Marcos 9
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Kan mewan Jesus ey “Nemnemnem yu eya e-helen ku, e wadaddallin hi-gayu hu eleg mettey ingganah ni ang-angen dalli nan-ap-apuan Apu Dios e et-eteng kabaelan tu.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Nelabah enem ni aggew ey inaygan Jesus di Peter, hi James et hi John et manteyed ida etan di eta-gey ni duntug et e-ebbuh idadman. Nekekemtang ey inang-ang da e hin-appil hu ang-ang Jesus.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Ya balwasi tu ey nambalin ni mabkablah e kamammussi-lak ni peteg e endi kei-ingngehan tu eyad puyek.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Entanni, ey newadad Moses nan Elijah e ida kamekiung-ungbal nan Jesus.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Kan Peter nan Jesus ey “Apu, kayyaggud et wada itsud ya! Umkapya kamin tellun a-abbung et hi-gam ni hakey, hi Moses ni hakey niya hi Elijah ni hakey.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Inhel tu humman tep simmakut idan peteg eleg tu amta e-helen tu.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Entanni ey newada kulput ey hiniduman tudda. Ey wadalli immehel etan di kulput e kantuy “Huyya hu U-ungngak ni nakappinhed ku. U-unnud yu hu e-helen tun hi-gayu.”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Da i-ang-ang ey attukaw lad Moses nan Elijah, ebuh hi Jesus ni wada.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Ida kamandayyud duntug, ey sinugun idan Jesus e kantuy “Entan tu i-i-hel humman ni inang-ang yu ingganah alin ketegguan kun ketteyak e Pengulwan ni emin ni tuu.”
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Inu-unnud da humman ni inhel tu, nem hi-gada ngu ey ida kamanhuhummangan e kanday “Hipa na-mu pinhed tun e-helen ni kantuy metegguan ali?”
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Et kandan Jesus ey “Kele kan idan kamantuttuddun Tugun Moses ey memengngulun um-ali mewan hi Elijah et han umli etan mengippaptek ni tuu?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Hinumang Jesus et kantuy “Makulug numan humman, tep mahapul ni um-ali ni hi Elijah et tu idaddan ida tuun mengebbulut etan ni mengippaptek ni hi-gada. Nem wada neitudek ni ehel Apu Dios ni kantuy hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey mahapul ni panlelehhanan kun pehding dan hi-gak niya mepihhullak ali.
12 Ele respondeu:
13 Nem e-helen kun hi-gayu e immali dedangngu la hi Elijah et panlelehhanan tu hu impahpahding idan tuun hi-gatu, et humman hu inamnuan tu-wangun eman ni inhel Apu Dios ni pehding dan hi-gatu.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Dimmateng di Jesus di kad-an idan edum ni disipol tu, ey inang-ang da neamung ni dakel ni tuu. Wadadda etan kamantuttuddun Tugun Moses e ida kamekihhubbeg idan disipol tu.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Inang-ang idan katuutuu hi Jesus ey immamleng ida et mambesik idan an menammun hi-gatu.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Kan Jesus idan disipol tu ey “Hipa yuka pekihhubbegin hi-gada?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Ey wadalli hakey ni immehel e kantuy “Apu, in-alik hu u-ungngak ni nehuklungan ni dimonyoh et eleg paka-hel. Pinhed ku anhan ni e-kalen mu humman ni neihuklung ni hi-gatu.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Hedin himpaw ni neihuklung, man tuka pan-ibeknay hu annel tud puyek, ey kaman-uupag bungut tu, ey kamangkekelletket ngipen tu niya kaumkedhel annel tu. Kan kuddan disipol muy e-kalen da, nem eleg da han-ekal.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Kan Jesus ey “Ayyakaw kayun tuun nunya, lawah kayu niya endi yuka pengullug! Piga binabbal kun hi-gayu? Kaw mekihahha-addak ni hi-gayun ingganah et han kayu mangulug? I-li yudya etan u-ungnga.”
19 Jesus disse:
20 Et ilaw da etan u-ungngad kad-an Jesus. Inang-ang etan ni neihuklung hi Jesus ey pinhakkeyey impegeygey tu etan u-ungnga et metu-lid puyek ey kaman-uliulin niya kaman-uupag bungut tu.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Kan Jesus etan ni aman nunman ni u-ungnga ey “Pigan tu nengilapwan tun hanniman?” Kan etan ni ametu ey “Tam neipalpu eman ni kageggellang tu.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 E-eggel ni innang ni mettey, tep neala ni nanteb-ung di apuy winu danum. Hemek dakemi anhan et baddangan dakemi hedin dammutu.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Kan Jesus ey “Baddangan dakeyu. Nem entan kantuy ‘hedin dammutu,’ tep kaw eleg mu amta e ya tuun kamengullug nan Apu Dios ey mebaddangan di hipan mahapul tu?”
