Mateus 22

Kisi Bible (KIZ_ULB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu ajobhili nabhu kabhele mu mifuanu, akajobha,
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 “Bhufalme bhwa kumbinguni bhwighwaningana ni mfalme jha ajhandele sherehe jha harusi jha mwanabhe.
2 — O
3 Akabhatuma bhatumishi bha muene kubhakaribisya bhabhaalikibhu kuhida kusherehe jha harusi, lakini bhafiki lepi.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Mfalme abhatumili kabhele bhatumishi bhangi, akajobha. “Mubhajobhilayi bhoha bhabhaalikibhu, Mulangayi, niandele kyakulya. Fahali ni litoli lyanene lya linenipi bhachinjili ni mambo ghoha ghayele tayari, Muhidayi ku sherehe jha harusi.”
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Lakini bhanu abhu bhazingatili lepi kwa dhati mualiko bhwa muene. Baadhi jha bhene bhakherebhuiki mu mig'onda ghya bhene, ni bhangi bhakherebhuiki mu sehemu sya biashara sya bhene.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Bhangi bhabhajhinukili bhatumishi bha mfalme ni kubhaaibisya ni kubhakhoma.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Lakini mfalme adadili. Atumili jeshi lya muene, akabhakoma bhala bhakomaji ni kubhukosya mji ghwa bhene ni muoto.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Kisha akabhajobhela bhatumishi bha muene, “Harusi iyele tayari, lakini bhabhaalikibhu bhalondekeghe lepi.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Henu mulotayi ku makutano gha njhela mbaha, mubhaalikayi bhanu bhingi kadiri kya jhilondeka bhahidai ku sherehe jha harusi.”
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Bhatumishi bhakalota njhela mbaha ni kubhakaribisya bhanu bhoha bhabhabhuene, bhema ni au bhanofu ni bhabhibhi. Henu bhukumbi bhwa harusi bhwa memili bhahesya.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 Lakini mfalme bho ajhingili kubhalanga bhahesya ambwene munu mmonga ambajhe afwali lepi ligwanda rasmi lya harusi!
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Mfalme akan'kota, 'Ndongo bhangu, ghwabhwesi bhuli kufika apa mugati bila ligwanda lya harusi?' Na munu ojhu an'jibili lepi khenu kyokyoha khela.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Ndipo mfalme akabhajobhela bhatumishi bha muene, “Mun'kongoyi munu ojho mabhoko ni magolo mun'taghai kwibhala mu kitila, ekhu ambako kubeta kujha ni kilelu ni kusiagha minu.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Kwa kujha bhanu bhingi bhikutibhwa, lakini bhateule bhadebe.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Ndipo Mafarisayo bhakabhoka ni kupanga jinsi jha kun'kamula Yesu mu malobhi gha muene.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Ndipo bhakabhatuma bhanafunzi bha bhene ni Maherode. Na bhakan'jobhela Yesu, “Mwalimu, tumanyili kujobha bhebhe ndo munu ghwa bhukweli, na ghwimanyisya matakwa gha Mungu mu bhukweli. Ghwijali lepi maoni gha munu jhongi na ghwilasya lepi bhupendelelu kwa bhanu.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Henu tujobhilayi ghwifikilila kiki? Je, bhukweli kulepa kodi kwa Kaisari au lepi?”
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Yesu akamanya bhuovu bhwa bhene na akajobha, “Kwandabha jhakiki mkanijaribu, muenga bhanafiki?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Mimilasiayi hela jhejhitumika kulep'hela kodi.” Ndipo bhakandetela dinari.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 Yesu akabhakhota, “Sura ni lihina ele lya niani?”
20 e ele perguntou:
21 Bhakan'jibu, “fya Kaisari.” Ndipo Yesu akabhajobhela, “Mumpelayi Kaisari fenu fyafijhele fya muene ni fya K'yara mumpelayi K'yara.”
