Mateus 27
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Kamangkewa-wa ey nanhuhummangan ida etan ap-apuddan padi et yadda edum ni ap-appuddan Jews ni pehding dan memettey nan Jesus.
1 Assim que amanheceu, todos os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus fizeram os seus planos para conseguir que Jesus fosse morto.
2 Impabelud da et ilaw dad kad-an Pilate e Gobernor.
2 Eles o amarraram, levaram e entregaram ao governador Pilatos.
3 Inamtan Judas e petteyen da tu-wangu hi Jesus ey nantuttuyyun tu nengihdulan ni hi-gatu et lumaw ni an mengippebangngad etan ni telumpulun palatah ni pihhuh idan ap-apuddan padi et yadda ap-apuddan Jews.
3 Quando Judas, o traidor, viu que Jesus havia sido condenado, sentiu remorso e foi devolver as trinta moedas de prata aos chefes dos sacerdotes e aos líderes judeus,
4 Kantun hi-gaday “Neliwtannak tep inhedul ku tuun endi bahul tu.” Nem kan ida etan ni ap-apuy “Ngenamung ka ngu. Endi ngu biyang midtan.”
4 dizendo: — Eu pequei, entregando à morte um homem inocente. Eles responderam: — O que é que nós temos com isso? O problema é seu.
5 Et ihebwag nan Judas etan palatah di det-al ni Tempol et lumaw et an mampuhuh.
5 Então Judas jogou o dinheiro para dentro do Templo e saiu. Depois foi e se enforcou.
6 Nangkupkup ida etan ni ap-apuddan padi etan palatah et kanday “Eleg mabalin ni mei-dum di pihhuh ni Tempol huyya tep bayad ni nengihdulan dan ketteyyan ni hakey ni tuu.”
6 Os chefes dos sacerdotes pegaram o dinheiro e disseram: — Isto é dinheiro sujo de sangue, e é contra a nossa
7 Et manhuhummangan ida et gatangen da hu puyek etan ni tuun mekapyan banga et pambalin dan pengikkullungan idan tuun binunal di bebley da.
7 Depois de conversarem sobre o assunto, resolveram usar o dinheiro para comprar o “Campo do Oleiro”, a fim de que servisse como cemitério para os não judeus.
8 Et mukun ingngadnan da humman ni “puyek ni nanhedulan” ingganah nunya.
8 Por isso aquele campo é chamado até hoje de “Campo de Sangue”.
9 Huyya nekapkapyan inamnuan ni inhel lan Jeremiah e prophet ni kantuy “Illa da telumpulun pihhuh ni palatah e humman inhuhummangan idan Jews ni heni gatang etan ni tuu.
9 Assim aconteceu o que o profeta Jeremias tinha dito: “Eles pegaram as trinta moedas de prata, o preço que o povo de Israel tinha concordado em pagar por ele,
10 Humman ni telum pulun pihhuh ni palatah hu impangetang da etan ni puyek ni tuun mekapyan banga tep humman hu inhel ni Apu tayun hi-gak ni nunman.”
10 e as usaram para comprar o campo do oleiro, como o Senhor me havia mandado fazer.”
11 Inlaw da hi Jesus di hinanggan Pilate et kantun Jesus ey “Kaw hi-gam hu Patul idan Jews?” Hinumang Jesus et kantuy “Tam deh e inhel mu.”
11 Jesus estava em pé diante do Governador, e este o interrogou, dizendo: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
12 Emin ida etan ap-apuddan padi et yadda etan kamengipappangnguluddan Jews ey dakel daka idded-ek nan Jesus ni bahul tu, nem kaum-eneeneng hi Jesus.
12 Mas, quando foi acusado pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus, Jesus não respondeu nada.
13 Et kan Pilate ni hi-gatuy “Kaw eleg mu dedngela eya daka pebehhul ni hi-gam?”
13 Então Pilatos disse: — Você não está ouvindo as acusações que estão fazendo contra você?
14 Nem eleg hummangan Jesus ni hekey hu daka pebehhul ni hi-gatu, et kametngan peteg hi Pilate.
14 Porém Jesus não disse nada, e o Governador ficou muito admirado com isso.
15 Katootoon ey hedin nedatngan hu Piyestah ni Passover, man wada hakey ni kapebukyat ni gobernor ni neikelabut ni pinhed idan tuun meibbukyat.
