Mateus 15
Anutu Täŋo Man (IOU) vs AAI
1 Kadäni uken Jerusalem yotpärare-ken nanik Parisi ba Baga man yäwoŋärewani äma ätutä Jesuken ahäŋpäŋ ŋode iwet yabäŋkuŋ;
1 Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah afa Jerusalemane hina Jesu hibatiy hio,
2 Gäwaräntäkaye imata oraniye täŋo man kädet irepmit täkaŋ? U ketem näna yäŋpäŋ keri nämo ärutkaŋ jop yäpmäŋpäŋ nak täkaŋ yäk.
2 “Aisim o a bai’ufununayah, bai’obaiyen ata a agir hibitit men tebobosiyasiyar, naatu umah sauwena’e ere kato auman bay te’au?”
3 Ude yäwäwä Jesutä kowata ŋode yäwetkuk; In imata orajiye täŋo man kädet iwatpäŋ Anutu täŋo baga man irepmit täkaŋ?
3 Jesu iyafutih eo, “Bo kwa aisim God ana obaiyunen tur kwa’astu’ub uwatanah hai binanakwar kwabi’ufunun?
4 Anututä bian ŋode yäŋkuk; Gäk meŋka nanka oraŋ yämen. Ba kubä ŋode; Äma kubätä miŋi nani yebewänä kumäŋ-kumäŋ utneŋ.
4 Anayabin God eo, ‘Hinat tamat kwanakakafiyih’ naatu ‘yait hinah tamah isan tur kakafin na’u’uwih i boro hina’asabun namorob.’
5 Inä man bureni u nadäkaŋ upäŋkaŋ u mäde ut imiŋpäŋ ŋode yäk täkaŋ; Äma kubätä imaka täga kubäta miŋi nani täŋkentäŋ yämikta yäwekopäŋ ŋode yäwerek; Ŋo ekta taminaŋipäŋ ek jop irirän Anututa biŋam peyat yäŋ yäwerek. Wa! Miŋi nani nämo nadäŋ yämiŋpäŋ ude yäweko uwä in täga täyan yäŋ iwetneŋ.
5 Baise kwa a bai’obaiyenamaim, orot ta boro hinat tamat isah iti na’atube inao, ‘Sawar iti o atabibaisi i God ana siwaramih ayai, imih boro men karam anibaisi.’
6 In ude täŋpäŋ Anutu täŋo man yäpmäŋ äpäŋkaŋ injinken man meham täk täkaŋ.
6 Sinaf iti na’atube’eban hinat tamat kwakakafiyih? En! Baise, kwa asinaf iti’imaim God ana obaiyunen tur kwayara’iy kwa taiyuw abai’obaiyen kwabi’ufunun.
7 Jop manman yäwani inta profet biani kubä wäpi Aisaia unitä man Anututä nadäk-nadäki-ken peŋirän ŋode yäŋkuko uwä bureni ahätak;
7 Wanawan rerekabih! Isaiah i tur anababatunamaim kwa isa eo kirum,
8 — ausente —
8 ‘Iti sabuw ufurihiwat ayu tirursagiyu, baise hai notamaim i ef yok na’in tema’am.
9 — ausente —
9 Hai kwafiren ayu isou i wanawanan nikuwat; men basit orot hai notamaim ofafar hikikirum sabuw kwati’obaiyih hiti’ufunun.’”
10 Jesutä man ude yäŋpäŋ ämawebe ätu yäŋ yäŋ-yäkŋat päbä yepmaŋpäŋ yäwetkuk; Man ket ŋode täwera nadäwä tärewut;
10 Imaibo Jesu rou’ay eaf ayuwih iuwih eo, “Abisa ao kwananutanub kwananowar naatu kwanasinaftobon yabin kwanab.
11 Imaka mejin gänaŋ äpmok täkaŋ unitä bänepjin nämo täŋpänwak täkaŋ. Imaka bänepjin-ken naniktä äbämaŋ mejin-ken äbäk täyak unitä täŋpewän bänepjin wak täkaŋ.
