Gênesis 31

Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yekobe inakaigali Lebani litula ililivalasi kawasi, “Tauwau, Yekobe bogwa eikoiyai komwaidona la guguwa tamadasi. Komwaidona la guguwa avaka leiyosi metoya wala baisa tamadasi.”
1 Jacó ouviu as palavras dos filhos de Labão, que diziam: "Jacó tomou tudo o que é de nosso pai, e é às suas custas que ele se tornou de tal forma rico."
2 Tuvaila bogwa eivitusi Lebani la yebwaili gala makawala omituvaula.
2 Observou também, pela fisionomia de Labão, que este não tinha mais para com ele os sentimentos de antes.
3 Oluvi Guyau iluki Yekobe kawala, “Bukukwaimilavau oviloutabum deli baisa veyamwa. E yeigu deli yoku.”
3 O Senhor disse a Jacó: "Volta para a terra dos teus pais, para a tua parentela, e eu estarei contigo."
4 Mapaila Yekobe iwitali biga baisa Retieli sola Lea, bilokaiasi matauna osaivau ambaisa la sipi eitotusi.
4 Então Jacó mandou Raquel e Lia vir ao campo junto dos seus rebanhos:
5 E matauna iluki minasina kawala, “Veve, yeigu bogwa lavitoki tolosila tumami la yebwaili baisa yeigu gala makawala omituvaula; mitaga tumagwa si Yaubada deli wala yeigu.
5 "Vejo, disse-lhes ele, pelo semblante de vosso pai, que ele não é mais para comigo o mesmo que antes. Mas o Deus de meu pai está comigo.
6 Yokomi kamitaiyu bogwa kunikolaisi auwotitali tumami deli ulo peula komwaidona.
6 Sabeis que servi a vosso pai o melhor que pude,
7 Mitaga matauna iuwabwaigu wala e agu mapu isivaluwotala katumapu. Mitaga Yaubada gala wala itagwala matauna biyogagaigu.
7 enquanto ele zombou de mim, mudando dez vezes o meu salário; mas Deus não lhe permitiu causar-me prejuízo.
8 Avai tuta Lebani bilivala kawala, ‘Ka, minasina gota lidabwau baisa kam mapu,’ e yawa mayuwona eiunigeyaisi, yuwomwaidona wala lidabwau. Avai tutaga matauna bilivala kawala, ‘Ka gota minasina liyada baisa kam mapu,’ e yawa mayuwona eiunigeyaisi yuwomwaidona wala liyada.
8 Quando ele dizia: os animais malhados serão o teu salário, todas as ovelhas davam à luz cordeiros malhados, e se dizia: os animais riscados serão o teu salário, todas as ovelhas davam à luz cordeiros riscados.
9 Yaubada bogwa eikau yawa mayuwosina metoya baisa tumami, e leisakaiguga.
9 Foi Deus mesmo que tomou o rebanho de vosso pai para me dar.
10 “Tutala minasina si tuta katumwakula, e yeigu amimi, lagisi mwada minasina gota nammwala eikikatumwakulasi, liyada, tunutunu, deli lidabwau.
10 No tempo em que os animais deviam conceber, eu levantava os olhos e via em sonhos que os bodes que cobriam as cabras eram listados, malhados e manchados.
11 E wa mimi Yaubada la anelosi idouwaigu kawala, ‘Yekobe!’ E yeigu avitakauloki kawagu, ‘Mayeigu ka.’
11 Um anjo de Deus disse-me em sonhos: Jacó! Eis-me aqui, respondi.
12 E isaitaula wala ibigatona kawala, ‘Ka, kugisi komwaidona minasina gota nammwala eikikatumwakulasi, liyada wala, tunutunu, deli lidabwau. E vavagi baisa layomitali paila uula bogwa lagisi avaka avaka Lebani eiuvigakaim.
12 Levanta os olhos e vê: todos os bodes que cobrem as cabras são listados, malhados e manchados, porque eu vi tudo o que te fez Labão.
