Mateus 21

Kharam NT (KFW_TWF) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jisu khat-um asiamruoi ngai'n Jerusalem inheinaiya Olives Chingnga kaom Bethphage kha inheitung, halli Jisu'n asiamruoi inni ngaikha inmatiang aleitirjei.
1 Quando já se aproximavam de Jerusalém, Jesus e seus discípulos chegaram a Betfagé, no monte das Oliveiras. Jesus enviou na frente dois discípulos.
2 “Ningma tiangnga kaom khuokhan siru, halli nangni'n salungdai apui koolla inkhit ateii inkhat jomuningte. Inmani kha suut inlang keidiang hongruoiru.
2 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão uma jumenta amarrada, com seu jumentinho ao lado. Desamarrem os animais e tragam-nos para mim.
3 Halli tuka-ang inkhat in anarakel inchu, ‘Pumi khaninmani hi inliingnasik aom’ ; ama diang tipiru, halli ama'n inmani kha khawapha takkhan aheimasuosik eii.”
3 Se alguém lhes perguntar o que estão fazendo, digam apenas: ‘O Senhor precisa deles’, e de imediato a pessoa deixará que vocês os levem.”
4 Hiwa kasuok rakip hi Pathian chongkachoipa ileiril kha huui ahongtung nasik eii:
4 Isso aconteceu para cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 — ausente —
5 “Digam ao povo de Sião: ‘Vejam, seu Rei se aproxima. Ele é humilde e vem montado num jumento, num jumentinho, cria de jumenta’”.
6 Khawa jarra siamruoi ngai'n insi ah Jisu'n angme inmani diang thoru itikha injuothojei:
6 Os dois discípulos fizeram como Jesus havia ordenado.
7 inmani'n salungdai apui li ateii inhongruoi, inchungnga inpuon indaaplikhan Jisu inleimin-ong.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho e puseram seus mantos sobre o jumentinho, e Jesus montou nele.
8 Mipui katam khat in inpuondiar lamchungnga intha, lekkhat in thingbuo intukthaak ah lamchungnga inleitha.
8 Grande parte da multidão estendeu seus mantos ao longo do caminho diante de Jesus, e outros cortaram ramos das árvores e os espalharam pelo chão.
9 Halli Jisu matiangnga kasili anuk tiangnga kasi mipui ngai'n inhongkheek, “Hosanna David Sapa! Pumi ramingnga akajuo amakha arawaan atha! insaang khet ah Hosanna.” Minpkla 118:25,26
9 E as pessoas, tanto as que iam à frente como as que o seguiam, gritavam: “Hosana, Bendito é o que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto céu!”.
10 Jisu'n Jerusalem aluut phakhan, khuopui pumpui kha rasa in aleisip. “Ama hi tume?” tia mipui'n inleirakel.
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade estava em grande alvoroço. “Quem é este?”, perguntavam.
11 “Ama hi Galileeya kaom Nazareth ah inphut Pathian chongkachoi Jisu kha eii,” tia mipui ngai'n inleimasang.
11 A multidão respondia: “É Jesus, o profeta de Nazaré, da Galileia”.
12 Jisu'n Biak-inn aluutli khanna karacho li kajuor mi rakip ngaikha aleipuutsuok. Ama'n sialchuoi kamakoi ngai khamtuol halli pharbali kajuor ngai in-ongna lukham ngaikha aleimalet aleimakhup pijei,
12 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar todos que ali estavam comprando e vendendo animais para os sacrifícios. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
13 halli inmani diang ati, “Kei ka-inn hi Pathian nina inn intia inkoisik eii.” Takkha nangni'n inruup katho ngai omna ningmin ejei! Isa 56:7; Jer 7:11
13 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será chamado casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
14 Khawa suoli mitkacho li kekakiak ngai'n Biak-inna ama koolla inleihong, halli ama'n aleimindam.
14 Os cegos e os coxos vieram a Jesus no templo, e ele os curou.
15 Thiampu kalian li Dan ocha ngai'n Jisu itho chuon inlak ngai halli naipang ngai'n Biak-inna “Hosanna David Sapa!” intia inkheek kha inmupha inraangnga Jisu diang inheiti,
15 Quando os principais sacerdotes e mestres da lei viram esses milagres maravilhosos e ouviram até as crianças no templo gritar “Hosana, Filho de Davi”, ficaram indignados.
16 “Angme inmani'n inti nang najetbo?” “Inthiangnga kei'n kajet,” tia Jisu'n aleimasang. “Hiwa chong inthiang hi nangni'n lateel ngaimak chube? ‘Nangni'n akadoong naipang khat-um ranu laka-in ngai murra Pathian inminpaaksik eii tia ningminchu kha.’ ” Minpkla 8:2
16 “Está ouvindo o que as crianças estão dizendo?”, perguntaram a Jesus. “Sim”, respondeu ele. “Vocês nunca leram as Escrituras? Elas dizem: ‘Ensinaste crianças e bebês a te dar louvor’.”
