Mateus 23
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Kan Jesus idan dakel ni tuu et yadda disipol tuy
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Yadda kamantuttuddun Tugun Moses et yadda Pharisee ey wada kelebbengan dan mengituttuddun intugun nan Apu Dios.
2 Ele disse:
3 Et humman hu, u-unnud yu hu daka ituttuddu, nem entan tu u-unnud hu daka pehpehding, tep ma-nu tep kayyaggud daka ituttuddu, nem eleg da u-unnuda.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Daka ippilit idan tuun mengu-unnud ni elaw ni neligat, nem eleg dadda baddangin pengu-unnudan da.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Ey emin daka pehpehding ey daka peang-ang-ang idan tuu, tep daka gamgami penettebalan ni tuun hi-gada. Et humman hu, daka ibbedbed hu neitudek ni ehel Apu Dios di ulu da et yad ngamay da, niya ida kamambalwasin andukkey ngummey tun balwasi.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Pinpinhed dan umyudung di yuddungngan ni kametbal ni tuu hedin wada hamul et yad simbaan.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Ey ida kapetebbatebbal di mulkaduh e kad-an ni dakel ni tuu. Ey pinhed dan kan idan tuu ey mittuduh ida.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Nem endi an meingngadnan ni hi-gayun mittuduh, tep nan-iingeh kayun emin ey hakey ni ebuh mittuduh yu.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Ey endi yu ingngadnan di puyek ni Ameyu, tep hakey ni ebuh hu Ametayun wadad kabunyan.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Lawah mewan hedin wada menghel ni kanday Apu kayu, tep hakey ni ebuh Apu yu e hi Christo.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Ya keta-ta-geyyan saad tun hi-gayu, ey mahapul ni mambalin ni bega-en yu.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Ya tuun tuka peta-gey annel tu ey meibbabah ali. Nem ya tuun tuka pebabah hu annel tu ey meiddeyyaw ali.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Hi-gayuddan Pharisee niya kamantuttuddun Tugun Moses, ey mangkaitek kayu. Anggehemmek kayu tep mangkekastigu kayulli, tep hin-appil intenuttuddu yuddan tuun pinhed dan umlaw di kapan-ap-apuin Apu Dios, et eleg ida law paka-law diman, nem anin hi-gayu et eleg kayu paka-law diman.
13 — Ai de vocês,
14 Hi-gayuddan Pharisee niya kamantuttuddun intugun Moses la, ey anggehemmek kayu katteg, tep mekastigu kayulli. Mangkaitek kayun peteg. Yuka dukkeya dasal yun Apu Dios e heni kayu kayyaggud, nem yudda kahe-uhe-uladda nangkebalun bii ma-lat wada inna-nu yun mengellan limmu da, et mukun nemahhig hu kastigu yu tep ya huttan ni yuka pehpehding.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Hi-gayuddan Pharisee ey hi-gayun kamantuttuddun Tugun Moses, ey mangkaitek kayun peteg. Anggehemmek kayu tep nanna-ud ni mekastigu kayulli. Kayu kamandaladalan di edawwin bebley, anin di ba-hil ni baybay ni an mantuttuddu, nem hedin wada nengu-unnud ni intuttuddu yu, ey nema-man lawah elaw tu, e heniddan hi-gayu. Et humman hu, mahapul ni umlaw idad impiernoh. Anin hi-gayu et mahapul ni umlaw kayud impiernoh, nem nema-ma kastigu da tep inu-unnud da intudu yu.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Anggehemmek kayu tep nanna-ud ni mekastigu kayulli. Heni kayu nekulap ni tuka ippatnan ippangulu edum tun nekulap, tep eleg yu han-awat hu kayyaggud ni kameituttuddu. Yuka ituttuddu e kanyuy hedin wada issapatah ni tuu, et yad Tempol hu pengissapatahan tu, ey anin ni eleg tu peamnu et eleg manliwwat. Nem hedin ya etan di balituk ni wadad Tempol hu pengissapatahan tu, man mahapul ni peamnu tu tep manliwwat hedin eleg tu peamnu.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Nem neipngil humman ni yuka ittenuttuddu! Ka-ila endi tu-wangu inamta yu. Eleg yu han-awat, tep heni kayu nekulap. Kele yuka pehebballi balituk nem ya hu Tempol? Ya etan balituk ey nebalol ni ebuh tep wadad Tempol.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Yu pay kaituttuddu e kanyuy hedin wada issapatah etan ni tuu, ey yad altar hu pengissapatahan tu, man anin eleg tu peamnu et eleg manliwwat. Nem hedin yad etan di meidwat nan Apu Dios hu pengissapatahan tu, ey mahapul ni peamnu tu hu insapatah tu, tep hedin eleg tu ippahding ey manliwwat.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Heni kayu tu-wangu nekulap. Beken ni nebalbalol hu meidwat nan Apu Dios nem ya hu altar. Nebalol ni ebuh etan meidwat nan Apu Dios tep wadad altar.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Hedin yad altar hu pengissapatahan ni tuu, ey beken ni ebuh di altar hu nengisapatahan tu, nem insapatah tu daman etan idan wadad altar, et mahapul ni peamnu tu.