João 8
Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs NVT
1 Abuson man dat Fariseo un ugudon di, nangkadaḻan da un losan dat tagu’t dat boboḻoy da, yoong si Jesus kaysan sin bateled Olivo.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Bigbigat man sit mabigat nangulin si Jesus sidit timplu. Adu dat tagu’n nandatdatong un ummoy kan siya ot nantupak si Jesus un dit nantudtudu kan dida.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Utdit madama’n mantudtudu, indatong dadit mimistulun di lintog kan Fariseo dit osa’n babai un nakadagdagas ot pinasikad da utdit atubang dat kaaduwan.
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 Kanan da kan Jesus un, “Mistulu, naodasan tuwa babai un nakadagdagas.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Sigun sit lintog taku un intudtudun Moses, masapul un mabatubatu inggana si matoy, ot sinnat makanam?”
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Imbaga da tu ta piyaon da un sikapan si Jesus tuwan nu makaibaga si makabasuḻana, kad siya’d mangidaḻuman da kan siya.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 Utdit makaimuimus da, lummunga si Jesus ot kanana’n, “Sat maid si basubasuḻ kan dikayu, siya’d umuna un mamatu kan siya.”
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Nanyuk-ung uman si Jesus un nangangkanglit sit gabu utdit patimmudu na.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Magngoḻ da man dit insungbat Jesus, nasin-ossa da un kaysan un ummun-una dadit lalallakay da, ot sad nataynana lawa da Jesus sidit babai un sumisikad sit sangu na.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Lummunga si Jesus ot kanana’t dit babai un, “Dumman da? Naid kad osa’t nabun-an si manusa kan sika?”
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 “Naid Apu,” kanan dit babai.
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Namingsan payyana nambagbaga’t Jesus sidat tagu kanana un, “Sakon silaw dat tagu’t tun lubung. Singngadan na mana umunud kan sakon, adinaon umoy sit nakoḻop ta awadon kan siya dit silaw un mangtod si mataguwan un maid kigad na.”
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Utdi, kanan dat Fariseo kan siya un, “Kustiguwam pay lawan nat long-ag nu, bokona tuttuwa dat ibagbagam.”
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Summungbat si Jesus un, “Ulay nu kustiguwak tun long-ag ku pay lawan, tuttuwa tun ibagak onta, tigammuk tun nanligwatak kan tigammuk tun manaḻnak, yoong dikayu maid tigammu yu si nanligwatak kan manaḻnak.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Sanat man-uukum yu maibasal sit kasomsomkan yu. Yoong sakon bokona mangukumak si tagu.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Ulay nu mangukumak, kustukustu nat man-uukum ku ta bokona lawa’n sakon nu adi duwa kami utdit nangibaun kan sakon.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Sanat lintog yu kanana un, ‘Nu awad duwa’t mangustigu ta man-unud dit ibaga da, tuttuwa dit ibagbaga da.’
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Kustiguwak tun long-ag ku kan kustiguwanak pay kan Ama un nangibaun kan sakon.”
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Utdi, kanan da kan siya un, “Kawad Amam nu?”
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Imbagan Jesus datu un losan sidit nantudtuduwana’t dit timplu, utdit kuwaltu’n inggawan dit pipissukan di datun. Yoong naid nanokma kan siya ta adina payyan dinumtong dit timpu na.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Intultuluy Jesus un nambagbaga ot kanana uman kan dida un, “Taynak dikayu. Kadon inapon yu ud sakon yoong adi kayu makaoy sin ayak. Matoy kayu un sibabasuḻ.”
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Utdi, kanan dadit pappangat di Judio un, “Apay, patoyona kad din long-ag na pay lawan ta kanana’n adi taku makaoy sin ayana?”
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Kanan Jesus kan dida un, “Nanligwat kayu’t tun pita yoong sakon nanligwatak langit. Satun lubung tun igaw yu yoong san langit din igaw ku.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Ot siya’d gapuna un imbagak un matoy kayu’n sibabasuḻ, ta tuttuwa’n matoy kayu un sibabasuḻ nu adiyu tuttuwaon un sakon, gattoka sakon.”
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Inimus da un kanan dan, “Singngad kad nat kinatatagum?”
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 Ot nu maipanggop kan dikayu, adu’n maugud ku un maipabaḻaw kan dikayu. Yoong san ibagaka lawa utdan tagu, sat dingngoḻ ku un imbagan dit nangibaun kan sakon ta losana ibagana tutuwa.”
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Yoong adin dat tagu naawatan un sadit ug-ugudona, si Apudyus un Ama na.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Utdi, imbagan Jesus un, “Nu ibayug yu ud sakona Inyanak di Tagu, matigammuwan yu un sakon dit imbagak kan dikayu kan matigammuwan yu pay un naid kook sit kabukbukudaka tulay nu adi sad ipatigammuk ullawa dit insuḻun Amak kan sakon.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Iinggaw kan sakon dit nangibaun kan sakon, adiyanak taynan ta sad kanayuna kokkook dat mas-omana.”
