Lucas 19
Ya bàbànán ne Dios nga nesúrát kiya baru wa túlag Genesis se Exodus (ISD) vs NAA
1 Ay lumíwán ne Jesus ka Jerico nga mameyag ka Jerusalem.
1 Entrando em Jericó, Jesus atravessava a cidade.
2 Ay uwad nabànáng kitúni nga nagngágan ka Zakeo, nga ap-apu datu magpab-pabáyad ka buis.
2 Eis que um homem rico, chamado Zaqueu, chefe dos publicanos,
3 Ay piyán na nga sinnan ne Jesus may akkan na masingan ta nalipdán kadatu adu wa tolay, áta ababbà.
3 procurava ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, por ser ele de pequena estatura.
4 Ay díkod tu kinuwa na, ay nanagtág ga lummàláp kadatu adu wa tolay se nawe umunè kitu isa nga káyu wa sicomoro ta senu masingan na, áta kitúni tu liwánan na.
4 Então, correndo adiante, subiu num sicômoro a fim de ver Jesus, porque ele havia de passar por ali.
5 Ay kane mesídung nge Jesus, ay linángad na nge Zakeo se na nán kaggína, “Zakeo, magkaru ka nga umúlug ta masápul la ka balay mu ya kapannán ku kídi nga algaw,” nán na.
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, disse:
6 Ay tútu nagkaru tu Zakeo nga umúlug, ay naganggam ma nanangaíli ke Jesus.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu com alegria.
7 Ay ngámin datu tolay ya nakasingan ke Jesus nga kummíwid ke Zakeo, ay nán da nga nagur-urímam, “Sinnan nu kod! Tura mawe ya tolay kitúni ya pasangaíli kiya maragbásul!” nán da.
7 Todos os que viram isto murmuravam, dizendo que Jesus tinha se hospedado com um homem pecador.
8 Ay nán tu Zakeo ke Apu Jesus, “Kídi yin Apu, ay ummán kídi ya kuwaan ku. Iddè ya gadduwa naya kuw-kuwà kadaya napubri, ay ummán pe nu atán ya kinultit ku ka panda ngala, ay mamimpát ya kaadu naya pagbáyad ku kadatu nangultítán ku,” nán na.
8 Zaqueu, por sua vez, se levantou e disse ao Senhor: — Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguma coisa de alguém, vou restituir quatro vezes mais.
9 Ay tútu nán ne Jesus ke Zakeo, “Kídi yin ay nakikappiya kayu win na tangabalay ke Dios, áta gaka naka pe tu Abraham.
9 Então Jesus lhe disse:
10 Ata iyà a nengágan da kitun ka An-anà Tolay, ay inumbet tà a magsápul se mangalà kadaya tolay ya árig newágà.”
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar o perdido.
11 Ay kaggída nga maggigìna kadatu kag-kagiyan ne Jesus, ay nagpangárig manin. Ata adanni yin ka Jerusalem, ay dálin da nu ittu tunin tu angngituráy ne Dios ka Jerusalem.
11 Ouvindo eles estas coisas, Jesus contou uma parábola, visto estar perto de Jerusalém e lhes parecer que o Reino de Deus havia de manifestar-se imediatamente.
12 Ay díkod nán na kaggída nga nagpangárig, “Uwad isa nga nangátu wa tolay ya nawe pikam ka adayyu wa íli, ta mawe na gurarán ya kinaári na, ay se yala nga magulli kammin.
12 Por isso, Jesus disse:
13 Ay kitu akkan na pikam ma ipappan, ay kirrawán na datu sangapúlu wa asassu na, ay se nada niddán ka agmamagatut ta pirà a inigúsiyu da kitu ligge na.
13 Chamou dez dos seus servos, confiou-lhes dez minas e disse-lhes: “Negociem até que eu volte.”
14 Ngamay datu keliyán na, ay lùsawan da nga magári kaggída, ay tútu nangibon da kadatu tolay ya mawe kitu kapannán natu nangátu wa tolay nga mangagi nga maddi da nga aggína ya mangituráy kaggída.
14 Mas os seus concidadãos o odiavam e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: “Não queremos que este reine sobre nós.”
15 Ay kane mabalin na nga magurarán tu kinaári na, ay nagulli yin. Ay se na pinàrawán datu asassu na nga niddán na ka pirà, ta senu mammuwán na nu piga tu ganansiya da kadatu nidde na.
15 — Quando ele voltou, depois de ter tomado posse do reino, mandou chamar os servos a quem tinha dado o dinheiro, a fim de saber quanto tinham conseguido ganhar em seus negócios.
16 Ay nunna tu isa nga inumbet, ay nán na kitu apu na, ‘Apu, tu an-anà natu magatut ta písus nga niddem kiyà ay sangaríbu,’ nán na.