13 Yeigu wala Yaubada e mayeigu wala layoumatila baisa yoku mapilana Beteli, baisa goli lokubulami dakuna makwaina metoya bulamila olibe e lokukwabomi makwaina makawala kwaitala kaboluluwai deli makatupona wala lokukwatotila mwau baisa yeigu. E tuta baisa kukwatubaiasa bukukwaimilavau ovalu makwaina ambaisa eikapusaiya kulum.’”
13 Eu sou o Deus de Betel, onde tu me consagraste uma estela e me fizeste um voto. Agora, vamos, sai daqui e volta para a terra de tua família."
14 Retieli sola Lea ivitakaulokaisi Yekobe kawasi, “Gala kwaitala vavagi ikesa paila kama bigukeya metoya baisa tamama.
14 Raquel e Lia responderam: "Resta-nos porventura ainda alguma parte de herança na casa de nosso pai?
15 Matauna ivigakaima makawala tomitawasi yakama. Ivigakaima kaikulela la veiguwa, e tuta baisa mani magulona veiguwama komwaidona wala bogwa eiyomadi.
15 Não nos tratou ele como estrangeiras, vendendo-nos e devorando o nosso dinheiro?
16 Komwaidona guguwa makwaisina Yaubada eikau metoya baisa tamama, makwaisina ma guguwasi deli litumaia. Mapaila kuvagi avaka Yaubada leilukwaim.”
16 Toda a riqueza, que Deus tomou de nosso pai, é para nós e para nossos filhos. Faze, pois, o que Deus te disse."
17 — ausente —
17 Levantou-se, pois, Jacó, e fez montar seus filhos e suas mulheres nos camelos.
18 — ausente —
18 Levou consigo todos os seus rebanhos, todos os bens que tinha ajuntado, o rebanho que lhe pertencia, adquirido em Padã-Arã, e partiu para junto de seu pai Isaac, na terra de Canaã.
19 E Lebani bogwa leilobogwa paila bivaliu la sipi unuunusi, e tuta makwaina eitamwau, Retieli iveilau tamala la yaubada minasina tokolu katububulela la bwala.
19 Raquel, aproveitando um momento em que seu pai fora tosquiar suas ovelhas, roubou os terafim de seu pai;
20 Yekobe ikiwoli Lebani gala iluki binikoli paila bogwa bisilavi matauna.
20 e Jacó enganou Labão, o arameu, ocultando-lhe sua fuga.
21 Mapaila ikoluluvi komwaidona la guguwa titoulela, e isilavi gala kwemanum. Matauna ivabusi ivapela Waya Yupereiti e isaitaula wala bilaguva mapilana Giliadi.
21 Fugindo, pois, com tudo o que era seu, atravessou o rio e dirigiu-se para a montanha de Galaad.
22 Kwaitolu yam bogwa leiwokuva, oluvi Lebani ilega biga paila Yekobe bogwa leisakaula.
22 Três dias depois, soube Labão da fuga de Jacó.
23 Mapaila iyosi la tomota e deli matauna iyeikulaisi Yekobe. E bogwa eiboda kwailima kwaiyu yam isakailasi matauna wa koya mapilana Giliadi.
23 E, tomando consigo seus irmãos, perseguiu-o durante sete dias de marcha, e alcançou-o na montanha de Galaad.
24 E wa bogi makwaina Yaubada iyoumatila baisa Lebani wa mimi, e iluki matauna kawala, “Kuyamataim taga bukuninamsi avai nanamsa mwada bukukwakukoli Yekobe.”
24 Deus, porém, apareceu num sonho noturno a Labão, o arameu, e disse-lhe: "Guarda-te de dizer algo a Jacó."
25 E Yekobe bogwa ibudi la kabosikaiwa wa koya e tuvaila Lebani deli la tomota ibudaisi si kabosikaiwa wa koya mapilana Giliadi.
