Hebreus 7
Anutu Täŋo Man (IOU) vs AAI
1 Eruk Melkisedek uwä kome kubä wäpi Salem unitäŋo intäjukun äma. U Anutu Täŋpämorek unitäŋo bämop äma kubä itkuk. Täŋpäkaŋ kadäni Abrahamtä kome ätu täŋo intäjukun ämakät ämik täŋpäŋ däpmäŋ yäwat kireŋkuko komeni-ken äneŋi kuŋirän Melkisedektä kädet miŋin kaŋ-ahäŋpäŋ kon man iwetkuk.
1 Melkisedek i tafaram Salem ana aiwob, naatu God ta’imon Auyom ma’ama’anin ana Firis. Veya ta Abraham tafaram etei kwafe’en hai aiwob bairi hiyow rarouw ufunamaim, matabir nan basit Melkisedek hairi hitar, naatu Melkisedek Abraham igegewasin.
2 Ude täŋirän Abrahamtä tuŋum ämik täŋpäŋ yäpuko u äbot 10 ude yäpmäŋ daniŋpäŋ äbot kubä Melkisedekta imiŋkuk.
2 Abraham sawar ana roumukur etei Melkisedek itin. Melkisedek anayabin i, “Aiwob ana yawas mutufurin.” Naatu Salem ana aiwob, imih i wabin anayabin turin i, “Tufuw ana aiwob.”
3 Täŋpäkaŋ Melkisedek uwä miŋi nani nämo, orani äbeki nämo, ahäk-ahäki nämo ba kumäk-kumäki nämo. Ude itkuko unita Anutu täŋo nanaki bumik yäŋ iwet täkaŋ. U bämop äma intäjukun tärek-täreki nämo itak.
3 Melkisedek hinah o tamah o uwahinah ana a’agir ana gin tanay boro men tanatita’ur. Naatu ana tufuw o ana morob men taso’ob, anayabin bukamaim men ta hikirum ema’am boro tana’itin. I God Natun na’atube wanatowan firis ema’am.
4 Bureni, Melkisedek uwä äma äpani nämo! Äma äpani itkuk yäwänäku oranin pähap Abrahamtä imaka tägatäga ämik täŋpäŋ yäpuko unitäŋo moräki nämo imän. Imiŋkuko unita äma ärowani-inik kubä itkuk yäŋ nadäwut!
4 Imih kwana’itin, iti orot i gagamin anababatun. Ata agir Abraham i wabin gagamin, baise baiyowane mamatabir sawar roumukur etei Melkisedek itin.
5 Eruk, ŋode nadäwut; Moses täŋo baga man terak ŋode kudän täwani; Juda noriyetä tuŋumi yäpmäŋ daniŋpäŋ Livai täŋo oraniye bämop äma irit piä yäpmäk täkaŋ unita moräki yämineŋ. Juda äma uwä noriye bureni, Abraham täŋo oraniye upäŋkaŋ tuŋumi moräki u yämikta yäwani.
5 Naatu Israel sabuw etei i Abraham wawawan, baise ofafaramaim eo, Levi wawawan akisihimo boro hinifiris, naatu siwar roumukur i taituwah Israel sabuw biyahine hinab.
6 Täŋ, Melkisedek uwä Abraham täŋo äboriye-ken nanik nämo upäŋkaŋ Abrahamtä tuŋumi moräki imiŋkuk. Imiŋirän Melkisedektä Anutu täŋo yäŋkehäromtak man iwerani Abraham u kon man iwetkuk.
6 Naatu Melkisedek i men Levi ana rara’ane tufuw, baise Abraham God ana omatanen bai ma’am biyanane sawar roumukur etei Melkisedek bai, naatu igegewasin.
7 Unita jide? Netätä intäjukun itak, Abraham ba Melkisedek? Äma kon man yäwanitä äma kon man yäpmäk täkaŋ u yärepmit täkaŋ yäŋ nadäkamäŋ.
7 Imih men tanakasiy. Orot yait uman bora’ah turan ebigegewasin nati orot i gagamin naatu orot yait baigegewasin ebaib i orot kikimin.
8 Täŋpäkaŋ bämop äma Livai äbotken nanik, äma täŋo tuŋum moräki yäpmäk täkaŋ uwä kumäk-kumäki nikek. Upäŋkaŋ Melkisedek, Abraham täŋo tuŋum moräki yäpani unitawä Anutu täŋo mantä ŋode yäyak; U nämoinik api paorek.
8 Firis ana efamaim, Levi ana rara’ane hina hifiris, sawar roumukur hibowabow i himorob. Baise Melkisedek sawar roumukur baib i yawasin ema’am, Bukamaim eo na’atube.
9 Unita ŋode täga yänaŋi bumik; Livai ba äboriye, bämop äma irit piä täŋpäŋ noriye täŋo tuŋum moräki yäpmäk täŋkuŋo unitä iniken tuŋum täŋo moräki Melkisedekta imiŋkuŋ.
