Romanos 11

Ya ehel apu Dios (IFY) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Anin dakel ida Jews ni eleg mengu-unnud nan Apu Dios, et eleg tudda iwwalleng. Henin hi-gak e Jew hak, nem eleg tuwak iwalleng. Helag tuwak nan Benjamin niya helag tuwak daman Abraham.
1 Pergunto, então: Acaso rejeitou Deus o seu povo? De maneira alguma. Pois eu mesmo sou israelita, descendente de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Eleg iwalleng Apu Dios ida hu tuu tun pinili tun laputu. Kaw eleg yu hannemnem hu binenidbid yun neitudek ni meippanggep ni nanlilihan Elijah ni hi-gatu gapu tep ya lawah ni impahding ida etan ni edum tun Jews?
2 Deus não repeliu o seu povo, que ele de antemão distinguiu! Desconheceis o que narra a Escritura, no episódio de Elias, quando este se queixava de Israel a Deus:
3 Tep kan Elijah ey “Apu Dios, pintey idan tuum ni Jews hu prophets ni intu-dak mu. Ey binahbah dadda hu altar ni mika pan-appisin hi-gam. Ebuh hak law ni natdaan ni kamengullug ni hi-gam ey ihik idan memettey ni hi-gak.”
3 Senhor, mataram vossos profetas, destruíram vossos altares. Fiquei apenas eu, e ainda procuram tirar-me a vida {I Rs 19,10}?
4 Nem hinumang Apu Dios et kantuy “Eleg, beken kan hakey ni ebuh ni kamengu-unnud ni hi-gak. Tep ma-nut dakel nengiwalleng ni hi-gak et hi Baal hu daka daydayawa, nem nanengtun wadadda pitun libun nakka ipapaptek et hi-gak hu daka daydayawa e beken ni hi Baal.”
4 Que lhe respondeu a voz divina? Reservei para mim sete mil homens, que não dobraram o joelho diante de Baal {I Rs 19,18}.
5 Henin nunya, e wadadda edum ni Jews ni kamengu-unnud nan Apu Dios ni pinili tun pantu-u tu, tep kabbabbal ni hi-gada.
5 É o que continua a acontecer no tempo presente: subsiste um resto, segundo a eleição da graça.
6 Ya nemilian tun hi-gada ey beken ni ya kayyaggud ni impahding da, nem gapuh ni binabbal tun hi-gada. Tep gullat ni ya kayyaggud ni kapehding hu kapemilliin Apu Dios ni tuu tu, ey beken tep law ni gapuh ni binabbal tu, tep hedin ya binabbal tu, man liblih.
6 E se é pela graça, já não o é pelas obras; de outra maneira, a graça cessaria de ser graça.
7 Ya elaw tu huttan ey heninnuy: Ma-nut dakel ida Jews ni nengipatnan kabaelan da ma-lat abuluten idan Apu Dios, nem hahhakkey idan ebuh hu imbilang tun kayyaggud, e humman ida wada dinel dan hi-gatu. Huyyaddan imbilang tu ey pinili tudda dedan ni nunman ni pantu-u tu. Nem yadda edum ni hi-gada ey inwalleng tudda, tep manghay ida.
7 Conseqüência? Que Israel não conseguiu o que procura. Os escolhidos, estes sim, o conseguiram. Quanto aos mais, foram obcecados,
8 Neitudek huyyad ehel Apu Dios e kantuy
8 como está escrito: Deus lhes deu um espírito de torpor, olhos para que não vejam e ouvidos para que não ouçam, até o dia presente {Dt 29,3}.
9 Ey wada pay impatudek Apu Dios nan David ni meippanggep ni hi-gada, e kantuy
9 Davi também o diz: A mesa se lhes torne em laço, em armadilha, em ocasião de tropeço, em justo castigo!
10 Ey hamban gapuh ni eleg da pengullugi ey mengmenglaw hu panliggatan da et heni da ipappahhan hu mebel-at niya mambalin idan heni nekulap ma-lat eleg da han-ang-ang.”
10 A vista se lhes obscureça para não verem! Dobra-lhes o espinhaço sem cessar {Sl 68,23s}!
11 Kaw gapu tep eleg ida mangulug nan Christo ey mannananeng idan neiddawwin Apu Dios? Eleg. Tep ya eleg da pangulugan hu nambalin ni kehellakniban idan beken ni Jews. Huyya impahding Apu Dios ma-lat maemeh ida Jews ni pengippaptekan tuddan Gentiles et edihey mengullug ida dama.
11 Pergunto ainda: Tropeçaram acaso para cair? De modo algum. Mas sua queda, tornando a salvação acessível aos pagãos, incitou-os à emulação.
12 Gapuh nunman ni eleg pangulugan idan Jews ey impeang-ang law Apu Dios hu binabbal tuddan Gentiles et mangulug ida. Nem nema-ma binabbal tullin hi-gada hedin mengullug idalli law emin hu Jews.
