Lucas 2

Godeeyo To Tekepo (KKC) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Biame omapoo Sisa-Ogastas yayo Loum odoo dia wiligi odoo toboloso badolone, odoo susuga eyo hu booka mapoo magalame tei magooso.
1 Nati ana veya, sabuw iyab Roman gawan babanamaim hima’am wabih bukamaim kirum isan Caesar Augustus iuwih.
2 Hu tomo di hagee hu telega moloso Kuliniyos yayo Siliya mi mapoo wiligi odoo toboloso badolone daga bei ka mooloogoo.
2 Sabuw baiyab isan marasika i men hiyab, baise Quirinius tafaram Syria isan bigawan ana veya imaibo hibusuruf sabuw hiyab wabih bukamaim hikirum.
3 Eseme odoo susuga dibada midee mapoo dia hu magalame diyadeeso.
3 Nati baiyab ana veya’amaim sabuw etei hin hai bar merar gagamihimaim hitit wabih bukamaim hikirum.
4 Yosep hagee Deibidiyo amawe. Esiga yo Gelili mi ee ma kulodu mi hee Nasalet maga, see Yudiya mi mapoo mi hee Betilihem mapoo o hu magalame palaso. Bei, Betilihem mi egee Deibidi o soosoo dibada midee.
4 Joseph auman tafaram Galilee wanawanan bar merar ta wabin Nazareth imaim ma’am yen na Judea wanawanan bar merar ta wabin Bethlehem imaim tit, aiwob orot David ana tutufuw efan. Joseph na nati’imaim tit, anayabin i David uwan ta.
5 Yo Meli hulame dadagoloso dia hu magalame palaso. Esino Meli yo olo koowasi moodooloso badebeiso.
5 Naatu Joseph nati’imaim in titit ana’an ta i Mary hairi tabin isan hi’omatanih hima’am, imih hairi wabih bukamaim kirumin isan hiyen hin. Nati ana veya Mary i yan auman,
6 Diba Betilihem mi mapoo dileso peledoboloso omapoo doboome, Meli damamee tiso.
6 hiyen hina Bethlehem hima’am, Mary ana toub ana veya na tit.
7 Osoloso yayo holope daga malalo giso holo soomagooso. Holope soomagoloso dugoso tiadoloso gala hu nei nedili moso tegei eyo kulodu howogi masi mapoo tiediso. Bei, odoo soo oso sibileso tieli moso ee ma kulodu debi mauwe neme.Meli dio Yosep dio holope gala hu nei nedili howogi masi mapoo tiedi|alt="nativity scene" src="CN01617B.tif" size="col" ref="2:7"
7 Naatu toub ana kek orot ain yai, faifuw ta bai e’armetan for hai bay te’aau ana efanamaim i’inuw in, anayabin nanawan bar etei sabuw hirun hibai karam.
8 Yesu soomagoo gesi omapoo sipi be bali oso Betilihem mi koola mapoo dibada sipi be balaga meleeso.
8 Nati gugumin bobaituw kaifenayah afa Bethlehem sisibinamaim hima hai bobaituw hikakaifen,
9 Eseme Godeeyo momaiye oso saga epedee omapoo dimapoo sibileso peledabaso. Osoloso Godee yayo toowa doloso badeli goo omaga o gadeebugu oso diba teme, diya ebigaso.
9 basit Regah ana tounamatar isah irerereb, naatu Regah ana marakaw tafahimaim kusisiar re biyah etei marakaw hi’itin hai bir ra’at.
10 Esino momaiyeso dimapoo egeesee takaso, “Niba haga na ebi. Bei, odoo susuga oso goomogalame ayo nimapoo to tekepo tosiba.
10 Baise tounamatar iuwih eo, “Men kwanabir! Ayu tur gewasin abai a tur owenamih ana, iti tur gewasin sabuw hinanonowar boro etei hiniyasisir.
11 Epei Deibidiyo mi mapoo odoo susuga eyo gie badeli pidilei holope ee soomagooso. Yo Keliso Lodee.
11 Anayabin iti boun gugumin David ana bar meraramaim, kwa a baiyawasenayan Regah Keriso i tufuw.
12 Yo dugoso tiadoloso gala hu nei nedili howogi masi mapoo tiamologa ogoloso gooleedalaiso,” dee takaso.
12 Naatu ana i’inan, i boro iti na’atube kwana’itin, kwananan kek boro faifuw boubunamaim hisum bobaituw hai bay te’aa ana efanamaim hi’inuw inu’in kwana’itin.”
13 Osoloso epedee saga omapoo momaiye mooloogoodoo toowa oso Kei mi maga sibileso, momaiye daga malalo simi sabolo hodobo mooloogoodooso. Osoloso momaiye susuga oso Godeeyo hu dokodoo poudoolone egeesee takaso,
13 Iti na’at eo marta’imon, maramaim tounamatar hai kou’ay gagamin na’in hitit, ana merar hiyi hibora’ara’ah hio,
14 “Kei mi ma dokodoo badeli Godee mapoo goomoga poude!