11 Abisa orot awanamaim erur i men biyan ebobokarit, baise abisa orot awanamaim etitit i biyan ebobokarit.”
12 Ude yäwänä iwaräntäkiyetä dubini-ken kuŋpäŋ iwetkuŋ; Gäk nadätan? Gäk man u yäŋiri Parisi ämatä nadäŋpäŋ gäka kokwawak nadäkaŋ yäk.
12 Imaibo bai’ufununayah hina Jesu hibatiy, “Pharisee abisa i’o isan hai naniyan ibi’afiy iso’ob?”
13 Ude yäŋirä Jesutä yäŋkuk; Päya kudup Nana kunum gänaŋ naniktä nämo piŋkuko uwä däyamäŋpäŋ api buŋärek.
13 Jesu iyafutih eo, “Ai menatan ayu Tamai maramaim men tatanum i boro an wairoron etei na’uy ra’ah.
14 In Parisi äma mäde ut yämik täkot. Uwä dapuri tumbanitä noriye dapuri tumbani kädet yäwoŋärek täkaŋ. Upäŋkaŋ äma dapuri tumbani yarätä keri kowat iŋirän täŋkaŋä kuŋtäŋgän awaŋ gänaŋ bok äpmodeŋ yäk.
14 Nati Pharisee biyahimaim kwanahaiw, anayabin i matah fim na’atube sabuw afa matah fim tibi’unawiyih, naatu boro etei hinan hub hinare.”
15 Jesutä ude yäwänä Pitatä iwetkuk; Gäk man wärani niwetan unitäŋo mebäri yäwi nadäna yäk.
15 Peter eo, “Oroubon anayabin kuo anowar.”
16 Yäwänä Jesutä yäŋkuk; Ai! In udegän, man yäŋira nämo nadäwä tumäk täkaŋ.
16 Naatu Jesu uwih eo, “Kwa auman boro’ika tur hai yabih men kwaso’obamih?
17 Mebäri ŋode nämo käwep nadäk täkaŋ; Mejintä imaka naŋirä kokjin gänaŋ päpmo ini irani-ken itkaŋä käderi-kengän äpämaŋ kuk täkaŋ.
17 Abistan awatamaim erur i en kabutitamaim etit naatu en uratane ere’er i kwaso’ob ai en?
18 Täŋpäkaŋ imaka waki bänepjintä nadäk täkaŋ unitä bänepjin täŋpänwak täkaŋ.
18 Baise abisa awatamaim etitit i dogor wanawananane etitit, naatu i boun orot biyan ebobokarit.
19 Äma bänepitä imaka wakiwaki ŋode pewän ahäk täkaŋ; Nadäwäwak, ämik, kubokäret, kubo, äma yäniŋ wärät man, ba jop manman.
19 Anayabin abisa orot dogoromaim etitit i not kakafin, sabuw rauw morob, turanah a’aawah ufuh na, baiwa’an kwanekwan, bain, baifufuwen, naatu yanuw koutabitabir.
20 Imaka udewanitä Anutu iŋamiken täŋpewän wak täyak yäk. Täŋpäkaŋ ketjin nämo ärutkaŋ ketem piŋitpäŋ nak täkaŋ unitä bänepjin nämo täŋpänwak täkaŋ yäk.
20 Iti sawar i boun orot babin ebi’afiy, baise uma sauwena’e ere kato bay ina’aa boro men ni’afiyimih.”
21 Jesutä ude yäŋpäŋ kome u peŋpeŋ Kenan kome, yotpärare yarä wäpi Tire kenta Sidon itkumän-ken ukäda kuŋkuk.
21 Jesu nati efan ihamiy naatu in tafaram Taiya Sidon hairi wanawanahimaim bar merar afa imaim tit.
22 Päŋku irirän guŋ äbotken nanik webe kubä, kome uken nanik unitä päbä Jesuta gera ŋode yäŋkuk; Ekäni! Gäk Devit täŋo oranitä näka butewaki nadäŋ nam! Näkŋo äpetnawä mäjo kubätä kotawänkaŋ komi pähap nadäŋ it täyak yäk.
