Mateus 26
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Negibbuh ni intuttuddun Jesus emin humman ey kantuddan disipol tu ey
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Inamta yu e melebbah dewwan aggew et medettengan hu Piyestah ni Passover e humman dama getud ni pempapan dan hi-gak et ippatak da-ak di krus.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Neamung idan nunman etan ap-apuddan padi et yadda kamengipappangnguluddan Jews di baley Kayaphas e Eta-gey ni Padi,
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 et manhuhummangan idan pehding da ma-lat eleg amtaen idan tuu hu pempapan dan Jesus et da papetey.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Nem kanday “Eleg tayu ippaddih ni piyestah hu pempapan tayun hi-gatu, tep dakel ida tuu et entanni ey umbunget ida.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
8 Inang-ang idan disipol Jesus humman ey peteg bunget da et kanday “Aeyulah humman ni lana!
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Gullat et ni inggatang et dakel humman ni pihhuh ni meidwat idan nangkewetwet.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 — ausente —
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 — ausente —
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Huyyan nengiduyagan nunyan biin lanad annel ku ey humman hu heni pengiddaddanan tun annel kun meikkullung.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 E-helen kun hi-gayu e makulug ni emin alid kebebbebley ni keippeamtaan ni impahding Apu Dios ni panyaggudan ni tuu, ey me-me-hel damalli huyyan impahding eyan biin penginemnemneman ni hi-gatu.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Entanni ey limmaw hi Judas Iskariot e hakey ida etan ni Hampulut dewwan disipol Jesus di kad-an idan ap-apuddan padi
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 et kantun hi-gaday “Ittuduk hu pehding yun mempap nan Jesus, nem mahapul ni tangdanan yuwak.” Et idwatan dan telumpulun pihhuh ni palatah ni tangdan tu.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Neipalpun nunman ey kamannemnemnem hi Judas ni hipan pehding tun mengihdul nan Jesus.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Yan lapun aggew ni Piyestah ni Sinapay ni eleg meha-adan ni yeast ey limmaw ida disipol Jesus di kad-an tu et kanday “Attu baley ni pinhed mun lawwan min mi pengiddaddanan ni pengngannan tayun Piyestah ni Passover?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Kan Jesus ey “Lakkayuy di bebley di Jerusalem. Hedin umdateng kayu et dammuen yu etan hakey ni tuu, ey ehel yu e kaney ‘Kan ni Apu tayu ey eleg mebeyyag ey wada mekapkapyan hi-gatu. Um-ali kunu et yad baley yu hu tu pengngannan ni Piyestah e edum tudda disipol tu.’
18 Ele respondeu:
19 Inu-unnud ida etan ni disipol Jesus hu inhel tu et lumaw idan an mengidaddan ni da pengngannan ni nunman ni Piyestah.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Mahmahdem et lumaw di Jesus et yadda etan Hampulut dewwan disipol tun an mengngan etan di baley ni da nengidaddanan ni kennen.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Yimmudung ida et ida kamengngan ey kan Jesus ni hi-gaday “E-helek ni hi-gayu e makulug ni wada hakey ni hi-gayun mengihdul ni hi-gak.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Makaggeh ni peteg nemnem da et wada hakkeyey kanday “Makulug ngu et beken ni hi-gak hu mengihdul ni hi-gam!”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Kantuy “Ya etan pekitta-mel tu hu sinapay tud duyun nakka pengitta-meli hu mengihdul ni hi-gak.
23 Jesus respondeu:
24 Hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey metteyyak e humman amnuan ni impatudek Apu Dios eman lan nebayag, Nem anggehemmek etan tuun mengihdul ni hi-gak. Heballi ew nem eleg maiungnga humman ni tuu.”
