Lucas 7

Ya ehel apu Dios (IFY) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ginibbuh Jesus humman ni tuka pan-ituttuddu et mambangngad di Capernaum.
1 Tendo Jesus concluído todos os seus discursos ao povo que o escutava, entrou em Cafarnaum.
2 Wadadman etan ap-apun hanggatut ni sindalun wada bega-en tun nemahhig degeh tu et kamangkatkatey. Nakappinhed etan ni ap-apu humman ni bega-en tu.
2 Havia lá um centurião que tinha um servo a quem muito estimava e que estava à morte.
3 Dingngel tu e wada hi Jesus et umitu-dak ni ap-apuddan Jews ni an mengewwit ni hi-gatu ma-lat ekalen tu degeh etan ni bega-en tu.
3 Tendo ouvido falar de Jesus, enviou-lhe alguns anciãos dos judeus, rogando-lhe que o viesse curar.
4 Limmaw ida etan intu-dak tud kad-an Jesus et kandan Jesus ey “Ikay kunu anhan e kan etan ni ap-apun sindalu et mu ekalen degeh etan ni bega-en tu.
4 Aproximando-se eles de Jesus, rogavam-lhe encarecidamente: Ele bem merece que lhe faças este favor,
5 Tep ma-nut beken ni edum tayun Jews, nem nakappinhed daitsu niya hi-gatu numan hu nengipebehwat ni simbaan tayu.”
5 pois é amigo da nossa nação e foi ele mesmo quem nos edificou uma sinagoga.
6 Et makilaw hi Jesus, nem ida kamenetteng ey nenu-dak mewan etan ap-apu. Kandan Jesus ey “Heninnuy hu inhel ni ap-apu mi, kantuy
6 Jesus então foi com eles. E já não estava longe da casa, quando o centurião lhe mandou dizer por amigos seus: Senhor, não te incomodes tanto assim, porque não sou digno de que entres em minha casa;
7 ‘Apu, anin ew entan alim et eleg ka maheli-wa. Nakka umbaing ni ellian mud baley ku niya nakka umbaing ni um-alin menammun hi-gam. Anin ni muka ehelan ebuh et inamtak e me-kal degeh tu.
7 por isso nem me achei digno de chegar-me a ti, mas dize somente uma palavra e o meu servo será curado.
8 Inamtak elaw ni saad, tep impeinghak ni mengu-unnud ni kae-helan ap-apuk ey anin ni hi-gak et hakeyyak daman ap-apun sindalu. Hedin kangkun sindaluk ey ‘Lakkay,’ ey kaumlaw. Hedin mewan kangkuy ‘Ikay,’ ey kaum-ali. Ey hedin kangkun bega-en ku ey ‘Ipahding mu diyyay,’ ey tuka ippahding.”
8 Pois também eu, simples subalterno, tenho soldados às minhas ordens; e digo a um: Vai ali! E ele vai; e a outro: Vem cá! E ele vem; e ao meu servo: Faze isto! E ele o faz.
9 Dingngel Jesus huyya ey natngan kapengullug nunman ni ap-apu et iang-ang tudda etan ni neamung ni neiunud ni hi-gatu et kantuy “Endi ni nak inang-ang ni henin nunya hu tuka pengullug ni hi-gak eyad Israel.”
9 Ouvindo estas palavras, Jesus ficou admirado. E, voltando-se para o povo que o ia seguindo, disse: Em verdade vos digo: nem mesmo em Israel encontrei tamanha fé.
10 Nambangngad ida humman ni intu-dak ni ap-apu ey inang-ang da e na-kal tu-wangu degeh etan ni bega-en.
10 Voltando para a casa do centurião os que haviam sido enviados, encontraram o servo curado.
11 Entanni ey limmaw hi Jesus di Nain ey nekilaw ida disipol tu et yadda dakel ni tuu.
11 No dia seguinte dirigiu-se Jesus a uma cidade chamada Naim. Iam com ele diversos discípulos e muito povo.
12 Ida kamenetteng di Jesus etan di bebley ey dinammu dadda hambenteg ni an mengikkullung etan ni netey ni binugtung ni u-ungngan etan ni nebalun bii ey dakel hu edum dan bimmebley ni nekilaw.