16 — O primeiro se apresentou e disse: “Senhor, a sua mina rendeu dez.”
17 ‘Pàgan ku ya kinuwám! Mapiyár ka nga asassu. Ay gapu ta mabalin ka nga piyáran kadaya bittì a bánag, ay pangiturayan taka ka sangapúlu wa íli,’ nán natu ári.
17 O senhor lhe disse: “Muito bem, servo bom! E porque você foi fiel no pouco, terá autoridade sobre dez cidades.”
18 Ay inumbet pe tu mekàduwa nga asassu se na nán kitu apu na, ‘Limma gatut kam tu an-anà natu magatut ta niddem kiyà,’ nán na.
18 — O segundo servo veio e disse: “Senhor, a sua mina rendeu cinco.”
19 Ay tútu nán natu ári kaggína, ‘Pangiturayan taka ka limma nga íli,’ nán na.
19 A este o senhor disse: “Você terá autoridade sobre cinco cidades.”
20 Ay inumbet pe yin tu isa nga asassu, ay nán na pe, ‘Apu, ye kam idi tu pirà mu. Binugubugut ku ka panyu se yà ala nga nesir-sirù
20 — Então veio outro servo, dizendo: “Senhor, aqui está a sua mina, que eu guardei embrulhada num lenço.
21 ta mansing ngà kikaw ta narungat ka. Ay takkilan mu ya akkan mu wa kuw-kuwa, ay se burásan mu ya akkan mu wa múla!’ nán na kitu apu na.
21 Porque tive medo do senhor, que é homem rigoroso. O senhor retira o que não depositou e colhe o que não semeou.”
22 Ay tútu nán natu ári kaggína, ‘Daya kinag-kagim daya mangipakammu nga nagbásul ka! Nadakè ka nga asassu! Ta ammum ma narungat tà se takkilan ku daya akkan ku wa kuw-kuwa se tagaburabúrás sà kiya oray akkan ku wa múla,
22 Mas o senhor respondeu: “Servo mau, eu o julgarei usando as suas próprias palavras. Você sabia que eu sou homem rigoroso, que retiro o que não depositei e colho o que não semeei.
23 ay tura mu lugud da di nebangku ya pirà ku ta senu kiya angngipatullim kiyà, ay atán ya málà ku wa an-anà na!’ nán natu ári.
23 Por que você não pôs o meu dinheiro no banco? E, então, na minha vinda, eu o receberia com juros.”
24 Ay se na la nán kadatu magsisíkád kitúni, ‘Alà nu tu pirà kaggína ta idde nu kitu asassu wa nakaganansiya ka sangaríbu,’ nán na.
24 — E disse aos que estavam ali: “Tirem dele a mina e deem ao que tem as dez.”
25 Ngamay nán da kaggína, ‘Apu, atán mà sangaríbu na ngin!’ nán da.
25 Eles ponderaram: “Senhor, ele já tem dez.”
26 Ay tútu nán natu ári kaggída, ‘Ikagì kadakayu ya kurug. Daya tolay ya adu ya atán kaggída, ay tú dayán daya middán ka ad-adu. Ngamay daya tolay ya bittì ya atán kaggída, ay màpoli kammin oray ya bittì a atán kaggída.
26 Ao que o senhor respondeu: “Pois eu declaro a vocês que a todo o que tem será dado ainda mais; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
27 Ay kídi yin, ay ilbet nu ngámin datu tolay ya kumagúra kiyà, datu mangalùsaw kiyà nga magbalin ka ári da, ta patayan nuda ngámin kídi àráng ku,’ nán natu ári,” nán ne Jesus.
27 Mas quanto a esses meus inimigos, que não quiseram que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e os matem na minha presença.”
28 Ay kane mabalin ne Jesus kagiyan datun kaggída, ay naginunna nga nawe ka Jerusalem.
28 E, depois de dizer isto, Jesus prosseguia a sua viagem para Jerusalém.
29 Ay kane atán da ngin kitu bantay ya nengágan da ka Olivo nga adanni ka Betpage se Betania, ay nepàrob na datu duwa kadatu tù-tùgúdán na,
29 E aconteceu que, ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos,
30 nga nán na kaggída, “Mawe kayu kiya sumarunu nga íli. Ay nu dumatang kayu, ay masingan nu ya nesisílu wa urbun asnu nga áwan pikam ma nagtakay kaggína. Ubbadán nu se nu ilbet kídi,” nán na.
30 dizendo-lhes:
31 “Ay nu atán ya magsaludsud nga nán na, ‘Tura nu ubbadán yán?’ nu nán na, ay nán nu kaggína nga, ‘Masápul ne Apu,’ nán nu,” nán ne Jesus.