24 Pois o
25 Hi Judas e hi-gatu etan mengihdul, ey kantuy “Apu, kaw hi-gak mengihdul ni hi-gam?” Kan Jesus ni hi-gatuy “Em, hi-gam.”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Yan daka pengnganni, ey illan Jesus hu sinapay et mansalamat nan hi Apu Dios. Sineneg-ang tu et ika-peng tun hi-gada et kantuy “Aleyu eya sinapay et kanen yu. Huyyan sinapay ey huyya annel ku.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Et alen Jesus hu hakey ni basuh ni neha-adan ni meinnum et mansalamat nan hi Apu Dios. Indawat tun hi-gada et kantuy “Inum kayun emin eyad basuh
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 tep huyya kuheyaw kun um-ayuh ni amnuan etan ni baluh ni nekitbalan Apu Dios ni panyaggudan ni dakel ni tuu, tep humman ke-kalan ni liwat da.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 E-helek ni hi-gayu e makulug ni endilli law mewan hu nak penginnuman nunyan meinnum ingganah alin aggew ni penginnuman tayu mewan ni baluh ni meinnum di kad-an nan Ama di nan-ap-apuan tu.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Negibbuh humman et man-a-appeh idan penaydayaw dan Apu Dios et lumaw idad duntug di Olibah.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Kan Jesus ni hi-gaday “Emin kayu ey pan-inhihi-yanan yuwak ali tep ya mekapkapyan hi-gak ni nunyan hileng, tep humman amnuan etan ni impatudek nan Apu Dios ni kantuy ‘Pepettey kulli etan kamengippaptek idan kalneroh et bumsik ida et mawehit ida.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Makulug ni petteyen da-ak, nem yan ketegguak ey mebukkul lak ni umlaw di Galilee et han kayu maiunud.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Kan Peter nan Jesus ey “Anin ni hi-yanen dakadda eyan edum tep ya mekapkapyan hi-gam et eleg daka ngu hi-yanan hi-gak.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Nem kan Jesus ni hi-gatuy “E-helek ni hi-gam e makulug ni yan nunyan hileng ey mampitlulli pengihhe-utam e am-amta muwak et han tumkuk hu manuk.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Kan Peter ni hi-gatuy “Anin na-mun mekikketteyyak ni hi-gam et eleg mabalin ni nak e-helen e eleg daka am-amta.” Ey emin ida etan edum ni disipol tu ey hanneya inhel da.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Limmaw di Jesus et yadda disipol tud Gethsemani et kan tun hi-gada ey “Yudung kayudya et nak ali mandasal di dimmun.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Ingkuyug Jesus di Peter et yadda etan dewwan u-ungngan Sebedi. Kaumlelemyung ni peteg hi Jesus niya makaggeh ni peteg hu nemnem tu.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Kantun hi-gaday “Iyyadyan makaggeh ni peteg hu nemnem ku et heni ikkatey ku. Dideya itsu ey ebuh kaugip yu et kadwaan yuwak.”
38 e disse a eles:
39 Limmaw hi Jesus di a-allaw tu ey limmukbub di puyek et mandasal nan Apu Dios et kantuy “Ama, hedin dammutu, man ekal mu huyyan nak panhelheltapan. Nem ngenamung ka, ya pinhed mu hu meunnud, beken ni ya pinhed ku.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Entanni ey imminah et lumaw di kad-an idan disipol tu ey neugip ida. Et kan Jesus nan Peter ey “Kele anhan eleg yu han-isipel ugip yu anin ew ngun han-olas ni ebuh?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Ebuh kaugip yu niya pandasal kayun Apu Dios ma-lat eleg kayulli maheul ni manliwwat. Ma-nu nemnem yu tep pinhed yun u-unnuden hu nakka e-hela, nem eleg han-pahding ni annel yu hu wadad nemnem yu.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Yan pidwatun neni-yanan Jesus idan disipol tu ey limmaw mewan ni an mandasal et kantuy “Ama, hedin pakkadek meippahding humman ni helheltapek, anin ew, hedin humman pinhed mu.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Nambangngad hi Jesus mewan di kad-an da ey inang-ang tun neugip ida tep kamekimmit mateda.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Hini-yan tudda mewan et lumaw ni pitlu tun an mandasal e humman mewan hu inhel tun Apu Dios.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Nambangngad hi Jesus di kad-an idan disipol tu et kantun hi-gaday “Kele yuka i-anteng ugip? Kaw tagan yu iyyatu? Bangun kayu tep nedatngan law hu pemetteyan dan hi-gak. Ang-ang yu kedi, immalidda law eman nangkeliwtan ni tuun an memettey ni hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Inah kayu et lumaw itsud kad-an da. Ang-ang yu kedi, ammundeh etan tuun nengihdul ni hi-gak.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Nanengtun kaman-e-ehhel hi Jesus ey immali hi Judas, e hakey ida etan ni Hampulut dewwan disipol tu, e ingkuyug tudda hu dakel ni edum tun nampan-ispadah niya nampantenged ni bakdung, e humman ida intu-dak idallin ap-apuddan padi niyadda kamengipappangngulun Jews ni an mempap nan Jesus.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Hedin hi Judas, ey sinugun tudda dedan etan edum tu e kantuy “Ka-immatun la etan tayu dedpapen tep humman la akwalen ku. Hedin inakwal ku, ey immali kayu et depapen yu.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 — ausente —
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 — ausente —
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Inuknut etan ni hakey ni disipol Jesus hu ispadah tu, et palngen tu hu tangila etan ni bega-en ni Eta-gey ni Padi.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Nem kan Jesus ni hi-gatuy “Pebangngad mu eya ispadah mud asip tu tep ya tuun umpatey ey mahapul ni mettey dama.
