ya kwotaka bana bana tawa!’
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Wowak, kwo akamak iyarenak, ma ye kwona woshianan siiney, kwo napa i akama nobok na siitiichi wo,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 ‘Kwoti akama nosap yatii notik tawey, no yatii paynebotiichi i. Paynebotiichi wowak, kwo kapasek boboyeka eecha tawa. Na meeji. God riiti kigdom kwotak bana bana yar.’”
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Jisas rii kawka eecha wor, “Ada kwona wocho: Anasaka tawa nedii yanak, God riita riiti inyakapa hiki tawa boboyen Sodom akama ma miman hakiita. Diit akamak tawa ma miman riiti inyakapwa hiki tawa boboyen yenya hakasakech.”
12 E Jesus disse mais isto:
13 Jisas rii eecha wor, “Korasin akamak tawa ma mima na meeji! Kwo harapa kapasek boboy kwotaka yakiita. Betsaida akamak tawa ma mima, kwo harapa kapasek boboy yakiita. Harapa merakelen kwoti akamak otiirin, Taia akamaka Saidon akamaka eeka otiirega, mashi mashi yecha waga yechi inyaka dareboyer. Yecha siivatabi bonyi ruwuchi hikishebuk waga yichar.
13 Jesus continuou:
14 God riita riit inyakapa hiki tawa boboyen Saidon akama Taia akama ma miman hakiita. Kwon saka hakiitawak.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Kapaneam akamak tawa ma mima! Kwo kapo eecha hikitu kwo hevenek ikiita. Yaho Kwo hi uwu tawa eemek ye ikiita.”
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 Jisas rii riiti disaipel yenya eecha wor, “Kata ma ye kwona wagatey tawey, ye ana eechaba wagateyitu. Ma ye kwona nasowoye tawey, ye ana eechaba nsaowoyetu. Ma ye ana nasowoye tawey, ye ana heechirek yar Eepi riina eechaba nasowoyetu.”
16 Então disse aos discípulos:
17 Worek, 70 disapel ye kwoya hikichi awasen Jisas riitak yar. Ye eecha wor, “Harapa Ma, nota kapasek gaba yenya miiti hik wo saworek, yecha noti majin sumowutar.”
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Jisas rii yenya awasen eecha wor, “Neer yeerepiya saka tawaga, gaba riita eechaba sakar, ada her. Na wagetey ta.
18 Jesus respondeu:
19 Ada kwona harapa hapaga tawa boboyen kwona har. Harek, kwo keena hopun yatiik piitii tawey, mediin yatiik piitii tawey, kwo eeta boboy eeta kwona saka pishamanekiitawak.
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Kapasek gaba ye kwoti maji meejichi heechi akii ichawey, kwi inyaka opoche kwoya hikitanakech. Yaho. Kwi hi hevenek tawa jeyek keyiri, eena na kwoya hiki ta.”
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Eeta nedii Jisas rii Holi Spirit takiikiisiirek, rii kwoya woy hikichi eecha wor, “Eepi, mii eeta diita nosap God, mii eeta hevenek tawa God, ada miina woshi ato. Kata boboyen miita harapa jebwa hechawa maka hokwa sokwa tawa maka veenyi tari, mii shebo shebo tawa man mukuchichar. Ayo, Eepi, miita miiti inyakak hikitari, miita eena otiitar.
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 Eeji Eepi rii eyey boboyen ana har. Adadii Ma Yikapwa riina hekasakech. Eepi riitaba saniga hecho. Anadii ma ye Eepi riina eechaba hekasakech. Yikapwa riita Eepin hecho. Anadii ma yenya rii Eepi riina mukuchichawak, ye hebato.”
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Jisas rii riiti disaipel yenya dareboyichi eecha wor, “Kata boboyen kwota hechawey, kwi inyaka napa kwoya hiki ta.
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 Nokwapa nokwapa piirapet, harapa aka tabo yima ye kwoya hechawa boboyen heken hikitar. Ye meejibaken hikitar. Worek, hekasakech. Meejikasakech.”
