Mateus 9
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Hi Jesus et yadda disipol tu ey nambangkadda et umenamut idad bebley dad ba-hil etan ni baybay.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Entanni ey wada in-alidan tuun nedahuy e kaumbabaktad. Inang-ang Jesus e wada hu daka pengullug, et kantun etan ni nedahuy ey “Agik, entan kadenagim tep pinesinsahan ku liwat mu.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Wadadda edum ni kamantuttuddun Tugun Moses e kandad nemnem day “Hipa ni-ngangu huyyan tuun tuka la-pahi hi Apu Dios?”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Nem inamtan Jesus hu wadad nemnem da et kantuy “Kele hanniman hu yuka pannemnem e lawah?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Hipa nelallakkah? Ya kaney ‘Nepesinsahan hu liwat mu,’ winu ‘Inah ka! Alam hu ayyud mu et umenamut ka?’
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Nem imay et peang-ang kun hi-gayu e hi-gak e Pengulwan emin ni tuu ey wada kelebbengak eyad puyek ni memessinsah ni liwat.” Inhanggan Jesus etan ni nedahuy et kantuy “Inah ka! Alam hu ayyud mu et umenamut ka.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Ey imminah tu-wangu etan tuu et lumaw.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Yadda etan tutu-un nenang-ang nunya ey simmakut ida et dayawen da hi Apu Dios, tep indawat tun tuu huyyan kabaelan.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Hini-yan Jesus humman ni bebley et kamenglaw di lawwan tu ey inang-ang tu hi Matthew e kaman-emmung ni buwis ni yimmudung di upisinah tu. Kan Jesus ni hi-gatuy “Pakilaw kan hi-gak.” Ey pinhakkeyey imminah hi Matthew et makilaw nan Jesus.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Yan kapengngannin Jesus di baley di Matthew, ey immali dakel ni kaman-emmung ni buwis niyadda edum dan neliwtan ni tuu, et makikan idan Jesus et yadda disipol tu.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Inang-ang idan edum ni pharisee huyya ey kandaddan disipol tu ey “Kele kamekikkan hu apu yuddan kaman-emmung ni buwis niyadda edum dan neliwtan?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 — ausente —
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 — ausente —
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Immalidda disipol John di kad-an Jesus et kandan hi-gatuy “Kele hedin hi-gami et yadda Pharisee, man hin-addum ni kami kamantetpel, nem yadda disipol mu ey endin hekey daka pantetpeli?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Hinumang Jesus et kantuy “Kaw ida kamantetpel hu gagayyum ni lakin mangkasal? Eleg, tep wada etan gayyum dan lakin manhehnget. Nem hedin wada memettey etan ni nanhenget, ey yan nunman ali law pantetpelan idan gayyum tu. Yadda disipol ku ey heni gayyum ni manhehnget tep yan nunyan wada-ak di kad-an da ey eleg ida mantetpel, nem hedin endi-ak ali law di kad-an da, ey mantetpel ida tep ya pannemnem dan hi-gak.”