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Bho bhap'heliki naha bhakashangala. Kisha bhakandeka ni kwilotela.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Ligono elu baadhi jha Masadukayo bhakahida kwa Yesu, bhala bhabhijobha kujha bhujhelepi bhufufuo bhwa bhafu. Bhakan'kota,
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 bhakajhabhijobha, “Mwalimu, Musa ajobhili, Ikajhiyi munu afuili bila kuhogola bhana, ndongo munu na andisiayi n'dala ojhu na ampelayi muana kwa ndabha jha ndongo munu.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Bhajhele bhalongo saba. ghwa kuanda agegili na kisha afuili bila kuhogola bhana. Akandekela n'dala ndongomunu.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Kisha ndongomunu ghwa pili nu muene aketili mebhu, kisha yola ghwa tatu, ikajha mebhu hadi jhola ghwa saba.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Baada jha kubhomba aghu bhoha, yola n'dala nu muene akafwa.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Henu katika bhufufuo n'dala ojhu ibetakujha n'dala ghwa niani kati jha bhanu abhu saba? Kwa ndabha bhoha bhan'gegili.”
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Lakini Yesu abhajibili ni kubhajobhela, “Mwikosela, kwa ndabha mumanyilepi mayandiku ni nghofu sya K'yara.
29 Jesus respondeu:
30 Kwa kujha mu bhufufuo, bhanu bhigega lepi bhwala kugegikibhwa. Badala jhiaki bhanu bhijha kama malaika okhu kumbinguni.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Lakini kuhusu bhufufuo bhwa bhafu, mubhwayi lepi kusoma khela ambakyo K'yara akijobhili kwa muenga, ajobhili,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 Nene ndo K'yara ghwa Ibrahimu, K'yara ghwa Isaka, na K'yara ghwa Yakobo? K'yara si K'yara ghwa bhafu, bali ni K'yara ghwa bhajhe bhasima.'”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Bhwakati likusanyiku bho bhapeliki ele, bhaghasyangele mafundiso agha muene.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Lakini Mafarisayo bho bhapheliki kujha Yesu abhagudamisi Masadukayo, bhakibhongeniye bhoha kwa pamonga.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Mmonga ghwa bhene, ajhele mwana sheria, an'kotili liswali kwa kun'jaribu.
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “Mwalimu, amri jheleku ijhele mbaha kuliko syoha mu sheria?”
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Yesu akan'jibu, “Lazima un'ganayi Bwana kwa n'tema ghuoha ghwa bhebhe, kwa roho jhiakhu jhioha ni kwa luhala lwakhu luoha.
37 Jesus respondeu:
38 Ejhe ndo amri mbaha na jha kuanza.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Na jha bhubhele jhiwaningana ni ejhu- Ni lazima kun'gana jirani ghwa jhobhi kama kyawikigana ghwa muene.
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Sheria syoha ni manabii bhitegemela amri ese sibhele.”
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Ni Mafarisayo bhajhele bhakona bhakusanyiki pamonga, Yesu akabhakota liswali.
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 Akajobha, “Je, Mwifikirila kiki kwa ndabha jha Kristu? Muene muana ghwa niani?” Nibhene bhakan'jibu, “Ni muana ghwa Daudi.”
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Yesu akabhajibu, “Ni kwa namna gani Daudi mu Roho akan'kuta Bwana, akajobha,
43 Jesus tornou a perguntar:
44 'Bwana an'jobhili Bwana bhangu, “Tamayi kibhokho kya nene kyakulia, hadi panibetakubhabhomba maadui bhakhu bhabhekibhuayi pasi pa magolo gha jhobhi.”'?”
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Kama Daudi akan'kuta Kristu “Bwana,” jinsi jhelekhu ibetakujha mwanamunu?”
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Ajhelepi jhaabhwesili kunjibu lilobhi kabhele, na ajhele lepi jhaathubutuwili kabhele kun'kota maswali zaidi tangia ligono elu ni kujhandelela.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.