12 Ao chegar perto da porta da cidade, eis que levavam um defunto a ser sepultado, filho único de uma viúva; acompanhava-a muita gente da cidade.
13 Inang-ang Jesus etan nebalu ey et-eteng hemek tun hi-gatu et kantuy “Entan nangih.”
13 Vendo-a o Senhor, movido de compaixão para com ela, disse-lhe: Não chores!
14 Et lumaw di kad-an etan ni netey et kap-en tu etan lungun ey immehneng ida etan tuun nengiattang. Kantuy “U-ungnga, bangun ka!”
14 E aproximando-se, tocou no esquife, e os que o levavam pararam. Disse Jesus: Moço, eu te ordeno, levanta-te.
15 Bimmangun etan netey ey himmapit et palaw Jesus di kad-an inetu.
15 Sentou-se o que estivera morto e começou a falar, e Jesus entregou-o à sua mãe.
16 Natngaddan emin hu tuun wadadman et daydayawen da hi Apu Dios. Kanday “Iyyadyan hi-gatsu hu prophet Apu Dios ni et-eteng kabaelan tu. Himmek Apu Dios hu tuu tu et umitu-dak ni menellaknib ni hi-gatsu.”
16 Apoderou-se de todos o temor, e glorificavam a Deus, dizendo: Um grande profeta surgiu entre nós: Deus voltou os olhos para o seu povo.
17 Nandingngel huyyan impahding Jesus di kebebbebley di Judea et yad nanlinikweh diman.
17 A notícia deste fato correu por toda a Judéia e por toda a circunvizinhança.
18 Limmaw ida disipol John di kad-an tud kallabbuttan et ehelen dan emin ni hi-gatu hu impahding Jesus. Et itu-dak John hu dewwan hi-gadad kad-an Jesus.
18 Os discípulos de João referiram-lhe todas estas coisas.
19 Kantun hi-gaday “Yu ibegan hi-gatu e kanyuy ‘Kaw hi-gam hu inhel lan Apu Dios ni um-ali, winu wada hin-appil ni hehgeden mi?’”
19 E João chamou dois dos seus discípulos e enviou-os a Jesus, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
20 Limmaw ida etan intu-dak John di kad-an Jesus et kanday “Kan John e kamemenyag ey ‘Kaw hi-gam kunu hu inhel lan Apu Dios ni ittu-dak tun hi-gami winu wadalli hin-appil ni hehgeden mi?’”
20 Chegando estes homens a ele, disseram: João Batista enviou-nos a ti, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
21 Yan nunman ey neipahdih ni nan-ekal Jesus hu degeh et yadda neihuklung, niya impebangngad tu kapenang-ang idan nekulap.
21 Ora, naquele momento Jesus havia curado muitas pessoas de enfermidades, de doenças e de espíritos malignos, e dado a vista a muitos cegos.
22 Hinumang Jesus humman ni imbageda e kantuy “Kaibangngad kayud kad-an John et yu ehelen ni hi-gatu hu dingngel yu niya inang-ang yu e ida law kaum-ang-ang hu nekulap, ida kaumdalan hu nepi-day, na-kal degeh idan kamengmengpuh annel da, ida law kaumdedngel hu netuleng, netagwan ida netey niya kamangkeituttudduddan newetwet hu et-eteng ni impeminhed Apu Dios ni hi-gada.
22 Respondeu-lhes ele: Ide anunciar a João o que tendes visto e ouvido: os cegos vêem, os coxos andam, os leprosos ficam limpos, os surdos ouvem, os mortos ressuscitam, aos pobres é anunciado o Evangelho;
23 Ey ehel yun John e um-amleng hu tuun pannananeng tun ingganah hu tuka pengullug ni hi-gak.”
23 e bem-aventurado é aquele para quem eu não for ocasião de queda!
24 — ausente —
24 Depois que se retiraram os mensageiros de João, ele começou a falar de João ao povo: Que fostes ver no deserto? Um caniço agitado pelo vento?
25 — ausente —
25 Mas que fostes ver? Um homem vestido de roupas finas? Mas os que vestem roupas preciosas e vivem no luxo estão nos palácios dos reis.