14 “Marakaw bonamanamarin etei God auyomtoro’ot
15 Osoloso momaiye susuga oso diba poogoloso Kei mi ma dokodoo see wedi paladeeso. Eseme sipi be bali odoo oso dieso nediliyo egeesee takaso, “Iba Betilihem mi mapoo Godeeye imapoo taka goo ee peledaba beleso agalame dimo,” diso.
15 Tounamatar himatabir maiye hin mar wanawanan hirur ufunamaim, bobaituw kaifenayah himisir hio, “It boro tanan Bethlehem tanatit, sawar abisa himatar Regah eo tanonowar i tana’itah.”
16 Eseme diba saga dileso egeino, Meli dio Yosep dio holope gala hu nei nedili howogi masi mapoo tiedi molome egeiso.
16 Basit matah kabiy himisir hin Mary Joseph hairi hinuwihih hinan hitita’urih, naatu kek bobaituw hai bay te’aa hai efanamaim hi’inuw inu’in hi’itin.
17 Osoloso diba dileso holope ogoloso momaiyeso holopeyo goo dimapoo taka ee see diayo odoo abo omapoo debei mapoo takaso.
17 Bobaituw kaifenayah kek hi’i’itin ufunamaim, kek isan tounamatar mi’itube hio hinonowar hai tur hi’owen.
18 Eseme sipi be bali odoo oso holope eyo goo takeme duloso odoo susuga diya howoogadooso.
18 Sabuw iyabowat nati’imaim hima’am bobaituw kaifenayah iti kek isan hio hinonowar hifofofor men kafaita.
19 Esino Meli yo goo hagee duloso biame susuga ma kulodu boobado bigilega osee goolee meleeso.
19 Baise Mary iti tur nonowar i dogoronamaim ya hima inotanot.
20 Eseme sipi be bali odoo diba see wedi dulone, diayo du goo sabolo osoloso diayo egei goo omaga Godee mapoo goomoga toowa poudooso. Bei, diayo egei goo susuga ee momaiyeso taka goo sabolo teibaneme.
20 Bobaituw kaifenayah himatabir hinan efamaim, abisa tounamatar hio hinonowar na’atube hi’i’itin isan, God ana merar hiyi hibora’ara’ah auman hin.
21 Osoloso holope soomagoloso abaga dino biame 8 mapoo o kolo kooso. Osoloso yo Yesu hediso. Bei, daga yo Meliyo beliye ma kulodu mauwe mapoo momaiyeso hu hagee olo hediso.
21 Fur ta’imon sasawar ufunamaim, Kek hibai hina ana ar kanabin hi’afuw, wabin Jesu hiwab. Wabin marasika Mary yan matara’e ma’am ana veya, tounamatar na eo na’atube.
22 — ausente —
22 Kousouwih isan Moses ana ofafaramaim bi’obaiyih na’atube, ana veya na tit hibisawar ufunamaim, Mary Joseph hairi Jesu hibai hina Jerusalem hitit, Tafaror Bar hirun Regah ana siwaramih hitin.
23 — ausente —
23 Anayabin Regah ana ofafaramaim eo na’atube, “Kek orot ain i kwanaya’asair Regah kwanitin.”
24 — ausente —
24 Naatu Regah ana ofafaramaim eo na’atube sibor ya’inamih auman hin, mamu imak rou’ab naatu ma’ufor rou’ab hibow auman hina hitit.
25 Biame omapoo Yelusalem mi mapoo adaga hee badebeiso, o hu Simiyon. Yo Godeeyo howo woola tekepo doloso badolone, hedebe Godeeno diya goolee sabolo badeliso. Esino yayo Godeeye Isalael odoo mapoo hegi goo melee ee togobigilame biame oso sibilei ee bolone bameleeso. Osoloso Dio Tei oso yibolo badebeiso.
25 nati ana veya’amaim, regah ta wabin Simeon i Jerusalem ma’am, iti regah ana yawas i mutufurin naatu yoyoban wairafin. God Anunin tar gabuw ana ofafar eo na’atube ma bow God ana sabuw Israel baiyawasih isan eomatanih i ma kakaif.
26 Esino yo adaga poloso telega badolone, Godeeye hesia Keliso yo agalai goo ee Dio Tei oso yimapoo olo takaso.
26 Anun Kakafiyin God ana buriburih isan irerereb eo, “O boro yawas inama’am Regah God ana Roubininenayan natufuw ina’itin imaibo inamorob.”
27 Osoloso Dio Tei oso Simiyon yo tei moso tegei mapoo ido diso. Osoloso Meli dio Yosep dio oso tei magoo ee dadalame holope Yesu yo tei moso mapoo ido palaso.