15 Em toda Festa da Páscoa , Pilatos costumava soltar um dos presos, a pedido do povo.
16 Yan nunman ey wada neikelabut e hi Barabbas e nan-amtad kebebbebley hu nambahulan tu.
16 Naquela ocasião estava preso um homem muito conhecido, chamado Jesus Barrabás.
17 Neamung ida tuud kad-an Pilate ey kantun hi-gaday “Hipa pinhed yun ibbukyat ku, hi Barabbas winu hi Jesus e kameingngadnin hi Christo?”
17 Então, quando a multidão se reuniu, Pilatos perguntou: — Quem é que vocês querem que eu solte: Jesus Barrabás ou este Jesus, que é chamado de
18 Imbagan Pilate humman, tep inamta tu e endi bahul nan Jesus, nem ameh ni ebuh hu nengipadpapan idan kamengipappangngulun Jews ni hi-gatu.
18 Pilatos sabia muito bem que os líderes judeus haviam entregado Jesus porque tinham inveja dele.
19 Yan yinudungan nan Pilate ni manhummalya, ey wadalli impaad ni ahwatu e kantuy “Entan tu legelegem hu pehding mu etan ni tuun endi bahul tu, tep nan-i-inneppak ni anggetakkut tep hi-gatu, et nakka umkenel-ew.” Et mukun pinhed Pilate ni ibbukyat hi Jesus.
19 Enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, a sua esposa lhe mandou o seguinte recado: — Não tenha nada a ver com esse homem inocente porque esta noite, num sonho, eu sofri muito por causa dele.
20 Nem inhaphapitan idan ap-apudan padi et yadda kamengipappangngulun Jews hu tutu-u ma-lat ehelen dan Pilate e hi Barabbas ibbukyat tu, et hi Jesus hu pepettey da.
20 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus convenceram a multidão a pedir ao governador Pilatos que soltasse Barrabás e condenasse Jesus à morte.
21 Et mukun yan nengibgaan mewan Pilate idan tuu e kantuy “Hipan hi-gadan dewwa hu pinhed yun pebukyat ku?” Ey kanday “Hi Barabbas!”
21 Então o Governador perguntou: — Qual dos dois vocês querem que eu solte? — Barrabás! — responderam eles.
22 Et kan Pilate ni hi-gaday “Hipa tep pehding kun Jesus e kameingngadnin hi Christo?” Kandan emin ey “Ipetak yud krus!”
22 Pilatos perguntou: — Que farei então com Jesus, que é chamado de Messias? — Crucifica! — responderam todos.
23 Kan Pilate ey “Kela? Hipa bahul tu?” Nem da kumedek kapan-eleta tekuk e kanday “Ipetak yud krus!”
23 Ele perguntou: — Que crime ele cometeu? Aí começaram a gritar bem alto: — Crucifica!
24 Inamtan Pilate e endi silbin tuka e-e-hela tep daka pan-illapun umguluh et umlan danum et ihangga tuddan tuu et mambulu ey kantuy “Endi bahul kun ketteyyan eyan tuu. Ngenamung kayu ngu.”
24 Então Pilatos viu que não conseguia nada e que o povo estava começando a se revoltar. Aí mandou trazer água, lavou as mãos diante da multidão e disse: — Eu não sou responsável pela morte deste homem. Isso é com vocês.
25 Ey kan idan tuu ey “Anin ngenamung kami. Anin ni bahul mi niya bahul idallin u-ungnga mi hu ketteyyan tu.”
25 E toda a multidão respondeu: — Que o castigo por esta morte caia sobre nós e sobre os nossos filhos!
26 Et ebuhe, pebukyat tu hi Barabbas et panpeeblig tu hi Jesus et tu paipetak di krus.
26 Então Pilatos soltou Barrabás, como eles haviam pedido. Depois mandou chicotear Jesus e o entregou para ser crucificado.
