Romanos 8
Anutu Täŋo Man (IOU) vs ARA
1 Eruk, man säkgämän kubä ŋode täwetat; Ämawebe Jesu Kristo-kät kowat-kwasikorän täŋpäŋ it täkaŋ uwä Anututä momi täŋo kowata nämo api yämek.
1 Agora, pois, já nenhuma condenação há para os que estão em Cristo Jesus.
2 U imata, Kristo Jesu terak irit kodaki Munapiktä nin kubäkubäta nimani unitä momi ba kumäŋ-kumäŋ tärek-täreki nämo unitäŋo kehäromi-ken nanik ketäreŋpäŋ nipmaŋkuk.
2 Porque a lei do Espírito da vida, em Cristo Jesus, te livrou da lei do pecado e da morte.
3 Bureni, imaka baga mantä täga tänaŋi nämo u Anututä ini täŋkuk. Bänep nadäk-nadäknin bianitä baga man täŋo kehäromi yäpmäŋ äpäŋirän baga man uwä nin yäpätägakta kehäromi nämo. Upäŋkaŋ Anututä iniken nanaki-inik momita yäŋpäŋ momi äma nin täŋo gup iŋam-dapun terak tewän äpuk. Tewän äpäŋpäŋ momi täktäk kädet äma bänepi-ken pätak unitäŋo kehäromi utpewän maŋkuk.
3 Porquanto o que fora impossível à lei, no que estava enferma pela carne, isso fez Deus enviando o seu próprio Filho em semelhança de carne pecaminosa e no tocante ao pecado; e, com efeito, condenou Deus, na carne, o pecado,
4 Anututä ude täŋkuko unita apiŋo nibäŋirän baga man täŋo jukuman siwoŋi u kudup iwat morewani täk täkaŋ. Imata, apiŋo nin bänep nadäk-nadäk biani u gämori-ken nämo kuŋat täkamäŋ. Nämo, Kudupi Munapik täŋo nadäk tawaŋ terak kuŋat täkamäŋ.
4 a fim de que o preceito da lei se cumprisse em nós, que não andamos segundo a carne, mas segundo o Espírito.
5 Unita nadäkaŋ? Äma bänep nadäk-nadäk biani iwaräntäk täkaŋ uwä bänep nadäk-gäripi uterakgän parirän iwaräntäk täkaŋ. Täŋ, äma Kudupi Munapik täŋo kädet iwaräntäk täkaŋ uwä bänep nadäk-gäripi uterakgän parirän iwaräntäk täkaŋ.
5 Porque os que se inclinam para a carne cogitam das coisas da carne; mas os que se inclinam para o Espírito, das coisas do Espírito.
6 Bureni, äma bänep nadäk-nadäk kädet bianitä peŋ yäweränpäŋ iwaräntäk täkaŋ uwä kumäŋ-kumäŋta biŋam täkaŋ uba. Täŋ, äma Kudupi Munapik täŋo bänep nadäk-nadäk kädettä peŋ yäweränpäŋ iwaräntäk täkaŋ uwä irit tägata biŋam täŋpäŋ bänep pidäm terak itkaŋ.
6 Porque o pendor da carne dá para a morte, mas o do Espírito, para a vida e paz.
7 Mebäri ŋodeta yäyat; Bänep nadäk-nadäk biani uwä Anutu täŋo iwan uba. Nadäk nadäk u Anutu täŋo baga man iwaräntäkta bitnäk-inik täk täyak. Bureni-inik, u täga iwatnaŋi nämo.