26 — ausente —
26 Mas, enfim, que fostes ver? Um profeta? Sim, digo-vos, e mais do que profeta.
27 Tep heninnuy hu neitudek ni meippanggep ni hi-gatu: ‘Hi-gak e hi Apu Dios ey pemengnguluk eya mengituttuddun meippanggep ni hi-gam et han ka dateng.’”
27 Este é aquele de quem está escrito: Eis que envio o meu mensageiro ante a tua face; ele preparará o teu caminho diante de ti {Ml 3,1}.
28 Intuluy Jesus ehel e kantuy “Pinili dedan Apu Dios hi John ni keta-ta-geyyan ni emin ni tuu. Nem ya etan kebabbabahan di nan-ap-apuan Apu Dios ey eta-ta-gey nem hi-gatu.”
28 Pois vos digo: entre os nascidos de mulher não há maior que João. Entretanto, o menor no Reino de Deus é maior do que ele.
29 Yadda etan tuu nampebenyag nan John, anin etan ni kaman-emmung ni buwis ni nampebenyag dama ey dineyaw da hi Apu Dios ni nangngelan dan nunman ni inhel Jesus.
29 Ouvindo-o todo o povo, e mesmo os publicanos, deram razão a Deus, fazendo-se batizar com o batismo de João.
30 Nem yadda Pharisee et yadda kamantuttuddun Tugun Moses ey kinehing da intuttudun John meippanggep nan Apu Dios, mukun eleg ida ngu mampebenyag ni hi-gatu.
30 Os fariseus, porém, e os doutores da lei, recusando o seu batismo, frustraram o desígnio de Deus a seu respeito.
31 Kan mewan Jesus ey “Hipa na-mu pengi-ingngehan kun elaw yun tutu-un nunya?
31 A quem compararei os homens desta geração? Com quem se assemelham?
32 Heni kayuddan etan ni u-ungngan kamampan-a-ayyam di mulkaduh. Yadda etan edum ey kandaddan edum day ‘Nangganggangha kamin pan-am-amlengan, nem eleg kayu meneyyaw. Ey impatna mi mewan ni mengia-appeh ni kalemyungi, nem eleg kayu umlemyung.’ Heni kayuddan nunyan u-ungnga, tep endi maptek ni pinhed yu. Eleg yuwak u-unnuda niya eleg yu dama u-unnuda hi John.
32 São semelhantes a meninos que, sentados na praça, falam uns com os outros, dizendo: Tocamos a flauta e não dançastes; entoamos lamentações e não chorastes.
33 Tep immali hi John e kamemenyag e hin-appil tuka kenna ey eleg um-inum ni kaumbuteng, nem kanyuy ‘Wada dimonyoh ni neihuklung ni hi-gatu.’
33 Pois veio João Batista, que nem comia pão nem bebia vinho, e dizeis: Ele está possuído do demônio.
34 Ey immali-ak e Pengulwan ni emin ni tuu ey nakka mengngan niya nakka menginnum ni meinnum ey kanyuy nadmuttak, nakka mambutteng niya nakka mekieddueddum idan kaman-emmung ni buwis niyadda edum ni neliwtan.
34 Veio o Filho do Homem, que come e bebe, e dizeis: Eis um comilão e beberrão, amigo dos publicanos e libertinos.
35 Nem neihla kayu, tep yadda tuun kamengu-unnud ni elaw John et ya elaw ku ey hi-gada hu kei-ang-angan ni kakinayyaggud ni elaw Apu Dios niya kalinaing tu.”
35 Mas a sabedoria foi justificada por todos os seus filhos.
36 Hakey ni aggew ey inaygan etan ni hakey ni Pharisee e hi Simon hi Jesus ni an mekikkan di baley da et lumaw hi Jesus.
36 Um fariseu convidou Jesus a ir comer com ele. Jesus entrou na casa dele e pôs-se à mesa.
37 Wada etan biidman ni bebley e nan-amtan lawah elaw tu e makilaki. Dingngel tu e kamengngan di Jesus di baley etan ni Pharisee et lumaw e wada intabin tun hambusih ni bangbanglun nekangngina.