22 Canaan babin nati’imaim ma’ama na Jesu isan rerey eo, “Regah, David uwan, kukabibiru; ayu natu babitai i demon kakafih wanawanan hirun hiforatoun hibonawiy bai’akir kakafin maiyow ebaib.”
23 Ude yäwänä Jesutä nadäŋpäŋ man kowata kubä nämo iwetkuk. Ude täŋirän iwaräntäkiyetä Jesu dubini-ken kuŋpäŋ iwetkuŋ; Gäk webe ŋo yäŋ iwatpewi kwän! U yäŋ-urukuruk yäŋtäŋ niwatak yäk.
23 Baise Jesu men babin isan tur ta eo. Imih ana bai’ufununayah hina hifefeyan hio, “Babin ku’u sa’ab en, rerey ufut enan.”
24 Yäwäwä Jesutä yäwetkuk; Anutu Nantä näk Isrel äma äbot, peŋ awähutpeŋ kuŋarani, ugänpäŋ täŋkentäkta näwerän äput yäk.
24 Jesu iya’afutih eo, “Orot Natun nan i Israel sabuw sheep na’atube hikasiy hima’am akisih isah na.”
25 Täŋpäkaŋ webe u ehutpäŋ äbä Jesu dubini-ken gukut imäpmok täŋpäŋ yäŋkuk; Ekäni, gäk jop waki täŋkentäŋ nam!
25 Baise babin na Jesu nanamaim sun yowen eo, “Regah Jesu kwibaisu.”
26 Ude iweränä Jesutä iwetkuk; Nanak täŋo ketem yäyomägatpäŋ aŋta yämiwä nämo tägawek.
26 Jesu eo, “Kek hai bay men karam boro tanarouw nare haru hina’aan.”
27 Ude iweränä webe unitä iwetkuk; Bureni yäyan upäŋkaŋ aŋä mähemiyetä ketem naŋkaŋ kokoki pewä maŋirä jop waki nak täkaŋ yäk.
27 Babin iya’afut eo, “Turobe Regah, baise bay momosarih tamah ana gemane tere’ere haru tebow te’aa.”
28 Ude yäwänä Jesutä iwetkuk; Wanotna, nadäkinikka taŋi! Unita näwet yabätan udegän täŋ gamitat. Ude yäŋirän uterakgän äperi tägaŋkuk.
28 Imaibo Jesu eo, “Babin o a baitumatum i ra’at kwanekwan, imih abisa kukokok i namatar.” Naatu nati ana maramaim natun babitai yawas.
29 Ude täŋpäŋ Jesu kome u peŋpeŋ Galili gwägu-ken päŋku pom kubä terak päro maŋit itkuk.
29 Jesu efan nati ihamiy naatu Galilee harew kukuf rewarewan remor in, imaibo oyaw ta sisibinamaim yen in tafan mare.
30 Maŋit irirän ämawebe bumta Jesu känayäŋ äbuŋ. U käyäm mebäri mebäri ŋode täŋpani yäŋ-yäkŋat yäpmäŋ äbä Jesu dubini-ken yepmaŋkuŋ; Kuroŋi waki, dapuri tumbani, kwäyähäneŋ täŋpani ba man nämo yäwani ba käyäm ikek ätu Jesu dubini-ken yäpmäŋ äbäŋirä Jesutä kudup yäpän tägaŋkuŋ.
30 Sabuw moumurih maiyow hai sabuw ah kafikafirih, matah fim, ah umah murumurubih, awah gugih naatu sawusawuwih afa moumurih maiyow auman hibow hina Jesu nanamaim hiya, naatu etei’imak iyawasih. Sabuw matah fim ah umah murubih hina Jesu biyan titit|alt="blind and lame come to Jesus" src="CN01785b.TIF" size="col" loc="Mat 15.30" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="15.30"
31 Yäpän tägawäpäŋ yepmaŋpän man nämo yäwanitä man yäŋkuŋ. Ba kwäyähäneŋ täŋpanitä kädet ini kuŋatkuŋ. Täŋpäŋ äma kehäromini nämotä kehäromi yäpuŋ. Ba dapuri tumbanitä dapun ijiŋkuŋ. Ude täŋpäkaŋä ämawebe päke unitä yabäŋpäŋ jäkjäk yäŋpäŋ nadäwätäk pähap täŋkuŋ. Ude täŋpäŋ Isrel nanik täŋo Anutu bumta iniŋ oretkuŋ.