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 Ot utdit imbagana tu, adu dat nangngoḻ un nanuttuwa kan siya.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Utdi, imbagan Jesus sidat Judio un nanuttuwa kan siya un, “Nu itultuluy yu un tuttuwaon datun ibagbagak, dikayu’d gattoka disipulus ku.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Matigammuwan yu dit katuttuwaan ot satuwa katuttuwaan dit mangiwaya kan dikayu.”
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Yoong summungbat da un kanan dan, “Kaganakan dikami’t dit Abraham ot naid payyan namuyung kan dikami. Singngadan din piyaoma ugudon sin imbagama mapawayaan kami?”
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Summungbat si Jesus kan dida un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu un losana gumabasuḻ, puyung di basuḻ.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 Sanat anak mannanayuna kamang di pamilya, yoong sanat puyung, bokon.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Ot nu sat Anak ud mangiwaya kan dikayu, gattoka wayawaya kayu.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 Tigammuk un kaganakan dikayu kan Abraham, yoong piyaon yu un patoyon sakon gaputa adiyu iptog datun ibagbagak.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Sad ibagak kan dikayu dat maipanggop sit impailan Amak kan sakon, yoong dikayu, sad uunnudon yu dat dingngoḻ yu kan ama yu payon.”
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Summungbat da un, “Sat ama mi, sat Abraham.”
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Yoong sabali nat koon yu ta piyaon yu ud sakon patoyon gaputa imbagak kan dikayu nat katuttuwaan un dingngoḻ ku kan Apudyus ot bokona siya’d kingwan Abraham nat.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Sad uunnudon yu, sanat koko-on ama yu.”
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Kinnanan Jesus kan dida un, “Nu tuttuwa’n Ama yu si Apudyus, pipiyaonak okyan ta nanligwatak kan Apudyus. Bokona kasomsomkak pay lawana ossaan tun ummoyak situ nu adi si Apudyus un mismu dit nangibaun kan sakon.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 Apay adiyu maawatan datun ibagbagak? Onta adiyu piyaona dongḻon tun ugud ku.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Ganak dikayu kan ama yu un Satanas ot sat piyaona dit tuttuwaon yu. Doda’n kumapatoy manipud sit luglugi na ot adina un taḻon umampayun sit katuttuwaan ta maid gapu’d katuttuwaan kan siya. Nu mantuli, ipaila na din gattoka kinatatagu na ta doda’n matuli ot siya’d puun dit losana kinatuli.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Yoong sakon, ibagak nat tuttuwa ot siya nat adiyu mamatiyan kan sakon.
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 Singngadan na kan dikayu ud makapanoknok un nakabasuḻak? Ot nu tuttuwa nat losana ibagak apay adiyu tuttuwaon?
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Sadat anak Apudyus, piyaon da un dongḻon din ugud Apudyus. Yoong dikayu, bokona anak dikayu kan Apudyus, siya’d gapuna un adiyu dongḻon nat ugud na,” kinnanan Jesus.
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 Summungbat dat Judio un kanan dan, “Bokon kada tuttuwa dit imbaga mi un, iSamaria ka ot nadimunyu ka?”
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Summungbat si Jesus un, “Bokona nadimunyuwak nu adi dayawok si Ama, yoong adiyu dayawon sakon.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Yoong bokona inapok dit madayawak, ta awad osa un manginap sit madayawak un siya dit gattoka ukum.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Ot tuttuwa tun ibagak kan dikayu un, nu singngadan nat mangiyaangosa manuttuwa’t tun ibagbagak, adinaon taḻon matoy.”
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 Kinnanan dadit Judio kan siya un, “Tuttuwa’n nadimunyuwan ka, ta ammin dan natoy da Abraham sidadit propetan Apudyus, annat kanamota sanat manuttuwa utnat ibagbagam, adinaon taḻon matoy.
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 Nangatngatu ka kad nu si Abraham un ama mi kan sadat propetan Apudyus un nangkatoy? Ngadan nat kanam sinat long-ag nu?”
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Summungbat si Jesus un, “Naid selbina nu sakon pay lawan mangidayaw situn long-ag ku. Si Amak un Apudyus ud mangidayaw kan sakon.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Adiyu tigtigammu si Apudyus yoong sakon tigtigammuk. Nu kanaka adik tigtigammu, matuliyak un pada yu. Tigtigammuk ot tuttuwaok dan ibaga na.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Nantattaḻok dit Abraham un ginnapuwan yu ta namnamaona’n maila dit aḻ-aḻgawa dummakngak situ ot naila na siya’d gapuna un nantattaḻok.”
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Kinnanan dat Judio un, “Naid payyan limampuḻu’n tawon nu, inona’n nailam si Abraham un naawwe’n natoy?”
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Kanan Jesus kan dida un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu un, utdit daan Abraham maiyanak, awadakon.”
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 Magngoḻ man dat Judio di un imbaga na, nan-aknam da utdat batu si ibatu da kan siya yoong nansaḻ-in si Jesus ot lummaksun sidit timplu.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.