27 Nati ana veya’amaim Jesu hinah tamah hibai hina hirun, hai binanakwaramaim ofafar eo na’atube sinaf isan. Naatu God Anun Kakafiyin auman Simeon bonawiy na Tafaror Bar run.
28 Eseme adaga Simiyoneeye Yesu ogoloso maduloso Godee mapoo goomogolone to egeesee takaso,
28 Simeon kek bai irurubun hiyaf God ana merar yi eo,
29 “Godee nayo takolone a Keliso ogoloso ka talai diso.
29 “Regah i’o na’atube a’omatanen ikaif,
30 — ausente —
30 Taiyuwu matau’umaim a baiyawasenayan tafaramamaim ibiyafar aitin.
31 — ausente —
31 Iti baiyawasenayan i ibogaigiwas sabuw etei matahimaim kubitih boro hina’itin.
32 Yo gadeebugu, Yu odoonee dimapoo Godeeyo goo ee yilige bigilame.
32 Naatu yawas ana marakaw boro nab natit Ufun Sabuw isah nirerereb hina’itin, naatu Israel sabuw nahimaim o ayawas ana marakaw boro nama.”
33 Yesuwo ama dio owee dio Simiyoneeye taka to duloso diya howoogadooso.
33 Kek hinah tamah Simeon kek isan abisa eo hinonowar i hifofofor men kafaita.
34 Osoloso Simiyoneeye Godeeye diba pidilame takoloso Meli mapoo egeesee takaso, “Godeeye holope hagee hesiaso, Isalael odoo aboso holope hagee gowooga, Godeeye diba pepooko dalame. Osoloso odoo aboso holope hamapoo tei toga, Godeeye diba dokodoo poudileiso. Esiga odoo aboso o goo talai gowoolone yimapoo ha talaiso.
34 Simeon baigegewasin itih sawar, basit kek hinah Mary isan eo “Iti kek i God rubin sabuw moumurih na’in Israel wanawanan boro nagurusih naatu moumurih na’in boro niyawasih. Hai kirikirifot etei boro niwa’an hinirerereb, ina’i’inan nati isan sabuw boro ana tur hinakwahir.
35 Goo egeesi maga dibada sooloo ma kulodu egee molo goo ee woola yilige bigileiso. Osoloso goohele goo oso nee sooloo mapoo kaiyaso heleegee masi halagalaiso,” diso.
35 Naatu yababan o dogor wanawanan boro ahay na’atube nay.”
36 Osoloso domo omapoo Godee maga to toloso kokodo takomo sili sobo hee tei moso tegei ma kulodu badebeiso, o hu Ana. Sobo yo o bala Asel. Osoloso amamo hu Panuwel. Yo sobo adaga poloso badebeiso. Yo daga gisoso huloso dugo 7 ma kulodu omobolo badoboso, omo taso.
36 Nati’imaim dinab babine ta Asher ana bigane ma’am, wabin Anna Fanuel natun, Anna tabin kwamur etei seven ma naatu aawan morob.
37 Eseme yayo badebei dugo 84 poogoloso, omapoo yo bau osee badebeiso. Yo biame susuga tei moso tegei mapoo howo gisimo silone, biame sabolo osoloso gesi sabolo Godeeyo hu dokodoo poudoolone nei tei yuloso badolone Godee mapoo takemeleeso.
37 Kwamur etei 84 i kwafur ma naatu Tafaror Bar men kafa’imo ihamiy. Fai mar i yohar, ma yoyoban God bobora’ara’ah.
38 Osoloso Simiyoneeye Meli dio Yosep dio to kesamolome, yo domo omapoo simiso. Yo sibileso Godee mapoo goomoga to takaso. Osoloso Yelusalem mi eyo hegi goo ee ma kuloduga gilimadoloso peegoo dilame balagamelee odoo dimapoo Yesuwo goo takaso.
38 Nati ana veya’amaim babine na run God ana merar yi. Jerusalem wanawanan sabuw iyab baiyawasenayan isan hima hikakaif hai tur eowen eo, “Roubininenayan natit.”
39 Yosep dio Meli dio Godeeye taka tei goo susuga toloso koodobuloso, see Gelili mi ee ma kulodu dia midee Nasalet mapoo wedi diso.
39 Joseph, Mary hairi Regah ana ofafaramaim abisa eo na’atube hisisinaf ufunamaim, himatabir maiye hin hai bar merar wabin Nazareth imaim hitit, tafaram Galilee wanawananamaim.
40 Osoloso holope oso kitulugu sabolo kauwuloso goo goolee medee tekepo yimapoo meleeso. Osoloso Godeeye yo sooloo dolone pidimeleeso.