17 Jisu'n inmani amathaanna halli Bethany khuopui tiang asiya, khawa munkhan zaankhat ajuoriakjei.
17 Então ele voltou a Betânia, onde passou a noite.
18 Ziingkhuo ahongwar pha, khuopuitiang aheikirna lamma, ama awon aleichaampi.
18 De manhã, enquanto voltava para Jerusalém, Jesus teve fome.
19 Ama'n lamkoolla kamoong theichang kuungkhat aleimu halli aleisi, takkha abuo elekleiya akara khat-um khawakhan leimumak. Khawa jarra ama'n theichang kuung diang khan ati, “Nang angtikniteii inra khaimaro!” Khawapha takkhan theichang kuungkha ajuochar jei.
19 Encontrando uma figueira à beira do caminho, foi ver se havia figos, mas só encontrou folhas. Então, disse à figueira: “Nunca mais dê frutos!”. E, no mesmo instante, a figueira secou.
20 Hiwahi asiamruoi ngai'n inleimu halli inleingak. “Angtho thoa hituk innoot ah theichang kuung hi icharme?” tia inmani'n inleirakel.
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e perguntaram: “Como a figueira secou tão depressa?”.
21 Jisu'n inmani diang aleimasang, “Kei'n nangnidiang inthiangnga kanati, khachu nangni'n inngamna ningneiya halli ning inngamsammak jei inchu, kei'n theichang kuungnga kitho angnga nangni innum kheella thomator ningte. Hiwa bit eleiya, nangni'n hiwa ching diang um, ‘Inphuk inlang natheinuo ah tuipui son juota-taro nati innum,’ khawakha inthosik eii. Matt 17:20; 1 Cor 13:2
21 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: se vocês tiverem fé e não duvidarem, poderão fazer o mesmo que fiz com esta figueira, e muito mais. Poderão até dizer a este monte: ‘Levante-se e atire-se no mar’, e isso acontecerá.
22 Nangni'n ning inngamna inchu, Pathian diang angme ningnikha ningmusik eii.”
22 Se crerem, receberão qualquer coisa que pedirem em oração”.
23 Jisu'n Biak-inn tiang ahongkirra; halli ama'n aleiminchu, thiampu kalian khat-um uparup ngai'n amadiang inhongnga inhongti, “Hiwa ngaihi ang thomatorna naneiya nithome? Tu-in hika-ang thomatorna anapeme?”
23 Quando Jesus voltou ao templo e começou a ensinar, os principais sacerdotes e líderes do povo vieram até ele e perguntaram: “Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu esse direito?”.
24 Jisu'n aleimasang, “Kei'n chongkhat narakel kate, halli nangni'n ningna masang inchu, Kei innum hiwa rakip ngaihi ang thomatorna kaneiya kithome ti narilpi kate.
24 Jesus respondeu: “Eu lhes direi com que autoridade faço essas coisas se vocês responderem a uma pergunta:
25 John in baptize ileitho kha hu makheiyame: Pathian makheiyabe emakli miring makheiyabe?” Inmani inkhat li inkhat inlei inbiak, “Angme eini'n nitisik? ‘Marwaanna inphut eii,’ niti inchu, ama'n einidiang atisik eii, ‘Angsik ah me hanle nangni'n ama ningngamnamak?’
25 A autoridade de João para batizar vinha do céu ou era apenas humana?”. Eles discutiram a questão entre si: “Se dissermos que vinha do céu, ele perguntará por que não cremos em João.
26 Halli ‘Miringnga inphut eii niti inchu,’ eini'n mipui ngaikha nichi, ajarchu inmani rakip in John hi Pathian chongkachoi inkhat eii tia inleilei.”
26 Mas, se dissermos que era apenas humana, seremos atacados pela multidão, pois todos pensam que João era profeta”.
27 Khawa jarra inmani'n Jisu diang inleimasang, “Keini'n jetmungjei.” Halli ama'n inmani diang ati, “Kha e-inchu, Kei innum nangni diang, angranak kaneiya hiwa ngaihi kithome ti narilpi nuning.”
27 Por fim, responderam a Jesus: “Não sabemos”. E Jesus replicou: “Então eu também não direi com que autoridade faço essas coisas.”
28 “Tuun, nangni'n angme ningngaidon? Mi inkhat in sapa inni aleinei. Ama'n asapa upa padiang asiya ati, ‘Sapa, awini theibombilla si inlang chuon juothoro.’
28 “O que acham disto? Um homem que tinha dois filhos disse ao mais velho: ‘Filho, vá trabalhar no vinhedo hoje’.
29 Halli ama'n aleimasang, kei sinuning, takkha ama'n amalung thuulla aleisi.
29 O filho respondeu: ‘Não vou’, mas depois mudou de ideia e foi.
30 Khawa suoli apa in asapa naipangpa diang asiya khale in-angrip ah aleiti, ama'n aleimasang, Oh pa, takkha ama leisimak.
30 Então o pai disse ao outro filho: ‘Vá você’, e ele respondeu: ‘Sim senhor, eu vou’, mas não foi.
31 Hiwa inni ngai karra tu-inme apa lungdou leikatho?” “Upapa eii,” tia inmani'n inleimasang. Jisu'n inmani diang aleimasang, “Kei'n nangni diang inthiangnga kiti hi eii: rampar kakhoom ngaili zool-inthai ngai'n Pathian Rengram tiang ningma insa ah insisik eii.