7 Por isso, o pendor da carne é inimizade contra Deus, pois não está sujeito à lei de Deus, nem mesmo pode estar.
8 Nämoinik, ämawebe bänep nadäk-nadäk bianita juku pek täkaŋ uwä imaka kubä Anututä kaŋirän tägawekta täga nämo täneŋ.
8 Portanto, os que estão na carne não podem agradar a Deus.
9 Täŋpäkaŋ Anutu täŋo Munapiktä in kubäkubäken bureni itak u täŋpäwä bänep nadäk-nadäkjin bianitä peŋ täwerirän nämo iwat täkaŋ. Nämo, Munapiktä peŋ täwerirän udegän iwat täkaŋ. Täŋ, äma kubä Kristo täŋo Munapiktä bänepi-ken nämo itak u täŋpäwä äma uwä Kristota biŋam nämo täyak.
9 Vós, porém, não estais na carne, mas no Espírito, se, de fato, o Espírito de Deus habita em vós. E, se alguém não tem o Espírito de Cristo, esse tal não é dele.
10 Täŋpäkaŋ momitä täŋpewän gupnin kumäkta biŋam täk täyak upäŋkaŋ Kristotä bänepnin-ken bureni iränä ninä ämawebe Anututä siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ nimani itkamäŋ unita mäjonintä irit kehäromita biŋam täkaŋ.
10 Se, porém, Cristo está em vós, o corpo, na verdade, está morto por causa do pecado, mas o espírito é vida, por causa da justiça.
11 In nadäkaŋ; Anututä Jesu kumbukopäŋ äneŋi Munapiki täŋo kehäromi terak awaŋ gänaŋ nanik wädäŋ tädotkuk. Eruk udegän, Munapik unitä inken iränä Anutu, Kristo kumbani-ken nanik wädäŋ tädotkuko unitä gupjin kumäkta biŋam u Munapiki täŋo kehäromi terak api täŋkodak täwek.
11 Se habita em vós o Espírito daquele que ressuscitou a Jesus dentre os mortos, esse mesmo que ressuscitou a Cristo Jesus dentre os mortos vivificará também o vosso corpo mortal, por meio do seu Espírito, que em vós habita.
12 Notnaye, mebäri unita nin kuŋat-kuŋat mebäri kubä pena ahäkta yäŋ nimani. Uwä bänep nadäk-nadäk biani u iwatta nämo yäyat. Nämoinik.
12 Assim, pois, irmãos, somos devedores, não à carne como se constrangidos a viver segundo a carne.
13 Bänep biani täŋo nadäk-nadäk waki unitäŋo kädet iwatpäŋä kumäŋ-kumäŋ tärek-täreki nämo unita biŋam api täneŋ. Upäŋkaŋ Munapiktä kehäromi tamiŋirän gupjin täŋo kuŋat-kuŋat waki u utpewä maŋpänä, eruk irit burenita biŋam täŋpeŋ api kuŋatneŋ.
13 Porque, se viverdes segundo a carne, caminhais para a morte; mas, se, pelo Espírito, mortificardes os feitos do corpo, certamente, vivereis.
14 U imata, ämawebe Anutu täŋo Munapiktä irit kuŋat-kuŋat täga yäwoŋärek täyak uwä Anutu täŋo nanak ämawebeniye bureni.
14 Pois todos os que são guiados pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 Täŋpäŋ apiŋo Anutu iŋamiken kuŋat täkamäŋ. Upäŋkaŋ Munapik, Anututä nimiŋkuko unitä täŋpewän in epän watä äma jopi, Anutu iŋamiken umun terak kuŋat täkaŋ ude nämo itkaŋ. Nämoinik! Munapiktä täŋpewän Anututä nipmäŋ towiwani nanakiye bureni-inik itkaŋ Munapik täŋo kehäromi terak nin Anututa gäripi-inik nadäŋpäŋ Nan! Nan! yäŋ iwet täkamäŋ.
15 Porque não recebestes o espírito de escravidão, para viverdes, outra vez, atemorizados, mas recebestes o espírito de adoção, baseados no qual clamamos: Aba, Pai.
16 Täŋpäŋ Munapiktä ini-tägän mäjonin täŋkentäŋirän bureni-inik ŋode nadäk täkamäŋ; Nin Anutu täŋo nanakiye bureni itkamäŋ.