23 Jesus respondeu:
24 Inlet etan ni aman u-ungnga ehel tu e kantuy “Nakka mengullug, nem kulang nakka pengullug, baddangi muwak anhan!”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Inang-ang Jesus e kaelieliddan emin hu tuud kad-an tu et kantu etan ni neihuklung ey “Hi-gam ni neihuklung hu gaputun nenganga niya netuleng eya u-ungnga, ka-kal kan hi-gatu ey entan ali law pambangngad.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Ey pinhakkeyey impatkuk etan ni neihuklung etan u-ungnga, ey kimmedhel e heni netey et wada hakkeyey kanda na-mu nem netey.
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Nem singnged Jesus et peehneng tu ey immehneng.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Entanni ey limmaw di Jesus etan di baley et humgep ida et e-ebbuh ida ey kan idan disipol tun hi-gatuy “Kele eleg mi han-ekal etan neihuklung?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Kan Jesus ey “Endi edum ni mabalin ni mengkal ni nunman ni kameihhuklung, ebuh dasal.”
29 Jesus respondeu:
30 Hini-yan da humman ni bebley et idlan dad Galilee, tep eleg pinhed Jesus ni wadadda edum ni tuun mengamtan kad-an tu, tep wada ittuttuddu tuddan disipol tu.
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 Kantun hi-gaday “Hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey ellan da-ak idallin edum ni tuu et pateyen da-ak, nem yan katlun aggew ni ketteyyan ku ey metegguan nak.”
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Eleg da awatan humman ni tuka e-e-hela, nem wada egen dan manmahmah meippanggep nunman.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Dimmateng idad Capernaum et humgep idad hakey ni baley. Kan Jesus idan disipol tuy “Hipalli yuka ennungbalad dalan?”
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Nem endi kaumhumang, tep ya daka ennungbala ey hedin hipa keta-ta-geyan saad tun hi-gadan emin.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Yimmudung hi Jesus et kan tuddan disipol tuy “Ya etan tuun pinhed tun hi-gatu keta-ta-geyyan ey mahapul ni pebabah tu annel tu et mambalin ni bega-en idan edum tu.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Immayag hi Jesus ni u-ungnga et peehneng tud hinanggadan emin. Inakwal tu etan u-ungnga et kantun hi-gaday
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Ya etan tuun pinhed tudda u-ungnga gapuh ni hi-gak ey humman ida neminhed ni hi-gak. Ey ya etan tuun neminhed ni hi-gak ey pinhed tu dama etan nengitu-dak ni hi-gak e hi Apu Dios.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Kan John ni hi-gatuy “Apu, wada inang-ang min tuun han-ekal tu neihuklung, tep ya ngadan mu tuka ussalan mengkal ni neihuklung, nem impasiked mi tep beken ni edum tayu.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Nem kan Jesus ey “Entan tu pasiked tep ya tuun ya ngadan ku hu tuka ussalan mengippahding ni miracle ey beken ni lawah hu e-helen tun hi-gak.
39 Jesus respondeu:
40 Tep emin ida etan tuun eleg umbangking ni hi-gatsu ey edum tayudda humman.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 E-helen kun hi-gayu e ya etan tuun mengippeinnum ni hi-gayun anin ni hambasuh ni danum tep inamta tu e yuwak kakulluga ey iddawtan kun panyaggudan tu.
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 Nem ya etan tuun hi-gatu umhulun ni pengiwwallengan ni pakekulug tun tuka pengullug ni hi-gak, ey heballi ta-yunan hu buklew tun et-eteng ni batu et an lenengen di baybay
42 Jesus continuou:
43 — ausente —
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 — ausente —
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 — ausente —
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 — ausente —
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Ey hedin ya mateyu hu kaumhulun ni yuka panliwwasi, ey heballi ukit yu. Tep i-imman hu hakey mateyu nemet wada hu biyag yun endi pappeg tu nem ya wadan dewwa mateyu ey umlaw kayu damengud impiernoh e eleg me-me-dep apuy diman.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Yadman ey mebiggibiggihan hu annel niya eleg me-me-dep hu apuy.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Emin hu mengullug ni hi-gak ey panligligatan da niya panlelehhanan da ma-lat meihammad hu daka pengullug.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Kayyaggud kei-ussalan ni ahin. Nem hedin na-kal hu tamtam tu, man endi law silbitu, tep eleg mabalin ni an pebangngad humman ni tamtam tu. Heni daman kamengullug e et-eteng pansilbian dan panyaggudan ni tuu, tep hi-gada kamengippeang-ang ni kayyaggud ni elaw. Nem hedin iwwalleng yu tugun ku, ey endi law silbi yud edum ni tuu. Et humman hu pan-imbabaddang kayu niya mahapul ni melinggep kayun emin.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.