31 “Qual dos dois obedeceu ao pai?” Eles responderam: “O primeiro”. Então Jesus explicou: “Eu lhes digo a verdade: cobradores de impostos e prostitutas entrarão no reino de Deus antes de vocês.
32 John Baptist in akatuun lamkha kanaminmusik aheiwa, halli nangni'n ama kha ngamna makchu; takkha rampar kakhoom ngai li zool-inthai ngai'n amakha inleingamna, Hiwahi nangni'n ningmu innum, ningmalung thuul inlang ama ngamna makchu. Luk 3:12; 7:29,30
32 Pois João veio e mostrou o caminho da justiça, mas vocês não creram nele, enquanto cobradores de impostos e prostitutas creram. E, mesmo depois de verem isso, vocês se recusaram a mudar de ideia e crer nele.”
33 “Hiwa chongminkhi inkhat hi rangaingru,” Jisu'n ati. “Leimapupa inkhat in theibombil inkhat athoa aleiling, halli aleirakulla, theibomtui sumnasik khur inkhat aleichei, hiwa ngaaknasik ah berteii khat aleisak. Khawa suoli chuonkatho ngaidiang aminhuumma ramkalaak inkhattiang aleisijei. Isa 5:1,2
33 “Agora, ouçam outra parábola. O dono de uma propriedade plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
34 Theibom kara rakhoolpha ahongtung phakhan, ama changsik tum kha kaleisik asuok ngaikha chuonkatho ngaidiang aleitir.
34 No tempo da colheita da uva, enviou seus servos a fim de receber sua parte da colheita.
35 Chuonkatho ngaikhan asuok ngaikha insurra, inkhat kha inleiwuok, inkhat kha inleithat halli inkhat kha lungnga inleideeng.
35 Os lavradores agarraram os servos, espancaram um deles, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 Woikhat inlet ah asuok katamdet aleitir, takkha chuonmi ngaikhan matiangnga intho khale in-angrip ah inmani diang inleithonook.
36 Então o dono da propriedade enviou um grupo maior de servos para receber a parte dele, mas o resultado foi o mesmo.
37 Ahekna khet-ah, inmani'n kasapa chu khoya nathopi inte, tia asapa kha inmani diang aleitirjei.
37 “Por fim, o dono enviou seu filho, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
38 Takkha chuonmi ngaikhan asapa inmu pha, inmani inkhatli inkhat-in inlei inti, Hiwahi leimapupa sapa kha eii, heiwaru, eini'n ama thatrui, halli ama changsik kasuok kha eini'n leirui!
38 “No entanto, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
39 Halli inmani'n amakha inthat-ah, theibombil raalkhattiang, inlei kalekjuonjei.”
39 Então o agarraram, o arrastaram para fora do vinhedo e o mataram.
40 Khawa jarra, “Theibombil mapupa in aheikirpha, khawa chuonkatho ngaidiang ama'n angme athosik?” tia Jisu'n aleirakel.
40 “Quando o dono da terra voltar, o que vocês acham que ele fará com aqueles lavradores?”, perguntou Jesus.
41 Inmani'n inleimasang, “Ama'n mi kathamak ngaikha suoileiya athatsik eii.” “halli aphakacha ah amadiang atum theibomkara kapesik aleiilak chuonmi ngaidiang khan ama'n arahuon kha aminhuumsik eii.”
41 Os líderes religiosos responderam: “Ele os matará cruelmente e arrendará o vinhedo para outros, que lhe darão sua parte depois de cada colheita”.
42 Jisu'n inmani diang ati, “Chong inthiang in angme itikha nangni'n lateel ngai makchube?
42 Então Jesus disse: “Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular. Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?
43 “Khawa jarra kei'n nangni diang kati,” “Pathian Rengram hi nangni diangnga inphut inlakeisuosik eii halli khawa kara kaminra mi ngaidiang inpesik eii.”
43 Eu lhes digo que o reino de Deus lhes será tirado e entregue a um povo que produzirá os devidos frutos.
44 Hiwa lungchungnga kajuota tuka-ang ngaikhan alek-alek ah inkoisik eii, halli hiwa lung-in ijuodel tuka-ang mikhan rahut angnga innooisik eii.
44 Quem tropeçar nesta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó”.
45 Thiampu kalian ngaili Pharisee ngai'n Jisu chongminkhi kha injetpha, inmani jarra iril eii ti inleijet.
45 Quando os principais sacerdotes e fariseus ouviram essa parábola, perceberam que eles eram os lavradores maus a que Jesus se referia.
46 Khawa jarra inmani'n ama surnasik inleitho. Takkha mipui ngaikha inleichi, ajarchu mipui ngai'n Jisu hi Pathian chongkachoi inkhat eii tia inleilei.
46 Queriam prendê-lo, mas tinham medo das multidões, pois elas o consideravam um profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.