15 Jesus respondeu:
16 Intuttuddun Jesus hu pengamtaan dan eleg mabalin ni i-e-dum da hu elaw tud elaw dan nebayag et kantuy “Endi tuun tu ittuptup hu baluh ni luput di daan ni balwasi, tep hedin hanniman, ey umkayhen etan baluh ni ittuptup tu et mekyub etan balwasi et mema-man mebi-ki.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Hanniman dama e endi tuun tu ihha-ad hu pakekapyan meinnum di kimmelhin katat ni ha-addan ni meinnum tep eleg meinnat. Et hedin um-atung hu meinnum, ey mebeghi etan katat ni ha-addan et umkawah hu meinnun. Mukun ya pakekapyan meinnum, ey mahapul ni yad pakekapyan katat hu pengihha-adan.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Kapan-e-helan Jesus huyyaddan edum tu ey immali hakey ni ap-apun Jew. Nandukkun di hinanggan Jesus et kantuy “Pakattey ni u-ungngak ni bii. Ikay anhan et mu kap-en et tumegu.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Inebulut Jesus et unuden tu etan ap-apu ey neikuyug ida etan disipol tu.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Ida kamandaddallan ey wada etan hakey ni biin hampulut dewwan toon hu nelabah ey eleg mesikked hu kuheyaw ni kamelpud annel tu. Hinnup tu hi Jesus di benneggan tu et kap-en tu gilig ni balwasi tu,
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 tep kantud nemnem tuy “Anin ni nakka kap-an ebuh hu gilig ni balwasi tu et me-kal degeh ku.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Nanwingi hi Jesus ey inang-ang tu etan bii et kantuy “Agik, na-kal law huttan ni degeh mu tep ya muka pengullug ni hi-gak.” Ey pinhakkeyey na-kal degeh tu.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Yan dintengan dad baley Jairo e ap-apun Jew, ey inang-ang da e ida kaumlelemyung etan ida tutu-u niya kanengih ida tep netey etan u-ungngan Jairo.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Kan Jesus ni hi-gaday “Ehep kayun emin. Eleg matey etan u-ungnga, neugip ni ebuh.” Nem daka ngi-ngi-ngii hi Jesus.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Immehep ida et humgep hi Jesus di kuwaltuh etan ni biin u-ungngan kandan netey et tengeden tu ngamay tu, ey pinhakkeyey netagwan.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Nandingngel di kebebbebley diman huyyan impahding Jesus.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Hini-yan Jesus humman ni bebley et kamenglaw ey neiunud ida etan dewwan tuun nekulap. Inlet da ehel da et kanday “Hanat nan David, hemek dakemi anhan!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Inunud da hi Jesus di baley ni hinggepan tu, et kan tun hi-gaday “Kaw yuka kulluga e wada kabaelan kun mengkal ni kulap yu?” Kanday “Em. Mika kulluga.”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Et kapaen Jesus mateda et kantuy “Neipahding hu pinhed yu tep ya yuka pengullug.”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Ebuh humman ey na-kal kulap da et han-ang-ang da law. Sinugun idan Jesus et kantuy “Entan tu eheehel idan tuu huyya.”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Nem limmaw ida kumedek et da pan-ehelen di kebebbebley humman ni impahding nan Jesus.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Ida kamenglaw humman ni tuu ey indateng dad kad-an Jesus hu nginengan dimonyoh ni kameihhuklung.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Ingkal Jesus hu neihuklung ni hi-gatun dimonyoh ey kaum-ehel law. Natngadda tuu et kanday “Endi tayu inang-ang ni hanneyan an neipahding ni nunman eyad bebley tayud Israel.”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Nem kan idan Pharisee ey “Ya ap-apun dimonyoh e hi Satanas hu nengidwat ni kabaelan Jesus ni mengkal ni kameihhuklung.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Limmaw hi Jesus di kebebbebley ni an mantuttuddud kesimbasimbaan idan Jews. Intuttuddu tu meippanggep ni nan-ap-apuan Apu Dios niya ing-ingkal tu dakel ni nambakbaklang ni degeh idan tuu.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Kahehhemekan Jesus ida etan tuun kameemmuemmung, tep dakel daka kakkaguhi ey endi kabaelan da. Henidda kalneroh ni inway ni kamengippattul ni hi-gada et mukun anggehemmek ida.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Kan Jesus idan disipol tuy “Dakel ida tuun neminhed ni mengullug ni hi-gak, nem kulang ida umlaw ni an mantuttuddun hi-gada. Kamei-ellig di dakel ennien, nem hahhakkey ida tuun man-enni.
37 Então disse aos discípulos:
38 Et humman hu, pandasal kayun Apu Dios ma-lat umitu-dak ni edum ni an mantuttuddu e hi-gada hu neieligan idan man-enni, tep hi-gatu hu kam payew.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.