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Lon maji pokii tar ma por rii Jisas riina otii otii heken hikichi eecha woher, “Harapa Ma, anapa shecha otiinak eechaba eechaba takiita, hakasakech.
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Jisas rii awasen riina eecha wor, “Mashi keyir maji kapo shecha wocho? Mii kenyi tawey, mii shecha hikitu?”
26 Jesus respondeu:
27 Kata ma rii awasen eecha wor, “Mii miiti Harapa God riina eyey mesek, wopu, eyey mayi, eyey hapaga boboy, eyey marenoku riina na rukusii ta. Kawka miitaka bana bana tawa man na rukusiiba ta. Mii mayama rukusii tawaga akar man na eechaba otii.”
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Jisas rii meejichi eecha wor, “Miita bawa maji eeta kepi. Miipa otiitaney, miipa eechaba eechaba takiita.”
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Lon maji pokii ma rii mayama wohowutaken hikitar. Hikichi Jisas riina eecha woher, “Kapo nama adaka bana bana tawa ma?”
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Meejichi Jisas rii noman eecha wor, “Ma por rii Jerusalem akamak heechi Jeriko akamak ye icharek, hiyi ya tawa ma ye riina nobok kubuk pir. Pichiniga ri siivatabi kwoyava yar. Kwoyava yeechi riina harapa pichi heechi ir. Rii haken otii tar.
30 Jesus respondeu assim:
31 Worek, opellen otii tar ma por rii eeta nobok ye iniga pir ma rii hak otii tarek, her. Hechi rii nobo yepak heechi ir.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Komas Livai ma rii ibatar. Ibatarek, rii hak otii tar ma riina hechi i bana bana her. Hechi, heheechi ir.
32 Também um
33 Worek, komas Sameria ma por rii eeta nobobak ir. Iniga riina her. Hechiniga rii riina inyakapwa hikir.
33 Mas um
34 Hikichiniga rii i riitak bana bana howuk yichi rii riiti wel ukun wain ukun yeechiniga hak otii tar ma riiti maba ramon gwotiir. Gwotiichi ramojichiniga riiti donki magiirek howu seechiniga ma wa tawa akak ye i heechir. Heechi rii riina hehar tar.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Yadii nedii pochi hamarek, rii ya upurusen yeechi akan kowu tawa ma riina har. Harek, rii eecha wor, ‘Riina na hehar ta. Diita ya ada hawey, kapo saka kiki siikiitawak, sa way ta. Komas ada yanak, anapa kawka hakiita ya miina.’”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 Worek, Jisas rii kawka Lon maji pokii tar man woher, “Mii shecha hikitu? Ma piiriichar tari, shecha tar ma por rii hak otii tar man bana bana tawa ma riita otii tawa baga eecha otiir?”
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Lon maji pokii tar ma rii awasen eecha wor, “Eeta ma rii riina hehar otiichir.” Jisas rii eecha wor, “Wowak, mii na eecha otii ta.”
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Jisas rii riiti disaipel yechaka nobok iniga, rii akama pochik iyarer. Kata akamak mima pochi sii tar. Siiti hi Mata. Tarek, sii Jisas riina siiti akan tagwachir.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Siiti kumwoy, Maria, eeka tar. Sii ya Jisas riita maji pokii tar majin eena meejitar.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Worek, Mata sii siina heechinga aboboy yonotii tarek, sii mayama inyakapwa hiki tarek, sii Jisas riitak iniga eecha wor, “Harapa Ma, mii kapo ana heharekasakech? Eeji kumwoy sii ana heechirek, ada saniga yo otiito. Siina na wo, Ana sa ya kiyatayi!”
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Harapa Ma rii siina awasen eecha wor, “Mata, Mata, ni nokwapa nokwapa boboyen inyakak hikitu.
41 Aí o Senhor respondeu:
42 Boboy podateba dopoto. Maria sii mama yepa boboyen hisiir. Hisiirek, diita boboyen siitaka tawey, sii heechikasakech.”
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.