Marcos 14
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NAA
1 Dewwan aggew law ey medettengan hu Piyestah ni Passover niya Piyestah ni Sinapay ni eleg ma-duman ni yeast. Ey yadda etan ap-apuddan padi niyadda kamantuttuddun Tugun Moses ey ida kaumhamahamak ni pehding dan mengilliggud ni mempap nan Jesus et pateyen da.
1 Dois dias depois seria celebrada a Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento. Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de prender Jesus, à traição, para matá-lo.
2 Nem kanday “Eleg tayu ippaddih ni piyestah hu pempapan tayun hi-gatu, tep dakel ida tuu et entanni ey umguluh ida.”
2 Pois diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
3 Kamengngan di Jesus di Betania di baley Simon e hi-gatu etan wada la leprosih tu, ey immali etan hakey ni biin wada hambusih ni nenginan lanetu et iduyag tud ulun Jesus.
3 Quando Jesus estava em Betânia, fazendo uma refeição na casa de Simão, o leproso, veio uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume muito valioso, de nardo puro; e, quebrando o frasco, derramou o perfume sobre a cabeça de Jesus.
4 Yadda etan edum ni tuun wadadman ey peteg bunget da etan ni bii. Kanday “A-ayyulah humman ni lana, tam impakewah tu.
4 Alguns dos que estavam ali ficaram indignados e diziam entre si: — Para que este desperdício de perfume?
5 Tam gullat ni iggatang humman et dakel ni pihhuh ni meidwat et idan nangkewetwet.” Et iheng-ak da etan bii.
5 Este perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentos denários, para ser dado aos pobres. E murmuravam contra ela.
6 Nem kan Jesus ni hi-gaday “Kenamung tu ngu. Kele yu ihheng-ak ey kayyaggud ni peteg humman ni tu impahding ni hi-gak?
6 Mas Jesus disse:
7 Gaway ida newetwet tep wadaddangu dedan ni ingganah di kad-an yu, et linggeman ni tsimpuh ni pinhed yun pemaddangan ni hi-gada et dammutu, nem hedin hi-gak, man eleggak mena-yun ni mekihahha-ad ni hi-gayu.
7 Porque os pobres estarão sempre com vocês, e, quando quiserem, podem fazer-lhes o bem, mas a mim vocês nem sempre terão.
8 Impahding eyan bii hu mabalin ni pehding tun hi-gak. Dinuygan tu annel kun lana ma-lat maidaddan, tep ay ngannganih keikkullungan ku.
8 Ela fez o que pôde: ungiu o meu corpo antecipadamente para a sepultura.
9 Nemnemnem yulli huyyan impahding tu, tep emin alid kebebbebley di keippeamtaan ni ehel Apu Dios ey meippeamta dama huyyan impahding tun penginnemnemneman alin hi-gatu.”
9 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo o evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
10 Entanni ey limmaw hi Judas Iskariot e hakey ni disipol Jesus di kad-an idan ap-apuddan padi et makihummangan meippanggep ni pengippedpapan dan Jesus.
10 E Judas Iscariotes, um dos doze, foi falar com os principais sacerdotes, para lhes entregar Jesus.
11 Ida kamanggagaya et ehlen dan Judas e beyyadan dan pihhuh hi-gatu. Neilepun nunman ey kahellipat-in Judas hu pehding tun mengihdul nan Jesus.
11 Eles, ouvindo isto, se alegraram e prometeram dar dinheiro a ele; nesse meio-tempo, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
12 Yan lapun aggew ni Piyestah ni Sinapay ni eleg mekamdugan ni yeast e yan nunman hu daka pampalsiin impah ni kalneroh ni daka kennan Piyestah ni Passover, ey kan idan disipol Jesus ni hi-gatuy “Attu pinhed mun mi pengiddaddanan ni pengngannan tayun Piyestah?”
12 E, no primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando se fazia o sacrifício do cordeiro pascal, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
13 Ey kan Jesus etan ni dewwan disipol tuy “Lakkayuy eman di bebley et hedin wada ang-angen yu etan ni nan-agtun bewed, man unud yu ingganah etan di baley ni pengihgepan tu.
13 Então Jesus enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
14 Kan yu etan ni kambaley ey ‘Kan Apu tayuy attu pengngannan middan disipol kullin tsimpuh ni Piyestah ey?’
14 Sigam esse homem e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre pergunta: “Onde fica o meu aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?”
15 Et ittudu tun hi-gayu etan et-eteng ni kuwaltuh di meikadwan gladuh e wadan emin hu mahapul tayu. Yadman hu pengiddaddanan yun pengngannan tayulli.”
15 E ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado e pronto; ali façam os preparativos.
16 Et lumaw ida etan dewwad bebley ey makulug numan hu inhel Jesus et da idaddan diman emin hu pengngannan dan Piyestah ni Passover.
