Mateus 19
iyx (IYX) vs NTLH
1 Mu taanga di Yiisu amani mu uha nziisili yii, nde asiisi itinini kia Ngalili, na ayeni ku itinini kia tsi ya Yuuda, ku simi li limosi la nziali ya Yorodaani.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Koongi a baata yamuduki kuu, na nde abeelisi babeeri ba bo.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Ndaamba a Bafarisi baswesii kwaa nde mu ulebuu nde mweete. Bo bamufuuli: «Mikele mia Nziaambi mili mu uha muswa kwaa baala mu ubingi mukari a nde mu pasi toono?»
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yiisu avutili: «Beni a diataanga pe mialeeli Mabasonuu? “Mu mbaandili, Nziaambi wabayilii baala na mukaasa.”
4 Jesus respondeu:
5 Tumake Nziaambi aleeli: “Ni mu buu, baala sa asiisi taayi na nguu a nde, na ukaangama mu mukari a nde, na bo baboolo sa baba muutu mosi.”
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Ni mu buu, bo ka a bubwaba baata boolo pe, ka muutu mosi. Ninha, muutu anyaala ukabala bi Nziaambi avuutu.»
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Bafarisi bamufuuli: «So ni buu, mu ima Mooso atumu baala, mu uha mukaanda a tsialili a makweele kwaa mukari a nde, mu taanga di nde amaabingi nde?»
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yiisu avutili: «Mooso ahi beni muswa wa ubingi bakari ba beni, mundaa beni dili na mitimi mia minono. Ka mu mbaandila yali buu pe.
8 Jesus respondeu:
9 Me nadileeli: so baala bingi mukari a nde, mbii ti mukari a nde a asoongo pe, na so baala lii kweeli mukaasa mukimi, nde soongi.»
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Miyii mia nde miamuleeli: «Mbii ni buu buli mukele a makweele, yavulu bubwe mu uhele ukweele.»
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Yiisu avutili kwaa bo: «Babaala boosi a butuu pe usiingi nziisili yi, ka ndila baa ba Nziaambi aha litu la usiingi yo.
11 Jesus respondeu:
12 Mandaa malayi mali mu ukoonoso baata mu uhele ukweele: kwaa babamosi, mingoongo mia umatuu bu babutu bo; kwaa bana, bambaayi baata badusi mabutu ma bo; bakimi ka babisi ukweele mundaa Ipfumu kia mayula. Nyaala ti wu utuu usiingi nziisili yi asiingi yo!»
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Baata babeyi bibabaana kwaa Yiisu paa nde anaa mioo nha yulu a bo na akuundulu bo Nziaambi, ka miyii miasieembi bo.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Ka Yiisu aleeli: «Dinyaala bibabaana bayiri kwaa me na adiabalii pe, mundaa Ipfumu kia mayula yili kia babali weti bo.»
14 Aí ele disse:
15 Nde anayi mioo nha yulu a bo pa asieme bo, na asiisi mbuu yii.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Mufuru a baala limosi laswesii kwaa Yiisu na lamufuuli: «Muyiisi, ki ndaa yimbwe me nafwaana uyiluu mu ubaa moonyi wu uhele uwa?»
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yiisu aleeli kwaa nde: «Mu ima we uha me nduru mu miatala mamabwe? Ndili a mosi li wu mubwe. So we tooni ukoto mu moonyi wu uhele uwa, kiinzi mikele mia Nziaambi.»
17 Jesus respondeu:
18 Nde afuuli: «Ki mio?» Yiisu avutili: «A dusu pe; a soongo pe; a yibi pe; a ta imbaangi kia pia pe mu muutu.
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Kiinzi taayi a we na nguu a we; toono mbaayi muutu na we weti we makulu.»
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Mufuru a baala wamuleeli: «Me nakiinzi mikele mii mioosi. Ima me nafwaana ubwayiluu mu ubaa moonyi wuu?»
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yiisu wamuleeli: «So we tooni uba wakuu, yene we yaluu bi we abaa bioosi na ha mboongo kwaa bawele, na we sa baa busini mu mayula, na nha mbisi a maa yiri we duku me.»
21 Jesus respondeu:
22 Ka mu taanga di mufuru a baala wuu ayuyi mandaa maa, nde ayeni kutso ngebe, mundaa nde ali na busini balaa.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Ni mu buu Yiisu aleeli kwaa miyii mia nde: «Mu ngwanya me nadileeli: ili pasi kwaa muutu wa isini mu ukoto mu Ipfumu kia mayula.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Na me nibwaleele beni ndaa yi: yili pasi kwaa nyama wa weti puundi mu ulabuu mu wuru la tsioongi, ka ya bwavulu pasi kwaa isini mu ukoto mu Ipfumu kia Nziaambi.»
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Mu taanga di miyii miayuyi mandaa maa, bo bakimii kwalaa na baleeli: «Ka ninha, na utuu uvuu?»
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yiisu atali bo na wabaleeli: «Kwaa baata mii utuu pe uyilimi, ka kwaa Nziaambi mioosi utuu uyilimi.»
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Ninha Peetero aleeli: «Mono, bisi diasiisi bioosi mu uduku we. Ka ki musieende bisi dikaabaa?»
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yiisu aleeli kwaa bo: «Mu ngwanya me nadileeli: mu taanga di Mwaana a muutu akaadiaala nha mbata a ipfumu kia nde kia buzitu mu tsi yi inyatii, beni kuumi na boolo ba diaduku me, beni ka sa didiaala nha mambata ma bipfumu mu ufuundusu bifuumbu kuumi na bioolo bia Iseraeli.
28 Jesus respondeu:
29 Na baata boosi ba busiisi manzo ma bo, so a buu pe baana ba nguu ba bo, bakeri ba bo, taayi a bo, nguu a bo, baana ba bo, matsiee ma bo mu toono a me, sa babaa biavulu bii mufutu mbala kama, na sa babaa moonyi wu uhele uwa.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Ka babalayi babali mu taanga di babatsiomi, sa baba batsieelele, na babalayi babali mu taanga di batsieelele sa baba babatsiomi.»
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.