12 Ora, se o seu pecado ocasionou a riqueza do mundo, e a sua decadência a riqueza dos pagãos, que não fará a sua conversão em massa?!
13 Hi-gayun Gentiles hu nakka pampenghelin nunya. Hi-gak hu pinutuk Apu Dios ni mambalin ni apostle yu. Et nakka manhehellun mengippahding ni nunyan ngunuk
13 Declaro-o a vós, homens de origem pagã: como apóstolo dos pagãos, eu procuro honrar o meu ministério,
14 ma-lat wada inna-nuddan edum kun Jews ni meemmeh ni hi-gayun Gentiles et ilah tu ey mehellakniban ida dama edum ni hi-gada.
14 com o intuito de, eventualmente, excitar à emulação os homens da minha raça e salvar alguns deles.
15 Kayyaggud hu nambalinan ni nengiwallengan Apu Dios idan Jews ni nekemtang, tep inebulut dakeyu law ni hi-gatu. Nem hedin mengullug ida dama law hu Jews ey nema-man kayyaggud alin peteg hu meippahding gapuh ni hemek Apu Dios ni hi-gatsun emin. Em, ya kakinayyaggud alin nunman ni meippahding ey henin ketegguan ni netey.
15 Porque, se de sua rejeição resultou a reconciliação do mundo, qual será o efeito de sua reintegração, senão uma ressurreição dentre os mortos?
16 Hi-gatsun Jews ey daitsu kaebbulutan Apu Dios, tep nahlag itsun Abraham. Pinilin Apu Dios hi Abraham ni tuu tu, anin idan helag tu. Ya kei-elligan tu huyya, ey ya etan handilin alinah ni mekapyan sinapay. Tep ya elaw tayu ey itsu kaum-e-kal ni hampekan tayu kai-appit nan Apu Dios. Hedin inebulut Apu Dios humman ni in-appit tayu, ey humman keang-angan tu e tuka ibbilang ni kayyaggud ni emin etan nepalut ni alinah. Huyyan hampekan alinah ey heni hi Abraham. Ya etan edum ni nepalut ni alinah ey heni humman ida Jews ni helag tu. Kamei-ellig mewan etan ni keyew e hedin kayyaggud hu lamut tu, ey kayyaggud dama hu pangetu. Ey hi Abraham hu heni lamut ey yadda helag tu hu heni panga.
16 Se as primícias são santas, também a massa o é; e se a raiz é santa, os ramos também o são.
17 Nem sinungil Apu Dios hu edum ni pangan olibah, et hi-gayuddan Gentiles hu heni pangan olibah ni nealay simmemel hu inhuup tudman ni sinungil tu ma-lat makitegu kayun nunman ni neitnem ni olibah. Ya kei-elligan nunman ni neitnem ni olibah ey yadda Jews, tep hi-gada hu pinutuk dedan Apu Dios ni pantu-u tu, nem dingkug Apu Dios ida edum ni Jews et ya inhullul tun hi-gada ey hi-gayun Gentiles.
17 Se alguns dos ramos foram cortados, e se tu, oliveira selvagem, foste enxertada em seu lugar e agora recebes seiva da raiz da oliveira,
18 Nem entan tu kaney kedukdul kayu nem yadda Jews, tep nalpun hi-gada hu panyaggudan yu. Nem endi nalpun hi-gayun panyaggudan da.
18 não te envaideças nem menosprezes os ramos. Pois, se te gloriares, sabe que não és tu que sustentas a raiz, mas a raiz a ti.
19 Nem wadan penghel idan edum yuy “Nem sinungil tudda et maihullul kami ma-lat hi-gami hu ebbuluten tun tuu tu.”
19 Dirás, talvez: Os ramos foram cortados para que eu fosse enxertada.
20 Makulug ni neihullul kayun hi-gada tep eleg ida mangulug. Ey hedin hi-gayu, man inebulut dakeyun tuu tu tep kayu kamengullug, nem mahapul ni pannananeng yun iddinel hu hemek tun hi-gayu. Tep hedin eleg yu pannananeng, man iwalleng dakeyu dama. Et humman hu, entan pampahhiyya yu, nem helipat-i yu ma-lat eleg maipahding ni hi-gayu hu neipahding ni hi-gada
20 Sem dúvida! É pela incredulidade que foram cortados, ao passo que tu é pela fé que estás firme. Não te ensoberbeças, antes teme.
21 Yadda Jews ey tuu dedan lan Apu Dios ida, nem inwalak tudda, tep eleg ida mengu-unnud. Hedin hanniman dama pehding yu, ey iwwaklin dakeyu daman Apu Dios.
21 Se Deus não poupou os ramos naturais, bem poderá não poupar a ti.
22 Ma-nu tep em, mahmek hi Apu Dios, nem tudda kakastigua hu kamangngenghay ni hi-gatu, heniddan Jews ni eleg mengu-unnud ni hi-gatu. Nem hedin hi-gayu, man dakeyu kahehmeka. Nem hedin eleg yu pannananeng hu yuka pengullug ni hi-gatu, ey iwwaklin dakeyu dama, et mei-ellig kayu etan ni pangan tungngilen tu.