16 Os discípulos saíram, foram à cidade e, achando tudo como Jesus lhes tinha dito, prepararam a Páscoa.
17 Mahmahdem nunman ey dimmateng di Jesus et yadda etan Hampulut dewwan disipol tu.
17 Ao cair da tarde, Jesus chegou com os doze.
18 Nangginawwa da ekan ey immehel hi Jesus e kantuy “E-helen kun hi-gayu e makulug ni wada hakey ni hi-gayun mengihdul ni hi-gak. Iyyadyan nunya e kamekikkan ni hi-gatsu.”
18 Quando estavam à mesa e comiam, Jesus disse:
19 Dingngel da humman ey maggeh nemnem da et wada hakkeyey kantuy “Kaw hi-gak?”
19 E eles começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe, um por um: — Por acaso seria eu?
20 Kan Jesus ey “Ya hakey ni hi-gayun tuka pekihhiwhiw hu sinapay tud nakka pengihhiwhiwi hu mengihdul ni hi-gak.
20 Jesus respondeu:
21 Ma-nu tep makulug ni kan ni neitudek ni ehel Apu Dios ey metteyyak e Pengulwan ni emin ni tuu, nem anggehemmek alin peteg etan mengihdul ni hi-gak. Heballi ew nem eleg maiungnga humman ni tuu.”
21 Pois o Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
22 Ida kamengngan ey illan Jesus etan sinapay et mansalamat nan Apu Dios et peni-angen tu et ika-peng tun hi-gada. Kantuy “Ekan yu tep huyya annel ku.”
22 E, enquanto comiam, Jesus pegou um pão e, abençoando-o, o partiu e lhes deu, dizendo:
23 — ausente —
23 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos; e todos beberam dele.
24 — ausente —
24 Então lhes disse:
25 Kan Jesus mewan ey “E-helen kun hi-gayu makulug e eggak ali law um-inum mewan ni henin nunyan meinnum ingganah alin innuman ku ni baluh ni meinnum di nan-ap-apuan Apu Dios.”
25 Em verdade lhes digo que nunca mais beberei do fruto da videira, até aquele dia em que beberei o vinho novo, no Reino de Deus.
26 Negibbuh humman et man-a-appeh idan penaydayaw dan Apu Dios et han ida lumaw di Duntug e Olibah.
26 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Entanni ey kan Jesus ni hi-gaday “Emin kayulli ey pan-inhihi-yanan yuwak, tep humman amnuan etan ni impatudek Apu Dios ni meippahding ni hi-gak e kantuy ‘Pepettey kulli etan kamampaptek idan kalneroh et mawehit ida kalneroh tu.’
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Nem yallin ketegguan ku ey memengngulu-ak ni umlaw di Galilee.”
28 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Nem kan Peter ey “Anin na-mun hi-yanen dakaddan edum et eleg mabalin ni daka hi-yanen ni hi-gak.”
29 Então Pedro disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, não o será para mim!
30 Nem kan Jesus ni hi-gatuy “Nemnemnem mu eya e-helen kun hi-gam, yan nunyan hileng ey mampitlun ihhaut mu e kammuy eleg muwak amta et han tumkuk hu manuk ni pidwatu.”
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Nem kan Peter anhallaw ey “Anin na-mun mekitteyyak ni hi-gam et eleg mabalin ni nak e-helen e kankuy eleg daka amta.” Ey anin damaddan edum tun disipol ey humman inhel da.
31 Mas Pedro insistia com mais veemência: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os outros diziam a mesma coisa.
32 Limmaw idad Gethsemani et kan Jesus ni hi-gaday “Panyuyyuddung kayullidya et nak mandasal di dimmun.”
32 Então foram a um lugar chamado Getsêmani. Ali, Jesus disse aos seus discípulos:
33 Ebuh di Peter, hi James, et hi John ni ingkuyug tu. Maggeh ni peteg nemnem Jesus niya nemahhig lemyung tu.
33 E, levando consigo Pedro, Tiago e João, começou a sentir-se tomado de pavor e de angústia.
34 Kantun hi-gaday “Maggeh ni peteg hu nemnem ku et iyyadyan heni ippatey ku. Dideya kayu ey entan kaugip et wada pan-e-eddum ku.”
34 E lhes disse:
35 Imme-eddawin ekket et manlukbub et mandasal nan Apu Dios ma-lat eleg et anhan an manhelheltap.
35 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se em terra; e orava para que, se possível, lhe fosse poupada aquela hora.
36 Kantun Apu Dios ey “Ama, hi-gam ey kabaelan mun mengippahding ni emin. Attu anhan et ekalen mu huyyan nak panhelheltapan ey? Nem ngenamung ka, ya pinhed mu hu meu-unnud, beken ni ya pinhed ku.”