16 O próprio Espírito testifica com o nosso espírito que somos filhos de Deus.
17 Eruk, Anutu täŋo nanakiye bureni ude itkamäŋ u täŋpäwä imaka tägatäga Anututä ninta biŋam peŋ nimiŋkuko u api yäpne. Imaka tägatäga u notninpak Kristo-kät penta api yäpne. Upäŋkaŋ intäjukun, Jesutä komi nadäŋkuko u moräki nintä nadänayäŋ täkamäŋ uwä, eruk kämiwä ukät wäpnin biŋam ikek ba irit tägagämän u täga api yäpne.
17 Ora, se somos filhos, somos também herdeiros, herdeiros de Deus e coerdeiros com Cristo; se com ele sofremos, também com ele seremos glorificados.
18 Wäpnin biŋam ikek irit täga kämi kwawak ahäŋ nimayäŋ täyak u tägagämän-inik kubä. Unita komi apiŋo nadäk täkamäŋ unita nadäŋira jopi kubä täk täyak.
18 Porque para mim tenho por certo que os sofrimentos do tempo presente não podem ser comparados com a glória a ser revelada em nós.
19 Bureni-inik! Anututä nanakiye bureni kwawak pewän ahäkta kadäni peŋkuk. Täŋpäkaŋ kadäni u bäräŋeŋ ahäwänpäŋ kwawak käna yäŋkaŋ imaka imaka kumän-tagän Anututä täŋ-peŋkuko u dapun käroŋ täŋ itkaŋ.
19 A ardente expectativa da criação aguarda a revelação dos filhos de Deus.
20 U imata, imaka kuduptagän Anututä täŋ-peŋkuko u pengän-inik säkgämän itkuŋopäŋ Anututä täŋpewän gapuntaŋ moreŋkuŋo itkaŋ. U ini nadäŋpäŋ nämo; Anututä ini imaka säkgämän-inik kubäta kaŋ itsämbut yäŋpäŋ täŋpewän ude täŋkuŋ.
20 Pois a criação está sujeita à vaidade, não voluntariamente, mas por causa daquele que a sujeitou,
21 Eruk nadäk tawaŋ Anututä peŋ yämiŋkuko uwä ŋode; Apiŋo imaka pewän ahäwani kuduptagän käbäŋ taŋpäŋ pärakta biŋam täkaŋ u täŋkentäŋ yämiŋirän tägaŋpäŋ Anutu täŋo nanak ämawebeniye ninkät säkgämän-inik, bänep pidäm terakgän api itne.
21 na esperança de que a própria criação será redimida do cativeiro da corrupção, para a liberdade da glória dos filhos de Deus.
22 Bureni, imaka imaka kudup Anututä täŋ-peŋkuko u komi, webetä nanak bäyanayäŋ nadäk täkaŋ ude nadäŋkaŋ kähän yäŋ yäpmäŋ äbäŋ itkaŋ yäŋ nadäkamäŋ.
22 Porque sabemos que toda a criação, a um só tempo, geme e suporta angústias até agora.
23 Täŋpäkaŋ imaka unitägän nämo, nin imaka udegän täk täkamäŋ. Anututä Kudupi Munapikpäŋ iron intäjukunta ude täŋ nimiŋkukopäŋ apiŋo moräki pat nimitak u yäpna yäŋkaŋ bänepnintä komi nadäŋkaŋ yäŋkähän-kähän yäŋ itkamäŋ. Nin Anututä Nanak ämawebenaye yäŋ kwawa yäŋahäŋpäŋ komegup täŋo bäräpi-ken nanik ketäreŋ nimikta itsämäŋkaŋ dapun käroŋ täŋ itkamäŋ.
23 E não somente ela, mas também nós, que temos as primícias do Espírito, igualmente gememos em nosso íntimo, aguardando a adoção de filhos, a redenção do nosso corpo.