27 Entanni ey inlaw idan edum ni sindalun gobernor hi Jesus di baley gobernor ey immalidda hantapug ni sindalu tu et kaemungan da hi Jesus.
27 Depois os soldados de Pilatos levaram Jesus para o Palácio do Governador e reuniram toda a tropa em volta dele.
28 Ingkal da balwasi tu et pebalwasi dan hi-gatu etan madlang ni kaibbalwasin patul.
28 Tiraram a roupa de Jesus e o vestiram com uma capa vermelha.
29 Immaladdan hebit et palikuhen da et papnget dad ulu tu et patngedan dan paul hu wannan ni ngamay tu. Et mandukkun idad hinangngab tu ni hineghegnud da e kanday “Dayaw tayu numan eya patul idan Jews.”
29 Fizeram uma coroa de ramos cheios de espinhos, e a puseram na sua cabeça, e colocaram um bastão na sua mão direita. Aí começaram a se ajoelhar diante dele e a caçoar, dizendo: — Viva o Rei dos Judeus!
30 Ey nanlupdaan da et alen da etan paul et panheplaten da ulu tu.
30 Cuspiam nele, pegavam o bastão e batiam na sua cabeça.
31 Negibbuh ni hineghegnud da hi Jesus et ekalen da impebalwasi dan heni balwasin ap-apu et pebalwasi da balwasi tu et ilaw dad da pengippettakan ni hi-gatud krus.
31 Depois de terem caçoado dele, tiraram a capa vermelha e o vestiram com as suas próprias roupas. Em seguida o levaram para o crucificarem.
32 Ida kamenglaw ey hinipngat da hi Simon di Cyrene et papilit idan sindalun pehhanen tu etan keyew ni pengippettakan dan Jesus, et pahnen tu.
32 Quando estavam saindo, os soldados encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, e o obrigaram a carregar a cruz de Jesus.
33 Dimmateng idad duntug e Golgotha e ya keibbellinan tu ey heni genit ni ulu ang-ang tu,
33 Eles chegaram a um lugar chamado Gólgota. (Gólgota quer dizer “Lugar da Caveira”.)
34 ey immaladdan meinnum ni na-duman ni agah ni kamangkel-it ni peinnum dan Jesus. Nem sinamtaman tu ey eleg tu pinhed ni innumen.
34 Ali deram vinho misturado com fel para Jesus beber. Mas, depois que o provou, ele não quis beber.
35 Impatak dad krus et mambubunut ida sindalu hedin hipan hi-gada hu mengellan balwasin Jesus.
35 Em seguida os soldados o crucificaram e repartiram as suas roupas entre si, tirando a sorte com dados, para ver qual seria a parte de cada um.
36 Negibbuh humman ey yimmudung ida et a-addugan da.
36 Depois disso sentaram ali e ficaram guardando Jesus.
37 Wada neitudek di ta-pew ni ulu tu e humman indeek dan hi-gatu e kantuy: “Huyya hi Jesus e Patul idan Jews.”
37 Puseram acima da sua cabeça uma tabuleta onde estava escrito como acusação contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos Judeus.”
38 Wadadda dewwan matekew ni neipetak di nambina-hil nan Jesus e hakey di winilli tu ey hakey di winannan tu.
38 Com Jesus, crucificaram também dois ladrões: um à sua direita e o outro à sua esquerda.
39 Emin ida tuun kamelebbah ey ida kamanwigwigiwig ni daka peneghegnud ni hi-gatu
39 Os que passavam por ali caçoavam dele, balançavam a cabeça e o insultavam,
40 e kanday “Maitek ka, tep kammuy bahbahen mu hu Tempol et behwaten mu mewan hedin melebbah tellun aggew. Hedin makulug ni hi-gam hu U-ungngan Apu Dios, ey ihwang mu annel mu. Ka-kal ka eyad neipetakan mun krus et keang-angan tu.”