25 Labão alcançou, pois, Jacó. Este havia levantado sua tenda na montanha, enquanto Labão e seus irmãos tinham plantado a sua na montanha de Galaad.
26 E Lebani iluki Yekobe kawala, “Avaka paila lokukiwolaigu e lokusakawoli litugwa lokumai makawala minasina vivila eikatupipaisi metoya okabilia?
26 Labão disse a Jacó: "Que fizeste? Tu me enganaste, e conduziste minhas filhas como prisioneiras de guerra!
27 Deli avaka uula lokukiwolaigu gala kulukwaigu e lokuvakiwada wala lokuma ke? Ka, kidamwa bukulukwaigu, bogwa bawitalaim bukuma deli m mwasawa, e bukuusiwosi deli butusi sasani deli gita.
27 Por que fugiste dessa forma, e me lograste em lugar de me avisar? Eu te teria despedido com manifestações de júbilo e com cânticos, ao som do tamborim e da harpa.
28 Deli gala sitana kutagwala baviyuwoli e batali tubugwa deli litugwa. Mwa, baisa nagowa wala lokuuvagi!
28 Não me deixaste beijar meus filhos e minhas filhas! Procedeste como um insensato.
29 Yeigu ibodaigu wala bayogagaim, mitaga ila wala matauna tamam la Yaubada wa bogi ilukwaigu gala baninamsi avai keda mwada bayokukolaim.
29 Eu poderia agora fazer-vos mal, mas o Deus de teu pai disse-me na última noite: Guarda-te de dizer algo a Jacó.
30 Bogwa lanikoli lokusilavaigu paila uula bogwa wala eisetoyaim bukukwaimilavau om valu, mitaga avaka paila lokuveilau minasina ulo yaubada katububulela ulo bwala?”
30 E, se partiste somente porque tinhas saudade da casa paterna, então por que roubaste os meus deuses?"
31 E Yekobe ivitakauloki matauna kawala, “Mwa, akukolaim wala, paila adokila mwada bukubisabu litumwa bisiwaisi.
31 Jacó respondeu-lhe: "Tive medo, ao pensar que poderias tirar-me tuas filhas;
32 Mitaga kidamwa bukubani taitala yakamaisi eikau m yaubada matauna bitakatumataisi wala. Ka, omitasi wala da tomota bukunevi avai guguwa m guguwa e kukwau minasina m vavagi.” E Yekobe gala wala inikoli Retieli bogwa eiveilau Lebani la yaubada.
32 quanto aos teus deuses, porém, seja morto aquele que os tiver consigo! Examina o que está comigo, em presença de nossos parentes, e retoma o que é teu." Ora, Jacó ignorava o roubo de Raquel.
33 E Lebani isuvi isuvali Yekobe la buliyoyova iwokuva, e oluvi Lea ola buliyoyova, deli osi buliyoyova minasina nayu ula, mitaga gala wala ibani minasina la yaubada. E oluvi isuvi Retieli ola buliyoyova.
33 Labão entrou na tenda de Jacó, na de Lia e na das duas escravas, mas nada encontrou. Saindo da tenda de Lia, entrou na de Raquel.
34 Mitaga Retieli bogwa eikau minasina tamala la yaubada katububulela la bwala e isewoya olumoulela kabala paila bisisu otapwala la kameli e isipela isikaila minasina. Lebani isuvali buliyoyova makwaina kwemwaidona mitaga gala wala ibani minasina.
34 Esta havia tomado os terafim e, colocando-os na sela do camelo, sentou-se em cima. Labão revistou toda a tenda, sem nada encontrar.
35 Retieli iluki tamala kawala, “Tomwaya, gala bukugibuluwaigu, yeigu gala ibodaigu batotu omatam, paila vivila kama katoulasi eiyosaigu.” Lebani isisavali wala mitaga gala wala ibani la yaubada minasina katububulela la bwala.
35 Raquel disse ao seu pai: "Não se irrite o meu senhor, se não posso levantar-me em sua presença, pois acho-me agora com a indisposição que costuma vir às mulheres." Revistou, pois, mas não encontrou os terafim.