24 Imaka tägagämän u kämi nimikta Anututä nin inita biŋam nimagutkuk. Upäŋkaŋ imaka kämi yäpmäkta yäwani u apiŋo käbop itak. Täŋ, unitä käbop nämo ireko uwä u yäpmäkta imata itsämne? Nämo, imaka ketnintä iŋirani udewanita nämo itsämäk täkamäŋ.
24 Porque, na esperança, fomos salvos. Ora, esperança que se vê não é esperança; pois o que alguém vê, como o espera?
25 Upäŋkaŋ imaka tägagämän käbop itak u bureni api yäpne yäŋ nadäkinik täkamäŋ unita bänepnin täŋkehärom taŋpäŋ kwikinik itsämäŋ itkamäŋ.
25 Mas, se esperamos o que não vemos, com paciência o aguardamos.
26 Täŋkaŋ ugän nämo. Nin kehäromi nikek nämo iritna Kudupi Munapiktä täŋkentäŋ nimik täyak. Täŋkaŋ Anutu-ken imaka unita yäŋapine yäŋ nämo nadäŋkaŋ jop bänepnin-kengän nadäŋ bäräp täŋitna Munapiktä bänep nadäŋ bäräpnin u yäpmäŋkaŋ Anutu-ken butewaki man, ämatä täga yäŋahänaŋi nämo, uterak yäŋahäŋ nimik täyak.
26 Também o Espírito, semelhantemente, nos assiste em nossa fraqueza; porque não sabemos orar como convém, mas o mesmo Espírito intercede por nós sobremaneira, com gemidos inexprimíveis.
27 Ude täŋirän Anutu, äma täŋo bänep kaŋpäŋ nadäwanitä Kudupi Munapik täŋo nadäk u kawän tägak täyak. U imata, Munapiktä Anutu täŋo nadäk ugän iwatpäŋ Anutu täŋo kudupi ämawebeniye nin täŋkentäŋ nimikta Anutu-ken yäŋapik man yäk täyak.
27 E aquele que sonda os corações sabe qual é a mente do Espírito, porque segundo a vontade de Deus é que ele intercede pelos santos.
28 Unita nin nadäkamäŋ; Ämawebe Anututa gäripi nadäk täkaŋ, ämawebe Anututä iniken gärip terak yämagut päbä yepmaŋpani u jop yabäŋ äwaräkuk nämo täk täyak. Nämoinik, Anututä ini täŋpewän imaka kudup ahäŋ yämik täkaŋ u täŋkentäŋ yämikta ude täk täyak.
28 Sabemos que todas as coisas cooperam para o bem daqueles que amam a Deus, daqueles que são chamados segundo o seu propósito.
29 U imata, kunum kenta kome nämo pewän ahäŋkumän-ken uken Anututä iniken ämawebeniye u nadäŋ yämiŋkuk. Täŋkaŋ ämawebe u Nanaki unitäŋo täktäk udegän täŋpeŋ kuŋatta iwoyäŋpäŋ yepmaŋkuk. Ude täŋkuko unita nanak ämawebe mäyap irirä Jesutä u bämopi-ken noripaki intäjukun ahäwani ude it yämiŋkukotä it täyak.
29 Porquanto aos que de antemão conheceu, também os predestinou para serem conformes à imagem de seu Filho, a fim de que ele seja o primogênito entre muitos irmãos.
30 Täŋpäŋ ämawebe yäput peŋpäŋ inita iwoyäŋkuko u yämagut päbä yepmaŋpäŋ siwoŋi ämawebenaye yäŋ yäŋtäreŋ yämiŋkuk. Täŋkaŋ ämawebe siwoŋi ämawebenaye yäŋ yäŋtäreŋ yämiŋkuko unitä irit täga kaŋ-ahäneŋta iniken wäpi biŋam yäniŋ kireŋkuk.
30 E aos que predestinou, a esses também chamou; e aos que chamou, a esses também justificou; e aos que justificou, a esses também glorificou.