36 E dizia:
37 Nambangngad hi Jesus di kad-an idan disipol tu ey neugip ida. Kantun Simon Peter ey “Kaw neugip kayu? Kele eleg yu pakeisipel ugip yu, anin han-olas ni ebuh?”
37 E, voltando, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
38 Kantu pay ni hi-gaday “Ebuh kaugip yu, nem pandasal kayu ma-lat eleg kayulli maheul ni manliwwat. Inamtak e pinhed yun mengu-unnud, nem kulang hu kabaelan yu.”
38 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
39 Limmaw mewan et an mandasal nan Apu Dios ey humman mewan hu indasal tu.
39 Retirando-se de novo, orou repetindo as mesmas palavras.
40 Et mambangngad ey neugip ida mewan etan disipol tu, tep eleg dan hekey han-isipel ugip da. Bimmangun ida ey eleg da amta e-helen dan hi-gatu.
40 E voltando, achou-os outra vez dormindo, porque os olhos deles estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 Yan pitlu tun pambangngadan tu, ey kantun hi-gaday “Kaw tagan yu ugip niya kaw man-i-iyyatu kayu? Hiyya law, bangun kayu tep nedatngan hu pemetteyan idan nangkeliwtan ni tuun hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu.
41 E, quando voltou pela terceira vez, Jesus lhes disse:
42 Inah kayu et lumaw itsud kad-an da. Ammundeh etan tuun nengihdul ni hi-gak.”
42 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
43 Nanengtun kaman-e-ehhel hi Jesus ey immali hi Judas e hakey idan etan ni Hampulut dewwan disipol Jesus. Ingkuyug tudda dakel ni tuun nampan-ispadah niya nampantenged ni bakdung, e humman ida intu-dak idan etan ni aap-apuddan padi niyadda etan kamantuttuddun Tugun Moses, niyadda kamengipappangngulun Jews.
43 E logo, enquanto Jesus ainda falava, chegou Judas, um dos doze, e, com ele, uma multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes, escribas e anciãos.
44 Sinugun idan Judas e kantun hi-gaday “Ka-immatun la etan tayu dedpapen, tep humman etan akwalen ku. Hedin inakwal ku, immali kayu et pedenen yu niya pekagguwwalyai yun pengillawwan yu.”
44 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam e levem-no com segurança.”
45 Limmaw hi Judas di kad-an Jesus et kantuy “Immali kami, Apu” ey in-akwal tu.
45 E logo que chegou, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Et umlidda etan tuu et pedenen da hi Jesus.
46 Então eles agarraram Jesus e o prenderam.
47 Nem inuknut etan ni hakey ni disipol Jesus hu ispadah tu et palngen tu etan bega-en ni Eta-gey ni Padi ey neiptek di tangile tu.
47 Nisto, um dos que estavam ali, sacando da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha.
48 Immehel hi Jesus et kantun hi-gaday “Kaw matekewwak et pakkadek ni kayu man-ispadah niya kayu mampantetnged ni bakdung ni um-alin mempap ni hi-gak?
48 Jesus lhes disse:
49 Tam kewa-wa-wa ey wada-ak di Tempol ni kamantuttuddu, kele eleg yuwak depapen diman? Nem anin tep huyya amnuan etan ni neitudek ni inhel Apu Dios.”
49 Todos os dias eu estava com vocês no templo, ensinando, e vocês não me prenderam; mas isto é para que se cumprissem as Escrituras.
50 Emin ida etan disipol Jesus ey bimmesik ida.
50 Então todos o deixaram e fugiram.
51 — ausente —
51 Um jovem, coberto unicamente com um lençol, seguia Jesus. Eles o agarraram,
52 — ausente —
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Et ilaw da hi Jesus di baley etan ni Eta-gey ni Padi. Ey neamung idan emin diman etan aap-apuddan padi, yadda ap-apuddan Jews, niyadda kamantuttuddun Tugun Moses.
53 E levaram Jesus ao sumo sacerdote, e então se reuniram todos os principais sacerdotes, os anciãos e os escribas.
54 Neiunnuunnud hi Peter ni hi-gada, nem eleg meihnup. Nanha-ad di dallin et mei-dum idan guwalyan nandangdang di apuy.
54 Pedro seguiu Jesus de longe até o interior do pátio do sumo sacerdote e estava assentado entre os servos, aquentando-se ao fogo.
55 Sinaggan idan aap-apuddan padi et yadda ap-apuddan Jews hu mahmamahmah idan tuun pebehhul dan Jesus, ma-lat humman umgapuh ni pengipepetteyan dan hi-gatu, nem endi himmak dan bahul tu.
