Marcos 3
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NVT
1 Hakey mewan ni Sabaduh ey himmegep hi Jesus di simbaan idan Jews, ey wada etan tuun negikuy ngamay tu.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Wadadda etan edum ni tuun daka hellipat-i hedin peyaggud Jesus etan gikuy ni ngamay nunman ni tuu, ma-lat wada pebehhul dan hi-gatu, tep Sabaduh ni nunman e daka ngillinan aggew.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 Inaygan Jesus humman ni tuu et kantuy “Ikay dih et umehneng kad hinanggaddan eyan tutu-u.”
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Inhanggan Jesus idan etan ni katuutuu et kantuy “Hipa kan ni Tugun ni mabalin ni pehding, hedin Sabaduh? Kaw ya kayyaggud hu pehding ma-lat bumaddang, anin ni Sabaduh winu ya lawah ni umbahbah hu pehding? Kaw kan ni Tugun ey diman hu tuu et matey winu baddangan ma-lat tumegu?” Nem endin hekey idan etan ni tutu-u kaumhumang.
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 Peteg bunget Jesus ni tuka penang-ang-angiddan etan ni neamung niya makaggeh nemnem tu. Tep neihla nemnem da niya manghay ida e eleg da pinhed ni ebbuluten hu kameituttuddun meippanggep nan Apu Dios. Et kan Jesus etan ni negikuy ey “Ukyad mu ngamay mu.” Inukyad tu ngamay tu ey kayyaggud law.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 Pinhakkeyey immehep ida etan Pharisee et da panhuhummanganan idan tuun Herod hedin hipa pehding dan memettey nan Jesus.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 Hini-yan Jesus et yadda disipol tu etan simbaan et lumaw idad gilig ni Baybay e Galilee, ey nangkeiunnud ida dakel ni tuun nalpud kebebbebley diman Galilee, yad Judea,
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 yad Jerusalem, yad Idumea, yad ba-hil ni Wangwang e Jordan, yad kad-an ni Sidon et yad Tyre. Immalidda tep diddingngel dadda hu kayyaggud ni impahding tu.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Dakel idan peteg hu tuu et an paelan Jesus idan disipol tu hu bangka ma-lat yadman hu yuddungan tu tep nahkit etan di gilig ni baybay.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 Mukun neiunnud hu dakel ni tuu, ey tep ingkal Jesus hu nambakbaklang ni degeh, et nemahhig ida etan edum ni kamandedgeh e ida kamampampippilliw ni umlaw di kad-an tun an mengeppan hi-gatu ma-lat ma-kal degeh da.
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 Hedin inang-ang idan nehuklungan ni dimonyoh hi Jesus, ey neala ni nanlukbub idad kad-an tun nantetekkuk ida e kanday “Hi-gam hu U-ungngan Apu Dios!”
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 Nem imbunget Jesus ida etan dimonyoh, tep eleg tu pinhed ni hi-gada mengippeamta e hi-gatu hu U-ungngan Apu Dios.
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 Limmaw hi Jesus di duntug e inaygan tudda etan pinpinhed tu,
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 et pilien tudda hampulut dewwa, et ingadnan tuddan apostles. Hi-gada hu mekikkillaw ni hi-gatun ittu-dak tun an mantuttuddu.
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 Ey iddawat tun hi-gada hu kabaelan dan mengkal idan neihuklung ni dimonyoh.
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 Huyyadda ngadan idan Hampulut dewwan apostle ni pinili tu. Hi Simon e ingngadnan tun Peter,
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 yadda u-ungngan Sebedi e di James nan John e ingngadnan tuddan u-ungngan Kidul,
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 hi Andrew, hi Philip, hi Bartolomew, hi Matthew, hi Tomas, hi James e u-ungngan Alphaeus, hi Thaddeus, hi Simon e Zealot
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 et hi Judas Iskariot e nengihdul nan hi Jesus.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Negibbuh huyya et umenamut di Jesus ey neamung ida mewan hu dakel ni tuu et endi inna-nu dan mengngan.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Dingngel idan agin Jesus et lumaw idan an mengewwit ni hi-gatu, tep wadadda edum ni tuun kanday immangngaw.
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Ey yadda edum ni nalpud Jerusalem ni kamantuttuddun Tugun Moses ey kanday “Hi Satanas e ap-apun emin ni dimonyoh hu kameihhuklung nan Jesus, et mukun han-ekal tudda dimonyoh.”
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 Inaygan idan Jesus et kantun hi-gaday “Kele mewan an pea-allaw Satanas hu edum tu?”
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Kantu mewan ey “Yadda bimmebley ni eleg manhinbabaddang ey mebahbah idan emin, tep megennadwadda.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 Heni daman wadad hakey ni baley e hedin ida kamambabakal, man lektattuy nekiwadda.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Hanniman daman Satanas e hedin hi-gatu ngu ey mekibuhul idan edum tun dimonyoh et megennedwadda ey nanna-ud ni mepappeg hu nan-ap-apuan tu.”
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 Kantu mewan ey “Eleg mabalin ni wada an menekkew di baley etan ni na-let ni tuu, pakkaw ni belluden tu etan na-let ni tuu et han dammutun umhegep et tu pan-ibsik hu nangkeiha-ad etan di baley.”
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 Kan Jesus pay ey “Nemnemnem yu eya e-helen kun hi-gayu. Ya tuun manliwwat, anin ya pemihhulan tun edum ni tuu ey dammutun mepessinsahan humman ni liwat tu.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 Nem ya tuun lawah hu e-helen tun Ispirituh Apu Dios ey eleg mabalin ni mepessinsahan. Et mannananeng humman ni liwat tu.”
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Huyya inhel Jesus, tep wadadda edum ni kanday nehuklungan hi-gatun dimonyoh.
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Entanni ey dimmateng ida agin Jesus et hi inetu, et umehneng idad dallin et umitu-dak idan an mengeyyag nan Jesus.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 Kan ida etan ni nehalikub ni tuud kad-an tuy “Daka kapan-ibbagad inam niyadda agim di dallin.”
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 Hinumang Jesus et kantuy “Kaw wada neputuk ni inak niya agik?”
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 In-ang-ang tudda etan ni tuun nehalikub di kad-an tu et kantuy “Emin ida eya tuun neamung ey inak ida niya agik ida.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Tep emin hu tuun kamengu-unnud ni pinhed Apu Dios ey humman ida nakka ibbilang ni inak niya agik.”
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.