40 dizendo assim: — Ei, você que disse que era capaz de destruir o Templo e tornar a construí-lo em três dias! Se você é mesmo o Filho de Deus, desça da cruz e salve-se a si mesmo!
41 Anin ida daman ap-apuddan padi et yadda kamantuttuddun Tugun Moses niyadda kamengipappangguluddan Jews et daka pan-impipihuli hi Jesus e kanday
41 Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes judeus também caçoavam dele, dizendo:
42 “Binaddangan tu edum ni tuu, nem eleg han-ihwang tu annel tu. Tep kaw dedan hi-gatu Patul tayun helag Israel? Nem ka-immatun numan hedin makulug ni hi-gatu Patul tayun Jews, tep e-kalen tu annel tun nunya eyad neipetakan tu. Hedin numan me-kal, man kullugen tayu.”
42 — Ele salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo! Ele é o Rei de Israel, não é? Se descer agora mesmo da cruz, nós creremos nele!
43 Kanda mewan ey “Tuka iddinel hi Apu Dios di emin, ey kantuy hi-gatu U-ungngan Apu Dios. Ang-ang tayu pangngu numan hedin baddangan Apu Dios et e-kalen tun nunya eyad neipetakan tu.”
43 Ele confiou em Deus e disse que era Filho de Deus. Vamos ver se Deus quer salvá-lo agora!
44 Anin ida etan ni dewwan matekew ni neipetak dama et daka heghegnuda hi Jesus.
44 E até os ladrões que foram crucificados com Jesus também o insultavam.
45 Entannit nandattek hu aggew, ey pinhakkeyey nan-enget di emin di puyek ingganah nelabah tellun olas.
45 Ao meio-dia começou a escurecer, e toda a terra ficou três horas na escuridão.
46 Humman hu hambatenganan aggew, ey simmekuk hi Jesus ey kantuy “Eloi, Eloi, lama sabactani.” Ya keibbellinan nunman ni inhel tu ey “Ama Apu Dios, Ama Apu Dios, kele muwak impayyag?”
46 Às três horas da tarde, Jesus gritou bem alto:
47 Eleg ida awatan etan ni edum ni kaman-eh-ehneng ni nangngel ni hi-gatu et kanday “Tam tuka pan-eyyagi na-mu hi Elijah.”
47 Algumas pessoas que estavam ali ouviram isso e disseram: — Ele está chamando Elias.
48 Wada hakey ni hi-gadan impepuppuut tun an immalan mapeit ni meinnum et ita-mel tu bulak et ipelat tud paul et tu pahimut di bungut Jesus.
48 Uma dessas pessoas correu e molhou uma esponja em vinho comum, pôs na ponta de um bastão e deu para Jesus beber.
49 Nem kan idan edum ey “Diman et ang-angen tayu numan hedin um-ali Elijah ni an mengkal ni hi-gatud krus.”
49 Mas outros disseram: — Espere. Vamos ver se Elias vem salvá-lo!
50 Impidwan Jesus ni simmekuk ey ebuhe netey.
50 Aí Jesus deu outro grito forte e morreu.
51 Nunman ni neteyyan tu, ey pinhakkeyey nepikgat etan mahdel ni kultinah di Tempol meippalpud ta-pew tu ingganah di hengeg tu. Ey nanyegyeg et mangketeg-ang ida batu.
51 Então a cortina do Templo se rasgou em dois pedaços, de cima até embaixo. A terra tremeu, e as rochas se partiram.
52 Nangketukwaban ida kulung et dakel ida nangketagwan ni tuun Apu Dios ni nangketey.
52 Os túmulos se abriram, e muitas pessoas do povo de Deus que haviam morrido foram ressuscitadas
53 Ey yan netagwan Jesus, ey neukat idad kulung etan ida tuun nangketagwan et lumaw idad Jerusalem et peang-ang idaddan dakel ni tuu.
53 e saíram dos túmulos. E, depois da ressurreição de Jesus, entraram em Jerusalém, a Cidade Santa, onde muitos viram essas pessoas.