31 Awah gugih tur hio, ah umah murubih higewasin, ah kafikafirih hibat hiremor, naatu matah fim higewasin hinuw sawar hi’itah isan, sabuw hifofofor men kafaita. Naatu Israel hai God wabin hibora’ara’ah.
32 Täŋpäkaŋ Jesu uwä iwaräntäkiye yäŋ-yäkŋat päbä yepmaŋpäŋ yäwetkuk; Näk ämawebe päke ŋonita butewaki nadätat. Ninkät kepma yaräkubä it yäpmäŋ abäŋkä nakta bumta yekaŋ. Täŋirä jop yepmana päŋku kädet miŋin nakta kumneŋ yäŋpäŋ nadäwätäk täyat yäk.
32 Jesu ana bai’ufununayah eaf hina biyan hitit naatu iuwih eo, “Ayu sabuw aitih abiyababan anayabin hina bairi ama’ama veya tounu sawar naatu boun hai efanamaim men abisa ta ema’am boro hina’aan. Ayu men akokok a murumurubih aniyafarih hai ubar hinan. Hinanan boro efamaim bayumih hinigagamat.”Jesu masaw yanamaim eyoyoyoban|alt="disciples distributing bread" src="CN01718B.TIF" size="span" loc="Mat 15.32-38" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="15.32-38"
33 Ude yäwänä iwaräntäkiyetä iwetkuŋ; Kome jopi-ken ŋodeken ketem deken yäpmäŋpäŋ äma äbot pähap ŋodewani yepmäŋ towina naŋ tokŋeneŋ?
33 Naatu ana bai’ufununayah hiya’afut hio, “Iti arar yan bay boro menamaim tanab nakaram iti rakit gagamin tana’afuwagiy?”
34 Ude iweräwä Jesutä yäwet yabäŋkuk; Injinken däkum jide itkaŋ? Yäwänä iwetkuŋ; Käräga 7kät gwägu tom yarä yäk.
34 Jesu ibatiyih, “Kwa rafiy bai’ab kwabobotanen?” Hiya’afut hio,
35 Ude iwerä nadäŋkaŋ ämawebe päke u yäwet-pewän maŋit yäpmäŋ kuŋkuŋ.
35 Basit Jesu sabuw iuwih me yan himarir.
36 Ude täŋirä käräga 7 ukät gwägu tom yarä u yäpmäŋpäŋ Anutu-ken bänep täga man yäŋpäŋ iwaräntäkiyeta yämiŋkuk. Yämänkaŋ unitä yäpmäŋ daniŋpäŋ ämawebe päke unita yämiŋ yäpmäŋ kuŋkuŋ.
36 Jesu rafiy fafar seven naatu siy auman bow God ana a merar yiy, naatu imseseb ana bai’ufununayah itih hibow sabuw hifaramih.
37 Yämäkaŋä ämawebe päke u naŋpä koki täŋpäpäŋ ätu jop peŋkuŋ. Jop patkuŋo u yäpmäŋpäŋ yäk 7 ude daiwä tokŋeŋkuŋ.
37 Hi’aa etei yah iw, naatu bai’ufununayah bay sabuw hi’aa rebarebah hibiwanen sakasak etei seven hiwanfoten.
38 Täŋpäkaŋ äma ketem naŋkuŋo u 4,000 udetä naŋkuŋ. Webe iroŋi-kät nämo daniwani.
38 Sabuw etei 4000 na’atube bay hi’aa, kek baibin men auman hiyabamih.
39 Eruk ude täŋkaŋ ämawebe u yepmaŋpän kuŋirä Jesu ini uwä gäpe terak äromaŋ kuŋtäŋgän Magadan komeken ahäŋkuk.
39 Imaibo Jesu sabuw iyafarih hinan ufunamaim, wa bai rabon na tafaram wabin Magadan imaim tit.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.