31 Täŋpäkaŋ Anututä ude täk täyak unita jide yäne? Anututä täŋkentäŋ nimiŋirän netätä iwan täŋ nimiŋpäŋ täga täŋpän waneŋ? Kubätä täga nämo!
31 Que diremos, pois, à vista destas coisas? Se Deus é por nós, quem será contra nós?
32 Anututä kudän inide kubä täŋ nimiŋkuko u nämo nadäkaŋ? U nin kudup täŋkentäkta iniken nanaki-inik u nämo iyap taŋpäŋ iniŋ kireŋpewän äpuko unita ŋode bureni täŋ nimek; U oraŋ nimiŋpäŋ nanaki nimiŋkuko ukät imaka kudup bureni-inik api nimek!
32 Aquele que não poupou o seu próprio Filho, antes, por todos nós o entregou, porventura, não nos dará graciosamente com ele todas as coisas?
33 Unita Anututä ämawebe inita iwoyäŋkuko u man käbeyä-ken mominita yäŋpäŋ netätä äma uwä siwoŋi nämo yäŋ täga yäŋtäreŋ yämek? Ude nämo! Anututä ini ämawebe unita siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämiŋkuko unita täga nämo!
33 Quem intentará acusação contra os eleitos de Deus? É Deus quem os justifica.
34 Ba netätä Anutu täŋo kudupi ämawebe u geŋita biŋam täŋput yäŋ yäŋtäreŋ yämek? Kubätä täga nämo! Imata, Kristo Jesu ninta yäŋpäŋ kumbuk. Täŋkaŋ kumbani-ken nanik yäpmäŋ päŋaku kodak tewani unitä apiŋowä Anutu nan keri bure käda itkaŋ nin täŋkentäŋ nimikta iwet yabäk täyak unita ude täga nämo.
34 Quem os condenará? É Cristo Jesus quem morreu ou, antes, quem ressuscitou, o qual está à direita de Deus e também intercede por nós.
35 Eruk Kristotä nadäŋ nimikinik täk täyak upäŋ imatäken kubätä täga duŋ-weŋpäŋ nipmaŋirän Kristo u inigän nin niningän api itne? Nadäŋ-bäräp ba komi nadänero unitä täga duŋ-weŋpäŋ nipmaŋpek? Ba Jesuta yäŋpäŋ ämatä waki täŋ nimineŋo ba nakta jop irit unitä täga? Ba jäwäri-inik itne ba umuri gänaŋ itnero unitä täga täŋpek? Ba ämatä kumäŋ-kumäŋ nidäpnayäŋ täneŋo unitä täga duŋ-weŋpäŋ nipmaŋpek? Nämoinik!
35 Quem nos separará do amor de Cristo? Será tribulação, ou angústia, ou perseguição, ou fome, ou nudez, ou perigo, ou espada?
36 Bureni, Anutu täŋo man kudäntä imaka bäräpi udewani ahäŋ nimik täkaŋ unita ŋode yäŋahätak;
36 Como está escrito: Por amor de ti, somos entregues à morte o dia todo, fomos considerados como ovelhas para o matadouro.
37 Upäŋkaŋ Jesu iron pähap täŋ nimiŋkuko unitä täŋkentäŋ nimiŋirän bäräpi u ba u ahäŋ nimik täkaŋ unitä bänep nadäk-nadäknin täga nämo täŋpän waneŋ. Nämoinik! Nin iwan u kudup irepmit-inik täk täkamäŋ.
37 Em todas estas coisas, porém, somos mais que vencedores, por meio daquele que nos amou.
38 — ausente —
38 Porque eu estou bem certo de que nem a morte, nem a vida, nem os anjos, nem os principados, nem as coisas do presente, nem do porvir, nem os poderes,
39 — ausente —
39 nem a altura, nem a profundidade, nem qualquer outra criatura poderá separar-nos do amor de Deus, que está em Cristo Jesus, nosso Senhor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.