36 E Yekobe igibuluwa. Ikatupoi deli la gibuluwa kawala “Mwa, avai sula lavagi? Avai karaiwaga lakodidaimi e eibisiki lopom bwaina wala bukuyokukolaigu?
36 Jacó encolerizou-se então contra Labão, e acabrunhou-o de censuras: "Qual é o meu crime?, disse-lhe ele. Qual é o meu pecado, para que te irrites desse modo contra mim?
37 Ka, bogwa lokusuvali ulo guguwa komwaidona leiwokuva, e avai vavagi katububulela m bwala lokubani ke? Kumai kukwatugai omitasi m tomota deli ulo tomota e bigisaisi e ibodi binagaisi availa eikamokwita yoku kaina yeigu.
37 Revistaste todas as minhas bagagens: que encontraste do que é teu? Mostra-me aqui em presença de meus parentes e dos teus, e sejam eles juízes entre nós dois.
38 Yeigu asisu deli yoku iboda kwailuwoyu taitu, e m sipi deli m gota isousewasi wala, mitaga gala wala akamkoni natana m sipi nammwala metoya om yawa.
38 Há vinte anos que estou em tua casa: tuas ovelhas e tuas cabras não abortaram, não comi os carneiros do teu rebanho.
39 Avai tuta mauna nabubolodila bikamataisi natana sipi gala bamiakaimi paila bukugisi mwada yeigu gala agu pakula. Mitaga tuta komwaidona yeigu wala bampumapu. Yoku kukwaraiwogaigu mwada bakiduwosisii vavagi makwaisina biveilauwaisi wa yam kaina wa bogi.
39 Nunca te trouxe os animais estraçalhados pelas feras. Eu os repunha, pois tu o exigias, quer fossem roubados de dia, quer de noite.
40 Bidubadu tuta alumkoli agu mmayuyu, deli agu kwalasia wa yam e agu numla wa bogi. Gala ammasisi bwaina.
40 Eu era queimado de dia pelo calor, e de noite pelo frio, e o sono fugia dos meus olhos.
41 Baisa makawala lokuvigakaigu olumoulela makwaisina kweluwoyu taitu tasisu kadataiyu. Kweluwotala kwaivasi taitu yeigu awotitalaim paila litumwa minasina lavaiya nayu - e kwailima kwaitala taitu paila m yawa. E wa taitu makwaisina olumoulela kusivaluwotala katumapu agu mapu.
41 Eis já vinte anos que estou em tua casa; servi-te catorze anos por tuas duas filhas, seis anos pelos teus rebanhos, e dez vezes modificaste o meu salário.
42 Kidamwa tumagwa si Yaubada, matauna Eberaam deli Aisake si Yaubada gala deli yeigu, yoku bogwa bukuyabaigu bala yumawokuva wala yamagu. Mitaga Yaubada bogwa eigisi agu mwau deli ulo wotetila avaka bogwa lavagi e wa bogi matauna ivagi avaka la karaiwaga.”
42 Se o Deus de meu pai, o Deus de Abraão, o Deus terrível de Isaac não se tivesse posto de meu lado, tu me terias hoje despedido com as mãos vazias. Deus viu minhas penas e meus trabalhos, e na última noite ele pronunciou-se.
43 Lebani ivitakauloki Yekobe kawala, “Ka, minasina vivila litugwa goli; e litusia ulo vavagi wala, e tuvaila mayuwona yawa baisa ulo mauna wala. E mokwita goli avaka avaka lokugisi baisa komwaidona wala ulo vavagi. Mitaga kuluwai wala gala ammakawala bavigaki paila bayosi litugwa deli goli litusia,
43 Labão respondeu a Jacó: "Estas filhas são minhas filhas, estes filhos, meus filhos, e estes rebanhos, meus rebanhos: tudo o que vês é meu. Que farei eu agora contra minhas filhas, ou contra os filhos que elas deram ao mundo?