54 Inggibek etan ni ap-apun sindalu niyadda sindalu tun kamangguwalyan Jesus hu nanyegyegan tu niya inang-ang dan emin nekapkapya ey simmakut ida. Kanday “Makulug ni U-ungngan Apu Dios huyya.”
54 O oficial do exército romano e os seus soldados, que estavam guardando Jesus, viram o terremoto e tudo o que aconteceu. Então ficaram com muito medo e disseram: — De fato, este homem era o Filho de Deus!
55 Wadadda dakel ni biin nenang-ang-ang di a-allaw tuddan nunyan nekapkapya. Humman ida etan biin nalpud Galilee ni neiunnuunnud nan Jesus ni an bimmenaddang ni hi-gatu.
55 Algumas mulheres estavam ali, olhando de longe. Eram as que tinham acompanhado Jesus desde a Galileia e o haviam ajudado.
56 Wadad man hi Maria Magdalena, hi Maria mewan e inad James nan hi Jose et hi inaddan u-ungngan Sebedi.
56 Entre elas estavam Maria Madalena; Maria, a mãe de Tiago e de José; e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Kamangkehilleng ey dimmateng etan hakey ni kamengullug nan Jesus e hi Joseph di Arimatea e kedangyan.
57 Já era quase noite quando chegou da cidade de Arimateia um homem rico chamado José. Ele também era seguidor de Jesus.
58 Limmaw di kad-an Pilate ni an mengibbeggan annel Jesus et imandal Pilate e iddawat da annel Jesus ni hi-gatu.
58 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus. E Pilatos mandou que o entregassem a ele.
59 Ingkal Joseph annel tud krus et libutan tun malinih ni luput
59 Então José pegou o corpo, enrolou num lençol novo de linho
60 et tu ikulung etan di netukitukan ni batun kullungngan e pakekapya. Sinengeb tun et-eteng ni batu hu habyen ni kulung et lumaw.
60 e o colocou no seu próprio túmulo, que há pouco tempo havia sido cavado na rocha. Depois rolou uma grande pedra para fechar a entrada do túmulo e foi embora.
61 Wadaddadman di Maria Magdalena et ya etan hakey mewan ni Maria e yimmudung idad habyen ni kulung.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente do túmulo.
62 Yan newa-waan tu e Sabaduh, ey neamung ida etan ap-apuddan padi et yadda Pharisee di kad-an Pilate
62 No dia seguinte, isto é, o dia depois da sexta-feira, os chefes dos sacerdotes e os fariseus se reuniram com Pilatos
63 et kandan hi-gatuy “Apu, ninemnem mi tu-wa hu kan eman lan maitek e hi Jesus ni kantuy metegguan kunun katlun aggew ni ketteyyan tu.
63 e disseram: — Governador, nós lembramos que, quando ainda estava vivo, aquele mentiroso disse: “Depois de três dias eu serei ressuscitado.”
64 Et humman hu, imandal mu et da paka-adugan etan kulung ingganah ni katlun aggew, tep entanni ey umlaw ida etan disipol tu et da ellan hu annel tu et han dalli ehela e netagwan. Nema-man kukkulugen dalli huyyan itek tun nemahhig nem ya eman itek tun laputun kantuy hi-gatu intu-dak nan Apu Dios.”
64 Portanto, mande vigiar bem o túmulo até o terceiro dia, para os discípulos dele não poderem roubar o corpo e depois dizerem ao povo que ele foi ressuscitado. Pois esta última mentira seria pior do que a primeira.
65 Et kan Pilate ni hi-gaday “Awit kayuddan sindaluk et yu paka-adugan.”
65 Então Pilatos disse: — Levem estes soldados com vocês e guardem o túmulo o melhor que puderem.
66 Et da ihammad hu tangeb etan ni kulung et han da hi-yanadda etan sindalun man-eddug.
66 Eles foram, puseram um selo de segurança na pedra e deixaram os soldados ali, guardando o túmulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.