55 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho contra Jesus para o condenar à morte, mas não achavam nada.
56 Dakel ida etan nan-itek ni nantistigun kanday nambahul hi Jesus, nem eleg man-uunnud hu inhel da.
56 Pois muitos testemunhavam falsamente contra Jesus, mas os depoimentos não eram coerentes.
57 — ausente —
57 E, levantando-se alguns, testemunhavam falsamente, dizendo:
58 — ausente —
58 — Nós o ouvimos declarar: “Eu destruirei este santuário edificado por mãos humanas e, em três dias, construirei outro, não por mãos humanas.”
59 Nem anin hi-gada et eleg man-uunnud hu inhel da.
59 Nem assim o testemunho deles era coerente.
60 Immehneng etan Eta-gey ni Padi et kantun Jesus ey “Kele eleg ka umhapit? Kaw makulug numan ni inhel mu humman?”
60 E, levantando-se o sumo sacerdote, no meio, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
61 Nem kaum-eneeneng hi Jesus e eleg ni hekey man-e-ehhel. Immehel mewan etan Eta-gey ni Padi e kantuy “Kaw hi-gam hi Christo e U-ungngan Apu Dios ni mengippaptek ni emin ni tuu?”
61 Jesus, porém, guardou silêncio e nada respondeu. O sumo sacerdote tornou a interrogá-lo: — Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito?
62 Kan Jesus ey “Em. Ang-angen yuwak ali e Penguluwan emin ni tuun umyudung di winannan Apu Dios e Keta-ta-geyyan. Ang-angen yuwak ali mewan di kulput ni pambangngadan kud puyek.”
62 Jesus respondeu:
63 Inhel Jesus huyya ey bini-ki etan ni Eta-gey ni Padi hu balwasi tun bunget tu. Et kantuy “Hiyya! Negibbuh huyyan diklamuh. Eleg mahapul ni wada edum ni tistigu, tep dingngel tayu inhel tu.
63 O sumo sacerdote, rasgando as suas vestes, disse: — Por que ainda precisamos de testemunhas?
64 Dingngel tayu hu tuka panla-pahin Apu Dios. Ey hipa yuka pannemnem?” Kan idan emin ni tuu ey “Mahapul ni mettey.”
64 Vocês ouviram a blasfêmia. Qual é o parecer de vocês? E todos o julgaram réu de morte.
65 Yadda edum ey linupdaan da hi Jesus. Ey hedin hinephepan da matetu, dinuntuk da ni kanday “Ehel mu dan hu nenuntuk ni hi-gamah?” Nan-amping ida dama etan ni guwalya.
65 Alguns começaram a cuspir nele, a cobrir-lhe o rosto, a bater nele e a dizer-lhe: — Profetize! E os guardas davam-lhe bofetadas.
66 Hedin hi Peter, nanengtun wadad dallin e kamekiddangdangdang idan guwalya. Immali etan hakey ni biin bega-en etan ni Eta-gay ni Padi ey
66 Estando Pedro embaixo no pátio, veio uma das empregadas do sumo sacerdote
67 inimmatunan tu hi Peter et kantuy “Tam hi-gam la etan hakey ni kadwan Jesus e iNazareth.”
67 e, vendo Pedro, que se aquecia, fixou os olhos nele e disse: — Você também estava com Jesus, o Nazareno.
68 Nem inhaut Peter e kantuy “Tawwey ngu, eggak ngu amta huttan ni muka pan-e-hela.” Neba-hil hi Peter etan di luhud ey simmekuk hu manuk.
68 Mas ele negou, dizendo: — Não o conheço, nem compreendo o que você está falando. E saiu para o pórtico. E o galo cantou.
69 Inang-ang mewan etan ni biin bega-en et kantudda etan ni tutu-u ey “Hi-gatu kaya hakey ni edum nan Jesus.”
69 E a empregada, vendo-o, tornou a dizer aos que estavam ali: — Este é um deles.
70 Nem inhaut mewan Peter e kantuy beken tu.
70 Mas ele negou outra vez. E, pouco depois, os que estavam ali disseram outra vez a Pedro: — Com certeza você é um deles, porque também é galileu.
71 Nem insapatah Peter e kantuy “Anin na-mun petteyen tuwak Apu Dios et makulug ni eggak amta etan tuun yuka e-e-hela.”
71 Ele, porém, começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem de quem vocês estão falando!
72 Tuka pan-e-hela humman ey simmekuk hu manuk e humman pidwatu ey ninemnem Peter etan la inhel Jesus ni hi-gatun kantuy “Mampitlulli penghelam e kammuy eleg muwak amta et han tumkuk hu manuk ni pidwatu.” Et ebuhe mannannangngih.
72 E no mesmo instante o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes.” E, caindo em si, começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.