37 Uma mulher pecadora da cidade, quando soube que estava à mesa em casa do fariseu, trouxe um vaso de alabastro cheio de perfume;
38 Himmegep et lumaw di dingkuggan Jesus di petek ni helitu et kamannannangngih ey mangke-gah lewa tud helin Jesus et pu-nadan tun bewek tu. Intumuk tu angah tud helin Jesus et duyagan tun bangbanglu.
38 e, estando a seus pés, por detrás dele, começou a chorar. Pouco depois suas lágrimas banhavam os pés do Senhor e ela os enxugava com os cabelos, beijava-os e os ungia com o perfume.
39 Inang-ang etan ni Pharisee ni nengayag nan Jesus humman ey kantud nemnem tuy “Gullat ni prophet Apu Dios huyyan tuu et amta tu-et e nelilliwatan eya biin kamengitettenged ni hi-gatu.”
39 Ao presenciar isto, o fariseu, que o tinha convidado, dizia consigo mesmo: Se este homem fosse profeta, bem saberia quem e qual é a mulher que o toca, pois é pecadora.
40 Inamtan Jesus humman ni wadad nemnem tu et kantuy “Simon, wada a-abbigen kun hi-gam.” Kan Simon ey “Hipa humman e Apu?”
40 Então Jesus lhe disse: Simão, tenho uma coisa a dizer-te. Fala, Mestre, disse ele.
41 Kan Jesus ey “Wadadda dewwan tuun immutang ni pihhuh etan ni hakey ni tuu. Ya inutang ni hakey ey limanggatut. Ya etan hakey ey nelima.
41 Um credor tinha dois devedores: um lhe devia quinhentos denários e o outro, cinqüenta.
42 Entanni ey eleg ida pakebayad et eleg law pabeyad etan ni nampautang.” Kan Jesus nan Simon ey “Hipan hi-gadan dewwa hu e-etteng impeminhed tun etan ni nampautang?”
42 Não tendo eles com que pagar, perdoou a ambos a sua dívida. Qual deles o amará mais?
43 Hinumang nan Simon e kantuy “Ya etan nengutang ni limanggatut.” Kan Jesus ni hi-gatuy “Neiptek huttan ni inhumang mu.”
43 Simão respondeu: A meu ver, aquele a quem ele mais perdoou. Jesus replicou-lhe: Julgaste bem.
44 Inwingin Jesus etan ni bii et kantun Simon ey “Kaw inang-ang mu impahding eyan bii? Himmegeppak eyad baley mu ey eleg ka umidwat ni danum ni pengullah kun helik, nem huyyan bii ey inulahan tu helik ni lewatu et pu-nadan tun bewek tu.
44 E voltando-se para a mulher, disse a Simão: Vês esta mulher? Entrei em tua casa e não me deste água para lavar os pés; mas esta, com as suas lágrimas, regou-me os pés e enxugou-os com os seus cabelos.
45 Ey eleg muwak akwalen ni himmegepan ku eyad baley mu ey humman hu elaw tayu, nem yan eya bii ey eleg tu iwwalak helik.
45 Não me deste o ósculo; mas esta, desde que entrou, não cessou de beijar-me os pés.
46 Eleg mu lanaen uluk, nem hedin hi-gatu, man dinuyagan tu helik ni bangbanglu.
46 Não me ungiste a cabeça com óleo; mas esta, com perfume, ungiu-me os pés.
47 — ausente —
47 Por isso te digo: seus numerosos pecados lhe foram perdoados, porque ela tem demonstrado muito amor. Mas ao que pouco se perdoa, pouco ama.
48 — ausente —
48 E disse a ela: Perdoados te são os pecados.
49 Yan nangngelan idan nekikan ni nunman ey kandad nemnem day “Kele hipa huyyan tuun han pesinsah tu liwat ni tuu?”
49 Os que estavam com ele à mesa começaram a dizer, então: Quem é este homem que até perdoa pecados?
50 Kan Jesus etan ni bii ey “Ya muka pengullug hu nepesinsahan ni liwat mu. Lakkay di baley yu et pelinggep mu law nemnem mu.”
50 Mas Jesus, dirigindo-se à mulher, disse-lhe: Tua fé te salvou; vai em paz.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.