9 Imih boro iti na’atube tanao, Levi wawawan i sawar roumukur hibowabow, baise Abraham Melkisedek isan sawar roumukur bitin ana veya i auman hitin.
10 Ude imata yäkamäŋ? U ŋode; Melkisedektä Abraham kaŋ-ahäŋkuko uken Livai nämo itkuk. U nämo ahäwani-ken. Upäŋkaŋ u orani Abraham täŋo nägät-ken itkuko unita Livaitä Melkisedekta tuŋumi moräki imiŋkuk yäŋ täga yäne.
10 Nati ana veya’amaim taso’ob, Levi i men tufuw, baise Levi i uwah Abraham biyan ana rara wanawanan ma’am ana veya, Melkisedek hairi hitar.
11 Bian Isrel ämawebetä Moses täŋo baga man yäpuŋ. Täŋpäŋ baga man uterak ŋode kudän täwani; Livai täŋo äboriyetä bämop äma irit piä api täk täneŋ. Upäŋkaŋ, ŋo kawut! Bämop äma unitäŋo piätä ämawebe täŋo bänepi u bureni täga yäpän täganeŋ täŋpäwä, Anutu imata bämop äma mebäri kubä, Melkisedek bumikgän, Arontä äbotken nanik nämo, u kubätä api ahäwek yäŋ yäŋkuk?
11 Levi ana big akisihimo firis ana bowabow hibowabow ana veya Israel sabuw ofafar itih. Naatu iti levite firis ana bowabow hibowabow imaim tarurusouwit na’at, aisim boro firis tabo tan, Melkisedek ana rara’ane, men Aaron ana rara’ane.
12 Eruk bämop äma mebäri kubätä ahäwänä, man kädet mebäri kubä imaka, ahänaŋi.
12 Anayabin firis ana bowabow hinaya’abun orot ta nabaib, ofafar auman boro hinabotabir.
13 Nadäkaŋ? Man yäkamäŋ ŋo Kristota yäkamäŋ. U Livaitä äbotken nanik nämo, u äbot kubäken nanik. Täŋpäŋ iniken äbot uken nanik äma kubätä kudupi yot gänaŋ alta-ken bämop äma irit piä kubä nämo täŋpani.
13 Naatu Buk Atamaninamaim ata Regah isan hikikirum, i ana rara’amaim men ta firis ana bowabow bow sibor eafusaramih, iti i big ta hai bowabow.
14 Ekäninin Kristo uwä orani Juda unitä äbotken nanik. Täŋpäkaŋ äbot uken nanik kubätä bämop äma irit piä täkta Mosestä nämo yäŋahäŋkuk.
14 It etei taso’ob Regah i Judah ana bigane tufuw, naatu Moses men kafa’imo Judah ana bigane firis ana bowabow isan iuwihimih.
15 Eruk, bämop äma kodaki kubä, Melkisedek bumik ahätak unita ŋode kaŋpäŋ nadäkamäŋ; Unitäŋo piätä Livai täŋo äboriyetä piä täk täŋkuŋo u yärepmit moretak.
15 Abisa ao i bebeyan kwa’itin, anayabin firis boubun God rurubin ana bowabow i men firis mat hibowabow na’atube, baise firis Melkisedek na’atube.
16 Täŋpäkaŋ baga mantä ŋode yäwani; Bämop äma, äma kudupi kubätä täga nämo api itneŋ, äma Livaitä äbotken nanik-tägän api it täneŋ. Upäŋkaŋ Jesu uwä bämop äma irit piä, baga man uterak nämo yäpuk. Nämo, u iniken irit kehäromini nikek, paot-paori nämo uterak yäpuk.
16 Iti orot boubun na bifiris i men orot babin hai ofafar naatu hai o baiyunenamaim na ifirisimih, baise yawas wanatowan ana fairane.
17 Anutu täŋo man mujipi kubätä yäyak ude;
17 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “O i boro wanatowan inifiris, firis Melkisedek na’atube.”
18 Man unitä ŋode niwoŋäretak; Man kädet biani u jopi, kehäromi nikek nämotä täga nämo täŋkentäŋ nimeko unita Anututä u awähutkuk.
18 Ofafar atamanin i hibosair nabin hiyai, anayabin ririm naatu ana fair sawar.
19 Moses täŋo baga man u äma täŋo bänepi bureni täga nämo yäpän täganeŋo unita Anututä kädet kodaki tägagämän-inik kubä pewän ahäŋ nimiŋkuk. Kädet uterak nin Anutu dubini-ken kuk täkamäŋ.
19 Anayabin Moses ana ofafar i men karam boro sawar ta takusouw, imih boun i sawar ta gewasin hi’obaiyit, saise nuhit nafot tanan God sisibinamaim tanatit.
20 Täŋpäkaŋ Anututä Jesu bämop äma intäjukun itta iwoyäŋkuko uwä jop nämo iwoyäŋkuk. Nämo, u iniken wäpi terak yäŋkehärom taŋpäŋ iwoyäŋkuk. Juda täŋo bämop äma biani bämop äma irit piä täkta wäp yäpuŋo uwä yäŋkehäromtak man udewani terak nämo yäpani.