40 Naatu God ana bosiyasiyar wanawananamaim Kek ra’at yen ana fair bai fudirin rerekab naatu ana not ra’at taseseb.
41 Dugo susuga ma kulodu biame hedebe mapoo Yesuwo owee dio ama dio Yelusalem mapoo Godeeye gababia wo nalame diliso.
41 Kwamur ta ta wanawanahimaim Jesu hinah tamah mar etei Tar Nowaten Hiyuw isan au Jerusalem tenan.
42 Osoloso dugo hee mapoo diba see gababia wo nalame dime, Yesu yo dibolo diso. Biame domo omaga Yesu o dugo 12.
42 Ana veya ta Jesu ana kwamur 12 na’atube basit hiyen hin hiyuw ta isan hai binanakwar eo na’atube.
43 Gababia wo ne biame koodobume, diba see wedi diso. Esino Yesu yo dibolo dilega, Yelusalem mapoo badebeiso. Yesuye Yelusalem mapoo badebei owee dio ama dio gooleedele.
43 Hiyuw ufunamaim hai ubar himatabir maiye, baise kek Jesu i Jerusalem ma. Hinah tamah men kafa’imo hiso’ob.
44 Esino ama dio owee dio goolee, Yesu odoo abo sabolo malalo di bele dolone, diba nosee diso. Diba dileso eli domopoo tilame dobolone, diayo dia soosoo ma kulodu osoloso dia odoo ma kulodu Yesu esiaso.
44 Hinotanot kek i nati sabuw wanawanamaim bairi hinan hirouw, imih nati veya ta’imon i nuhih fot hiremor hin, baise veya re birabirab, hibusuruf kek hinuwih, hai ofonah naatu taituwah hibabatiyih hinunuwet,
45 Diba omapoo Yesu esiameleso koo egeme, see Yelusalem mapoo Yesu esilame wedi diso.
45 men hitita’ur, basit himatabir maiye hin Jerusalem hitit hinuwih.
46 Osoloso biame bakadio hedebe di poogoloso hamamee diayo Yesu Yu odoo dia tei moso mapoo Yu odoowo tei eligili odoo abo sabolo to kolone doboome egeiso. Ee ma kulodu Yesuye tei eligili odoo oso eligi goo ee dulone badolone, yayo nei dimapoo woosa demeleeso.
46 Veya baitounin Tafaror Bar wanawanan Ofafar Bai’obaiyenayah wanawanah mare tur hi’o nowar ma bibabatiyih hitita’ur.
47 Osoloso nei tei eligili odoo oso woosa to eyo nei dimapoo medee tekepo wedi di duloso, osoloso o goo goolee tekepo ogoloso odoo susuga oso diya howoogadooso.
47 Sabuw etei Jesu tur buriburih eo, naatu iyafutih hinonowar isan, hifofofor men kafaita.
48 Yesuwo owee dio ama dio oso Yesuye tei eligili odoo sabolo to kolone badoboome ogoloso dio diso. Eseme oweeye egeesee takaso, “Mo holo, nayo kasalame goo egeesee imapoo ka moodoowo? Nama asalo no esiamo silone diya kukuda sabolo sileeso,” diso.Yesuwo oweeye Yesuye tei eligili odoo sabolo to kolone badoboome egei|alt="Mary finds Jesus in temple" src="CN01647B.tif" size="col" ref="2:48"
48 Hinah tamah kek hitita’ur ana veya hiororsa’irih Mary Natun iu, “Aro aisim iti na’atube isinaf? Tamat airi ai yababan ra’at, o anuwihi men kikimin ta.”
49 Esino Yesuye nei dimapoo egeesee takaso, “Niyo kasalame a ka esiamo sileeyo? Ayo mo mayo moso mapoo badalai goo ee niba gooleedeleyo?” diso.
49 Iyafutih eo, “Aisim ayu kwanunuwuhu? Kwa men kwaso’ob ayu i Tamai ana baremaim ama’am?”
50 Esino Yesuye taka to eyo bei diba medee kibiya gooleedele.
50 Baise Kek abisa eo hinah tamah ana tur naniyan men hibai.
51 Osoloso Yesu see dibolo hodobo Nasalet mapoo wedi diso. Osoloso omapoo badolone, dibada to mapoo mesimo sileeso. Esino Meliye goo susuga hagee biame susuga osee goolee sabolo badebeiso.
51 Basit Jesu misir bairi himatabir maiye hire hin Nazareth hitit, imaim hinah tamah fanah bosiyasiyar bairi hima naatu hinah iti sawar etei ana notamaim ya ma inotanot.
52 Yesu yo kauwulone goo goolee tekepo sabolo kauwaso. Eseme Godee sabolo osoloso odoo sabolo oso yimapoo diya goomegeliso.
52 Jesu ra’at yen orot matar ana not auman ra’at yen God itin yan sisir na’atube sabuw auman.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.