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Hanniman damad Tempol e hedin yadman hu pengissapatahan ni tuu, ey hi Apu Dios dama hu nengisapatahan tu tep wadadman hi Apu Dios.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Hedin yad kabunyan hu pengissapatahn ni tuu, man insapatah tu damad yinudungan Apu Dios di nan-ap-apuan tu, niya hi Apu Dios dama hu nengisapatahan tu, tep hi-gatu yimmudung diman.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Hi-gayun kamantuttuddun Tugun Moses, niya hi-gayun Pharisee, ey anggehemmek kayu, tep mekastigu kayulli. Mangkaitek kayun peteg. Ma-nut yuka ikakkaguh ni iddawat nan Apu Dios hu kapulun intanem yu, nem eleg yun hekey hengnguda etan kaituttuddun tugun meippanggep ni kinalimpiyuh, ya hemek, niya dinel. Idwat yu ngu dedan hu kapulun intanem yu, nem entan tu iwalleng ida humman ni importanteh ni tugun.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Heni kayu etan ni nekulap ni kamengippatnan mengipappangnguluddan edum tun nekulap, tep eleg yu amta hu importanteh ni tugun. Yuka hellipat-in e-kalen hu allangngaw ni neita-mel di innumen yu, nem yuka ekmuna hu camel.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Hi-gayun kamantuttuddun Tugun Moses niya hi-gayudda daman Pharisee, ey anggehemmek kayu tep mekastigu kayulli. Mangkaitek kayun peteg. Ma-nut yuka ikakkaguh pengu-unnudan yun elaw yun meippanggep ni linih henin pengullahan ni basuh niya duyu, nem lawah ni peteg hu nemnem yu, tep yuka pilliwa limmun edum yu niya eleg yu kekkennenga hu pinhed ni annel yu.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Hi-gayun Pharisee, ey heni kayu nekulap. Isiked yu lawah ni elaw yu et ya kakkayyaggud hu peang-ang yud emin di yuka pehpehding.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Hi-gayun kamantuttuddun tugun Moses niya hi-gayun Pharisee, ey anggehemmek kayu tep mekastigu kayulli. Mangkaitek kayun peteg. Lawah hu elaw yu e heni kayu etan ni kulung e kayyaggud hu ang-ang tu, nem nabwel hu wadad bawang tu.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Heni kayun nunman tep ya yuka peang-ang idan tuu ey kayyaggud, nem lawah niya nambakbaklang ni panliwwatan hu wadad nemnem yu.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Hi-gayun kamantuttuddun Tugun Moses niya hi-gayun Pharisee, ey anggehemmek kayu tep mekastigu kayulli. Mangkaitek kayun peteg. Endi silbi tun yuka an pengiyyenayyaggudin kulung idan prophet et yadda etan kayyaggud ni tuuddan nunman, tep ya kakulugan tu ey kayu kaman-am-amleng ni nematepateyan idan aammed yun hi-gada.
29 — Ai de vocês,
30 Ma-nut kanyuy gullat ni wada kayun nunman et eleg yu pateyen ida humman ni prophet, nem itek huttan ni inhel yu.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Huttan ni inhel yu hu kakulugan tun makulug ni yadda aammed yu nematepatey idan prophet.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 — ausente —
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 — ausente —
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Ittu-dak kuddalli prophet, yadda nenemneman niyadda mengittuddun elaw ku, nem petteyen yudda edum niya peippettak yudda edum di krus. Panheplaten yudda edum di yuka keemmuemmungi niya unnuunnuden yudda edum anin attu bebley ni lawwan da et yudda panligligat.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Et mukun hi-gayun tuun nunya hu kastiguen nan Apu Dios, tep yuka ebbuluta nematepateyan idan aammed yun nunman idan kayyaggud ni tuu, neipalpun Abel e endi bahul tu, ingganah ni nemateyan dan Sekariah e u-ungngan Barakiah e pintey dad nambattanan ni altar et ya Tempol.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Makulug huyya, et mukun e-helen kun hi-gayu e emin huyyan impahpahding da ey liwat yu et hi Apu Dios ey kastiguen dakeyun tuun nunya tep hanniman kayulli dama e petteyen yulli etan intu-dak nan Apu Dios.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Hi-gayun tuud Jerusalem ey anggehemmek kayu, tep nanna-ud ni mekastigu kayu. Yuka pampateyadda prophets, niya yudda kapantengbaadda hu kamengituttuddun ehel Apu Dios. Neminpigga hu pinhed ku-et anhan ni pengemmungan ni hi-gayu henin kapengemmungin manuk idan impah tud payak tu, nem eleg yuwak pinhed.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Han yulli ang-angan hi-gayun tuud Jerusalem, tep iwwalleng alin Apu Dios hu bebley yu et ya Tempol, et mebahbah ida.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Et e-helen kun hi-gayu e eleg yuwak ali law ang-anga ingganah kanyuy ‘Kakkayyaggud hu intu-dak nan Apu Dios e kamengippeamtan hi-gatu.’”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.