Mateus 19

Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ginibbuh nan Jesus humman ni intuttuddu tu et hi-yanen tu humman ni bebley di Galilee et lumaw idad bebley di Judea e ba-hil ni Wangwang e Jordan.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Neiunud ida dakel ni tuun hi-gatu ey nan-ekal tu degeh idan kamanpandedgeh.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Entanni ey wadadda immalin Pharisee di kad-an Jesus et da patnaan hedin meihhalla penummang tu eyan ibbageda, et kandan hi-gatuy “Hipad elaw tayu hu dammutun umhulun ni peni-yanan ni lakin ahwa tu?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Kan Jesus ey “Kaw eleg yu benidbiden hu neitudek ni ehel nan Apu Dios e kantuy ‘Ya eman ni laputun naltuan ni emin ey kinapyan Apu Dios hu laki et ya bii?’
4 Jesus respondeu:
5 Et kantu mewan ey ‘Et mukun ya laki ey hi-yanen tud ametun inetu et an menang-ang ni ahwaen tu, et man-addum ida et henidda law hakey ni annel.’”
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Intuluy Jesus et kantuy “Humman idelaw ni dewwan nan-addum ey henidda law hakey, et humman hu, eleg mabalin ni an panhi-yan ni tuu hu impan-addum nan Apu Dios.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Kandan hi-gatuy “Kele kan Moses ey ‘Dammutun manhi-yan hu han-ahwa hedin kapyaen ni laki hu papil ni panhi-yanan da et idwat tun ahwatu?’”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Kan Jesus ni hi-gaday “Annagam in-abulut Moses ni manhi-yan hu han-ahwa, tep mekelhi ulu yun Jews. Nem yan laputun nanletuan Apu Dios ni emin ey eleg tu iebulut humman.
8 Jesus respondeu:
9 E-helek ni hi-gayu e ya lakin hi-yanen tu ahwa tu et mambintan, ey in-abek tu ahwa tu. Ya dammutun peni-yanan ni lakin ahwa tu ey ebuh hedin in-abek ni ahwa tu.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Et kan idan disipol tu ey “Hedin tep henin nuntan, man heballi ew eleg mengahwa.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Nem kan Jesus ni hi-gaday “Beken ni emin tuu ey kanday eleg ida mengahwa, tep hahhakkey ida hu indawtan Apu Dios ni gahat dan eleg mengahwa.
11 Jesus respondeu:
12 Ya eleg pengahwain edum ni tuu ey kapyatun neiungngaddan eleg mengahwa. Yadda edum ey eleg ida mengahwa tep ya impahding ni edum dan tuun hi-gada. Yadda edum ey eleg ida mengahwa tep ya ngunu dan meippanggep ni kapan-ap-apuin Apu Dios. Hi-gayuddan eleg tu pinhed ni mengahwa ey kayyaggud hedin humman u-unnuden yu.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Wadadda tutu-un nan-ilaw da u-ungnga dad kad-an Jesus et da pakepan hi-gatu ma-lat idasalan tuddan panyaggudan da. Nem imbunget idan disipol Jesus, tep kanday daka helli-waa hi Jesus.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Nem kan Jesus ey “Entan tu ika-leg ellian idan u-ungngad kad-an ku, tep yadda etan tuun henin elaw idan eyan u-ungnga hu elaw da hu meilla-kam di nan-ap-apuan Apu Dios.”
14 Aí ele disse:
15 Et kap-en tu uludda etan ni u-ungnga et idasalan tudda et han tudda hi-yana.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Entanni ey wada immalin tuud kad-an Jesus et kantuy “Apu, hipa kayyaggud ni pehding ku ma-lat mawedan hi-gak hu biyag ni endi pappeg tu?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Kan Jesus ni hi-gatuy “Kele kammuy kayyagguddak? Endi edum ni kayyaggud nem ebuh hi Apu Dios. Hedin pinhed mu biyag ni endi pappeg tu, man unud mu intugun Apu Dios.”
17 Jesus respondeu:
18 Kan etan ni tuu ey “Hipa u-unnuden kun intugun tu?” Kan Jesus ey “Entan patey mu, entan tu iebek ahwam, entan panekew mu, niya entan pan-itek mu.
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 U-unnud yudda a-ammed yu niya pehed yu edum yun tuu, henin impeminhed yun annel yu.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Kan etan ni tuu ey “Emin huyyan tugun ey nakka u-unnuda. Hipa kulang ku?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Kan Jesus ni hi-gatuy “Hedin pinhed mun endi kakulang ni elaw mud hinanggan Apu Dios, man lakkay et mu igtang ni emin hu limmum et mu idwat idan nangkewetwet ma-lat maweda kinedangyan mud kabunyan. Ey immali ka et maiunud kan hi-gak.”
21 Jesus respondeu:
22 Yan nangngelan etan ni tuun nunman ey limmemyung et manglaw, tep kedangyan ni peteg.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Et kan Jesus idan disipol ey “Neligat hu kedangyan ni mei-dum di nan-ap-apuan nan Apu Dios.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 E-helek ni hi-gayu e nelallakkah hu kamel ni um-usip di telek ni lubay nem ya an keilla-kaman ni kedangyan di nan-ap-apuan Apu Dios.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Yan nangngelan idan disipol tun nunya, ey natngadda et kanday “Kaw! Et hipadda tep hu dammutun mehellakniban?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Kaitettekel idan Jesus ey kantuy “Ya tuu ey endi kabaelan tun menellaknib ni annel tu. Nem hi Apu Dios ey han-ipahding tun emin.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Ey himmapit hi Peter et kantuy “Nem ang-ang mu kedi e Apu, inwalleng min emin et adyah e hi-gam hu mika u-unnuda, nem hipalli iddawat mun hi-gami?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Kan Jesus ni hi-gaday “Dengel yu tep e-helen kun hi-gayu e makulug ni yallin kehullulan ni emin eyan wadan nunya ey hi-gak ali e Pengulwan ni emin ni tuu ey umyudungngak alid kayuddungin ap-apu. Hedin hi-gayulli dama, man umyudung kayu etan di yuddungngan ni hampulut dewwan ap-apu et hi-gayu hu pan-ap-apuddan helag idan hampulut dewwan u-ungngan Israel.
28 Jesus respondeu:
29 Emin ida etan tuun hi-yanen da a-ammed da, ya u-ungnga da niya aaggi da, ya payew da niya baley da, tep ya daka pengu-unnudin hi-gak, ey hi-gadalli hu meidwatan ni dakel ni panyaggudan dan hakey ni aggew, ey meidwatan idallin biyag dan endi pappeg tu.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Nem yadda etan kameibbillang ni tuun nunya ey humman idalli hu eleg meibbillang ni tuu. Ey yaddalli etan tuun endi bilang tun nunya ey hi-gadalli meibbillang ni tuu.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.