20 Naatu anao maiye kwananowar, sabuw afa hibifiris i ofafaramaim hina hifiris, men omatanenamaim.
21 U jop yäpuŋo upäŋkaŋ Anututä ini yäŋkehärom taŋpäŋ Jesu bämop äma irit piä täkta iwoyäŋkuk. Unita Anututä ŋode yäŋkuk;
21 Baise Jesu na bifiris, i God ana omatanen marasika eo inu’in na yabin matar. Marasika Buk Atamaninamaim, God Jesu isan eo,
22 Täŋpäkaŋ Jesu u Anutu täŋo yäŋkehäromtak man terak bämop äma irit piä yäpuko unita ŋode nadäkamäŋ; Jesu täŋo piä terak Anututä ämawebeniye-kät topmäk-topmäk kodaki täŋkuko uwä tägagämän, kehäromi-inik. U topmäk-topmäk biani u irepmit moretak.
22 Imih iti’imaim ebi’obaiyit Jesu i turobe omatanen boubun gewasin.
23 Ba kubä ŋode; Bämop äma biani uwä paot-paori nikek unita jide täŋpäŋ piäni pen täŋ yäpmäŋ kuneŋ? U täga nämo unita bämop äma biani paorirä kodaki ahäk täŋkuŋ.
23 Firis maiyow i moumurih na’in, baise temomorob ana veya, hai bowabow nati’imaim esasawar.
24 Upäŋkaŋ Jesu uwä paot-paori nämo, u bämop äma irit piä pen api täŋ yäpmäŋ ärowek. Äma kubätä komeni täga nämo api yäpek.
24 Baise Jesu i wanatowan ema’am, imih i ana bowabow boro men orot ta isan naya’abun.
25 Unita ämawebe Jesu u wäpi terak Anutu dubini-ken kuk täkaŋ uwä waki keri-ken nanik yämagutta kehäromi nikek itkukonitä pen api it yäpmäŋ kwek. U imata, paot-paori nämo itkaŋ ämawebe täŋkentäŋ yämikta Anutu-ken yäŋapik täyak.Bukä täŋpäŋ gupe ijiwani wäpi alta|src="HK077F.jpg" size="span" loc="Same page as verse" copy="Horace Knowles" ref="HEB 7.25"
25 Naatu Jesu i karam boun naatu mar etei sabuw iyab i wanawananamaim hina God biyan titit boro niyawasih, anayabin Jesu i wanatowan God nanamaim bat isah eyoyoyoban.
26 Unita bämop äma Jesu uwä momi äma nin täŋo käyäpnin bureni-inik. Täŋkaŋ udewani kubä nämo itak. U kädet Anututä gäripi nadäk täyak ugän iwat täyak. Uken momi kubä nämo itak. U Anutu iŋamiken siwoŋi-inik itak. Ba momi ämakät awähutpäŋ nämo, inipärik kubä it täyak. Uwä Anututä imagut päro kunum gänaŋ tewani. Mebäri unita Jesu uwä momi äma täŋo täŋkentäk bureni ude itak.
26 Imih Jesu i Firis Gagamin, kakafiyin, rousouwin, aurin kato en, bowabow kakafin wairafih, ata yababan etei so’ob, God bora’ah yen mar nasair.
27 U bämop äma ätu bumik nämo. Bämop äma biani uwä Anutu-ken ärawa kepma kepma täk täŋkuŋonik. Iniken momita intäjukun täŋpäŋä äneŋi ämawebe täŋo momita täk täŋkuŋ. Upäŋkaŋ Jesu uwä ude nämo täŋkuk. U kämita nikek kadäni kubägän täŋkuko ubayäŋ. Ärawa ude iniken gupi iniŋ kireŋkuk.
27 Naatu i men firis gagamih wan hima’am na’atube, boro men mar etei i ana bowabow kakafin isan sibor nayai, naatu sabuw hai bowabow kakafih isan nayai’imih. En. Sibor i ta’imon yai’ika, mar moumurih na’in isan mar ta’imon yai sawar. God isan taiyuwin biyan siboromih ya’iyai ana maramaim.
28 Täŋpäkaŋ Moses täŋo baga man terak komen äma kehäromini nikek nämotä bämop äma irit piä täkta iwoyäk täkaŋ. Upäŋkaŋ, mäden Anututä iniken wäpi terak yäŋkehäromtak man yäŋpäŋ Nanaki bureni tägagämän-inik tärek-täreki nämo itta tewani u bämop äma intäjukun bureni iwoyäŋkuk.
28 Turobe, ofafaramaim firis gagamin hirubinih i orot ririmih, baise God ana obaifaro tur i ofafar ufunamaim natit, Natun rubin. Anayabin God ana kok etei Jesu i wanatowan ebobosunusunub.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.