44 mapaila yeigu bogwa latagwala kidamwa bitaninatala. Ibodi bitakouguguli gulotala dakuna kidamwa bikatululuwaiyaida paila da ninatala, kadai.”
44 Vamos, façamos juntos um pacto que nos sirva de testemunho a nós dois."
45 Mapaila Yekobe ikau kwaitala dakuna e ivitomiliwoli makwaina bivigaki si kaboluluwai.
45 Jacó tomou uma pedra e erigiu-a em estela,
46 E iluki la tomota bikauwaisi mimilisi dakuna e bikougugulaisi. E oluvi ikamsi okaipapala magulona dakuna.
46 e disse aos seus parentes: "Trazei pedras." E, tendo juntado muitas, fizeram um monte, sobre o qual comeram.
47 Lebani idoki yagala Yega Saaduta, e Yekobe idoki yagala Galeedi.
47 Labão chamou-o Yegar-Saaduta, e Jacó, Galaad.
48 E Lebani iluki Yekobe kawala, “Ka, magulona dakuna bivigaki da kaboluluwai.” Baisa uula idokaisi valu makatupona yagala Galeedi.
48 Labão disse: "Este monte é hoje testemunha entre mim e ti",e por isso deu-se-lhe o nome de Galaad,
49 E Lebani tuvaila ikaibiga kawala, “Ibodi Guyau bigigisaida tuta makwaina bitasikaduwonaku.” Mapaila valu makatapona tuvaila idokaisi yagala Misipa.
49 e também Mitspa, porque Labão disse ainda: "Que o Senhor nos vigie a nós ambos, quando nós nos tivermos despedido um do outro.
50 Lebani isaitaula wala bigatona kawala, “Ilagoli kidamwa bukuvakatutuki litugwa kaina bukuvaiya ituwoli vivila, e yeigu gala banikoli makawala bikaloubusi, mitaga kululuwai Yaubada eigigisaida wala.
50 Se maltratares minhas filhas, e se tomares outras mulheres além delas, não é um homem que estará conosco. Mas toma cuidado, pois é Deus que será testemunha entre nós."
51 Ka, magulona dakuna bogwa lakatuguguli oluwalaida, deli makwaina dakuna paila da kaboluluwai.
51 Labão disse ainda a Jacó: "Vês este monte de pedras e esta estela que levantei entre mim e ti.
52 Dakuna magulona deli dakuna makwaina kwaiyu wala da kaboluluwai. Yeigu gala avai tuta bavapaili dakuna magulona mwada bakabilia baisa yoku, e yoku gala avai tuta bukuvapaili dakuna magulona kaina dakuna makwaina mwada bukukwabilia baisa yeigu.
52 Este monte é testemunho, e igualmente esta estela, de que eu não ultrapassarei este monte para o teu lado, e que tu não ultrapassarás este monte e esta estela para o meu lado para nos fazer mal.
53 La Yaubada Eberaam deli la Yaubada Nayo matauna bikaraiwogaida.” Oluvi Yekobe ikatotila mwau oyagala Yaubada matauna Aisake itemmali.
53 O Deus de Abraão, o Deus de Nacor, o Deus de seus pais seja juiz entre nós!" E Jacó jurou pelo Deus terrível de Isaac.
54 Matauna ikatumati natana mauna, minana eivigaki lula odabala koya e idou la tomota ilosi okamkwam makwaina. Avai tuta bogwa leivenokusi kamkwam, e ikanawaisi wala wa koya.
54 Ofereceu um sacrifício sobre a montanha e convidou seus parentes para comer. Comeram e passaram a noite na montanha.
55 Eiyam kaukwau pikekita Lebani iviyuwoli tubula deli litula, e itali matausina, e ikaimilavau ola valu.
55 No dia seguinte pela manhã, Labão beijou seus filhos e suas filhas; abençoou-os e retomou o caminho de sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 31, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.