52 Aí Jesus disse:
53 Kammu na-muy baddang mu huttan, nem eleg, tep gullat ni pinhed kun mebaddangan ey ibbagak nan Apu Dios et paeli tu hu kalibulibun anghel ni memaddang ni hi-gak.
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Nem beken humman ni pehding ku, tep inna-nun amnuan ni impatudek Apu Dios ni ehel tun meippahding ni hi-gak.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Kan Jesus idan neamung ey “Kaw matekewwak et pakkadek ni kayu man-ispadah niya kayu mampantetnged ni bakdung ni um-alin mempap ni hi-gak? Tam kewa-wa-wa ey wada-ak di Tempol ni kamantuttuddu, kele eleg yuwak depapen diman?
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Nem anin, tep mahapul ni meippahding huyya ma-lat amnuan etan ni intudek idan prophet.” Ey pinhakkeyey attukaw ida etan disipol Jesus tep bimmesik idan emin.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Inlaw ida etan ni tuu hi Jesus di baley Kayaphas e Eta-gey ni Padi, tep yadman neamungan ida etan ni kamengipappangnguluddan Jews et yadda etan kamantuttuddun intugun Moses.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Neiunnuunnud hi Peter, nem eleg meihnup et meipappeg di dallin. Nekiyudung ida etan ni guwalyad dallin, tep pinhed tun ang-angen hedin hipa pehding dan Jesus.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 — ausente —
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 — ausente —
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 ey kanday “Hi-gatu hu nanghel ni kantuy bahbahen tu etan Tempol nan Apu Dios, nem ihhaddak tullin katlun aggew.”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Ey immehneng etan Eta-gey ni Padi et kantun Jesus ey “Kele eleg ka umhapit? Kaw makulug numan ni inhel mu humman?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Nem kaum-eneeneng hi Jesus. Ey kan mewan etan ni Eta-gey ni Padin hi-gatuy “Entan pan-itek ni menummang eyan ibbagak, tep dedngelen nan Apu Dios e wadan ingganah. Kaw makulug ni hi-gam hi Christo e U-ungngan Apu Dios?”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Kan Jesus ni hi-gatuy “Makulug huttan ni inhel mu. Nem e-helek ni hi-gayun emin e ang-angen yuwak alin umyudung di winannan Apu Dios e Keta-ta-geyyan. Ey ang-angen yuwak alid kulput ni pambangngadan kud puyek.”
64 Jesus respondeu:
65 Inhel Jesus huyya ey ebuhe bini-ki etan ni Eta-gey ni Padi hu balwasi tu ngu ey kantuy “Makulug ni lawah huyyan tuu, tep tuka ibbilang annel tun Apu Dios. Humman makulug ni keang-angan tun tuka la-pahi hi Apu Dios. Hiyya, negibbuh law huyyan diklamuh. Eleg mahapul ni wada an mengihheddak ni tuka panla-pahin Apu Dios, tep dingngel tayun emin.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Hipa kanyun tuu?” Kanday “Mahapul ni mettey tep nambahul.”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Nanlupdaan idan tuu angah tu et panduntuken da. Ey nan-amping idan edum et
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 kanday “Christo, ehel mu hedin hipa dedan nengamping ni hi-gamah.”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Wada hi Peter e kamanyuyyuddung di dallin ey immali etan biin bega-en di kad-an tu et kantuy “Tam hi-gam etan hakey ni kadkadwan Jesus e iGalilee.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Nem inhaut nan Peter et kantuy “Tawwey ngu, eggak ngu amta huttan ni muka pan-e-hela.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Entanni et lumaw hi Peter di kad-an etan ni eheb ey immali mewan etan hakey ni biin bega-en et kantuddan tuu ey “Tam hi diyay hu hakey ni kadkadwan Jesus e iNazareth.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Nem inhaut mewan nan Peter et mansapatah e kantuy “Makulug et eggak amta humman ni tuu.”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Entanni ey immalidda edum ni tuud kad-an Peter et kanday “Makulug ni hi-gam hakey ni kadwan Jesus, tep nan-ingngeh hu yuka pan-e-ehhel.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Inhaut Peter mewan et kantuy “Anin metteyyak et makulug ni eggak amta huttan ni tuu.”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 ey ninemnem Peter hu inhel Jesus ni hi-gatun kantuy “Mampitlulli penghelam ni eleg muwak am-amta et han tumkuk hu manuk.” Et umhep hi Peter et an mannannangngih tep maggeh ni peteg nemnem tu.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.