31 Se alguém perguntar: “Por que o estão desprendendo?”, respondam assim: “Porque o Senhor precisa dele.”
32 Ay díkod nawe da, ay nasuwà da kurug tu ummán kitu kinagi na kaggída.
32 E, indo os que foram mandados, acharam tudo conforme Jesus lhes tinha dito.
33 Ay kane ubbadán da kurug tu urbun asnu, ay nán kurug natu makin-kuwa kaggída, “Taanna tura nu ubbadán yán?” nán na.
33 Quando eles estavam soltando o jumentinho, os donos do animal disseram: — Por que estão desprendendo o jumentinho?
34 “Masápul ne Apu,” nán da.
34 Eles responderam: — Porque o Senhor precisa dele.
35 Ay se da nilbet tu urbun na asnu kitu giyán ne Jesus. Ay se da nesàláp datu bádu da kitu addag natu asnu, ay se da netakay ye Jesus.
35 Então trouxeram o jumentinho até Jesus e, pondo as suas capas sobre o animal, ajudaram Jesus a montar.
36 Ay kitu angngidal-dalen natu asnu ke Jesus, ay nesàlapán datu tolay datu bádu da kitu kalsáda.
36 À medida que Jesus avançava, as pessoas estendiam as suas capas no caminho.
37 Ay kitu kowad da kitu dad-dagután na maggayát ka bantay Olivo, ay ginayatán datu adu wa tolay na tu magpatag se magday-dáyaw ke Dios gapu kadatu nas-asingan da nga kinuw-kuwa ne Jesus. Ay nán da ka naggat,
37 E, quando Jesus se aproximava da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou, com muita alegria, a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinham visto.
38 “Tag-tagasinnán ne Apu din ya Nebon na nga Ari! Aggína ya mangipakammu nga mekappiya tada ngin kaggína. Aggína ya maday-dáyaw nga kangatuwán nga Dios!” nán da.
38 Diziam: “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”
39 Ay datu duddúma nga Pariseo wa nelibulibug kadatu adu wa tolay, ay nán da ke Jesus, “Misturu, ikagim mán kadaya tolay mu wa maginggap da,” nán da.
39 Alguns dos fariseus lhe disseram em meio à multidão: — Mestre, repreenda os seus discípulos!
40 Ay tútu nán ne Jesus kaggída, “Ay nu maginggap da, ay daya batu win ya makasáraw,” nán ne Jesus.
40 Mas Jesus respondeu:
41 Ay kane adanni yin ne Jesus ka íli Jerusalem, kane malágib na, ay sinangítán nada
41 Quando Jesus ia chegando a Jerusalém, vendo a cidade, chorou por ela,
42 nga nán na, “Dakayu wa iJerusalem! Ammu nu kuma ngala nu iinna ya mabalin na mangikappiya kadakayu ke Dios, ngamay akkan nu malas-lásin nin.
42 dizendo:
43 Umbet ya algaw wa ilalbet daya kalínga nu wa manglìmut kadakayu. Mangwa da ka aglingdán da kiya lebut nu, ay túya mapúkù kayu kiya magpíngipíngit.
43 Pois virão dias em que os seus inimigos cercarão você de trincheiras e apertarão o cerco por todos os lados;
44 Ay se dakayu wala nga rapúnan se daya annánà nu, ay dadàlan da pe ya íli nu. Ay áwan nala nga duwa nga batu wa maglànù a di mepúkay kiya darupírip pa abut naya íli nu. Màwa idi kadakayu ta akkan nu wa inammu tu oras nga inagpakammu ne Dios kadakayu,” nán na.
44 e vão arrasar você e matar todos os seus moradores. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio visitá-la.
45 Ay kane lumnà e Jesus kitu Templo, ay pinatálaw na ngámin datu maglà-láku kitu unag
45 Depois, entrando no templo, Jesus começou a expulsar os que ali vendiam,
46 nga nán na kaggída, “Ya nesúrát nga Bàbànán ne Dios ay, ‘Ya balay ku ay balay nga agkararágan,’ nán na. Ngamay tura nu mán kammin pinagbalin ka balay daya maragtákaw!” nán na.
46 dizendo-lhes:
47 Inalgaw we Jesus nga magtù-tùgud kitu Templo. Ay datu ap-apu datu pappádi se datu maragtùgud ki lintag se datu pangmanàman datu Judyu, ay magsap-sápul da ka pamàyanán da nga mamatay kaggína.
47 Diariamente, Jesus ensinava no templo. Os principais sacerdotes, os escribas e os maiorais do povo procuravam tirar-lhe a vida,
48 Ngamay áwan da nga ammu wa pamàyanán kaggína, ta ngámin datu tolay ay kurugan da tutu wala datu kag-kagiyan na.
48 mas não achavam uma forma de fazer isso, porque todo o povo, ao ouvi-lo, era cativado por ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.