22 Considera, pois, a bondade e a severidade de Deus: severidade para com aqueles que caíram, bondade para contigo, suposto que permaneças fiel a essa bondade; do contrário, também tu serás cortada.
23 — ausente —
23 E eles, se não persistirem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para enxertá-los de novo.
24 — ausente —
24 Se tu, cortada da oliveira de natureza selvagem, contra a tua natureza foste enxertada em boa oliveira, quanto mais eles, que são naturais, poderão ser enxertados na sua própria oliveira!
25 Kaegiegi, pinhed kun peamtan hi-gayu etan eleg meamtan nunman ingganah nunya, ma-lat eleg kayu mampahhiya e kanyuy dakeyu kapehebballin Apu Dios nem yadda Jews. Mahapul ni ewwatan yu, e ya eleg pengullugiddan edum ni Jews ey eleg mannananeng. Tep mepappeg ali hedin mengullug idan emin hu Gentiles ni pinilin Apu Dios.
25 Não quero, irmãos, que ignoreis este mistério, para que não vos gabeis de vossa sabedoria: esta cegueira de uma parte de Israel só durará até que haja entrado a totalidade dos pagãos.
26 Hedin medetteng ali humman ni nagtud ni aggew ey mehellakniban idallin emin hu Jews e helag Israel. Huyyalli hu amnuan ni neitudek di ehel Apu Dios e kantuy
26 Então Israel em peso será salvo, como está escrito: Virá de Sião o libertador, apartará de Jacó a impiedade.
27 Yallin nunman ey pessinsahan kun emin hu liwat da et umamnu hu nekitbalan kun hi-gada.”
27 E esta será a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados {Is 59,20s; 27,9}.
28 Yadda Jews, ey buhul idan Apu Dios nunya, tep daka kehhinga hu kameituttuddun impahding Jesus Christo ni panyaggudan ni tuu. Nem ya nengahingan da ey nambalin ni panyaggudan yu. Nem nanengtun yadda Jews hu pinilin Apu Dios ni pantu-u tu, et nanengtu hu impeminhed tun hi-gada tep yadda la impakulug tun aammed dan nunman.
28 Se, quanto ao Evangelho, eles são inimigos de Deus, para proveito vosso, quanto à eleição eles são muito queridos por causa de seus pais.
29 Tep hi Apu Dios ey eleg tu kekyata hu nemilian tun hi-gada, anin idan pengippahdingan tun panyaggudan da.
29 Pois os dons e o chamado de Deus são irrevogáveis.
30 Hi-gayuddan Gentiles ey manghay kayu et eleg yu u-unnuden hi Apu Dios ni laputu, nem himmek dakeyun hi-gatu tep kinehing idan Jews.
30 Assim como vós antes fostes desobedientes a Deus, e agora obtivestes misericórdia com a desobediência deles,
31 Em, ingganah nunya ey eleg ida mengu-unnud ni hi-gatu. Nem yallin edum ni aggew ey hehmeken tuddalli dama, henin nammekan tun hi-gayun Gentiles.
31 assim eles são incrédulos agora, em conseqüência da misericórdia feita a vós, para que eles também mais tarde alcancem, por sua vez, a misericórdia.
32 Humman impahding Apu Dios ni mengippeang-ang e emin hu tuu, Jews niyadda Gentiles, ey nan-iingeh idan emin e neliwtan ida, et humman hu, nammekan tun hi-gadan emin.
32 Deus encerrou a todos esses homens na desobediência para usar com todos de misericórdia.
33 Kayyaggud ni peteg hu Dios tayu! Makulug ni et-eteng hu hemek tun hi-gatsu. Endi henin hi-gatu, tep inamta tun emin. Eleg tayu han-awat hu kalinaing tu niya gaputun tuka pengippahdingiddan tuka pehding.
33 Ó abismo de riqueza, de sabedoria e de ciência em Deus! Quão impenetráveis são os seus juízos e inexploráveis os seus caminhos!
34 Makulug numan etan intudek lan Isaiah e prophet e kantuy
34 Quem pode compreender o pensamento do Senhor? Quem jamais foi o seu conselheiro?
35 Ey endi hakey ni tuun tu impautangan hi Apu Dios.”
35 Quem lhe deu primeiro, para que lhe seja retribuído?
36 Em, makulug humman, tep emin eya wadan nunya ey nalpun hi-gatu. Hi-gatu hu nangnged ni emin. Ey emin lintu tu niya emin kamekapkapya ey keiddeyyawan tu. Dayaw tayun ingganah hi Apu Dios! Amen.
36 Dele, por ele e para ele são todas as coisas. A ele a glória por toda a eternidade! Amém.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.