Lucas 5

Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hakey ni aggew ni kaman-eh-ehneng hi Jesus di gilig ni Baybay e Genesaret ey ida kamampampippilliw hu dakel ni tuun umlaw di kad-an tun an mengngel ni tuka ituttuddun ehel Apu Dios.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Inang-ang Jesus hu dewwan bangkad gilig ni baybay, e endi nanlugan, tep immehep ida etan kan bangkan an nengullah ni tabukul da.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Himmegep hi Jesus di bangkan Simon et ehelen tu e geggennaden tun eket di baybay. Et yumudung et ituluy tun mantuttudduddan tutu-un neamung di gilig ni baybay.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Ginibbuh tun nantuttuddu et kantun Simon ey “Palaw yud petek ni edallem eya bangka et yad man hu pantebbukulan yu.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Hinumang Simon e kantuy “Apu, inlapu min nahdem ingganah ni kamangkewa-wan mantebbukul ey endin hekey sinebukul mi, nem hedin huttan hu kammu, ku anin.”
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Et ita-mel da tabukul da ey netabukul nunman hu dakel ni deleg ey nemahhig kumamman e kamangkebi-ki etan tabukul da.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Et aygan dadda edum dan wadad hakey ni bangka et mambabaddang ida. Impekapnu da etan dewwan bangkan deleg et kamangkelneng kumedek hu bangka da.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Inang-ang Simon huyyan kadinnakkel ni sinebukul da ey nandukkun di kad-an Jesus et kantuy “Entan keihnup ni hi-gak, tep nelilliwatannak.”
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 — ausente —
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 — ausente —
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Impadekal da bangka da et hi-yanen dan emin et makilaw idan Jesus.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Hakey ni aggew ey limmaw hi Jesus etan di hakey ni bebley ey wadadman hu tuun kamanleprosi. Inang-ang tu hi Jesus ey nandukkun di kad-an tu et kantuy “Apu, hedin pinhed mu, ekal mu anhan degeh ku, tep amtak e dammutun e-kalen mu.”
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Kimpan Jesus hu annel nunman ni tuu et kantuy “Pinhed ku. Na-kal kaya law huttan ni degeh mu.” Ey pinhakkeyey na-kal numan hu degeh tu.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Sinugun Jesus e kantuy “Entan tu i-i-hel di edum ni tuu huyyan impahding kun hi-gam. Panna-ud ka kuman elaw di kad-an ni padi et mu peang-ang ni hi-gatu e na-kal degeh mu. Ey pan-appit kan Apu Dios e humman hu intugun lan Moses ni nunman, ma-lat pengamtaan ni tutu-u e na-kal hu degeh mu.”
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Inhel Jesus etan ni tuu e eleg tu e-ehhela impahding tu, nem nan-amta damengud kebebbebley et umlidda dakel ni tuud kad-an tun an mengngel ni tuka ituttuddu niya mampe-kal ni degeh da.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Nem anin ni dakel hu tuun kaum-alin Jesus et humman ni limmaw di endi bebley et an mehahhakkey diman ni mandasal.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Hakey ni aggew ni kapantuttudduin Jesus ey wadadda Pharisee niyadda etan kamantuttuddun Tugun Moses ni nangkalpud kebebbebley di Galilee, yad Jerusalem niyad Judea ni mekideddengngel ni tuka ituttuddu. Hedin hi Jesus, man wada kabaelan Apu Dios ni hi-gatu, mukun kabaelan tun mengkal ni degeh.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Entanni ey wadadda immalin nengiattang ni nedahuy ni tuu tep neparalize. Ida kaum-enang-ang ni dellanen dan mengillaw kad-an Jesus,
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 nem endi dellanen da, tep dakel tuu. Et iklab dad atep et gumu-kang ida et buyunen da etan nedahuy ni neiayyud di petek Jesus.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Inang-ang Jesus e wada hu daka pengullug, et kantu etan ni nedahuy ey “Agik, pinesinsahan ku liwat mu.”
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Yadda Pharisee et yadda kamantuttuddun Tugun Moses ey kandad nemnem day “Hipa ni-ngangu huyyan tuun tuka la-pahi hi Apu Dios? Endi edum ni kamemessinsah ni liwat, nem ebuh hi Apu Dios.”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Inamtan Jesus hu daka nemnemnema et kantun hi-gaday
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 “Kele henin nuntan yuka pannemnem? Hipa nelallakkah? Ya kaney ‘Nepesindahan hu liwat mu,’ winu ‘Inah ka! Alam hu ayyud mu et umenamut ka?’
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Nem imay et peang-ang kun hi-gayu e hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey wada kelebbengak eyad puyek ni memessinsah ni liwat.”
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Ey pinhakkeyey imminah tu-wangu etan nedahuy e inang-ang ida etan ni dakel ni tuu et alen tu ayyud tu et lumaw di baley da, e tuka daydayawa hi Apu Dios.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Natngaddan emin hu tuun nenang-ang et dayawen da dama hi Apu Dios. Kanday “Nakkayang! Hipa huyyan tayu inang-ang nunya?”
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Negibbuh huyya et kamenglaw la hi Jesus ey inang-ang tu hi Levi e kaman-emmung ni buwis ni yimmudung di upisinah tu. Kan Jesus ni hi-gatuy “Pakilaw kan hi-gak.”
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Pinhakkeyey imminah hi Levi et hi-yanen tu upisinah tu et makilaw nan Jesus.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Entanni ey nampahemul hi Levi di baley da tep impalsian tu hi Jesus. Ey dakel ida kaman-emmung ni buwis niyadda edum ni tuun nekiheyuyung nan Jesus.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Nem yadda etan Pharisee et yadda kamantuttuddun Tugun Moses ey sinemyaw dadda disipol Jesus e kanday “Kele kayu kamekikkan idan kaman-emmung ni buwis niyadda edum dan neliwatan?”
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Hinumang Jesus et kantun hi-gaday “Ya kamandedgeh hu kamanheppul ni doktor, beken ida etan ni endi degeh da.
31 Jesus respondeu:
32 Henin hi-gak e immali-ak ni an memaddang idan neliwatan ma-lat mantuttuyyuddan liwat da. Eleggak umlin memaddang idan tuun kanday endi liwat da.”
32 Eu não vim para
33 Kandan hi-gatuy “Kele yadda disipol John et yadda Pharisee ey ida kamantetpel ni daka pandaydayawin Apu Dios, ey hedin yadda ngu disipol mu ey eleg ida mantetpel?”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 — ausente —
34 Jesus respondeu:
35 — ausente —
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Kan mewan Jesus ni hi-gaday “Endi tuun tu pikgaten hu baluh ni balwasi et ittuptup tud daan ni balwasi. Tep hedin hanniman, man ayyuh law etan baluh ni balwasi niya eleg meidneng hu baluh ni meittuptup di daan ni balwasi.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Hanniman dama etan katat ni ha-addan ni meinnum e eleg ihha-ad hu pakekapyan meinnum di kimmelhin katat, tep hedin um-atung etan meinnum, man mebeghi etan neitluan tu et umkawah kumedek anin etan meinnum.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Et humman hu, mahapul ni yad pakekapyan katat hu pengihha-adan ni pakekapyan meinnum.”
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Kantu mewan ey “Ya tuun impeingha tu napget ni meinnum ey eleg tu pinhed ni innumen hu pakekapyan meinnum, tep ya inamta tu ey kayyaggud hu napget ni meinnum.”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.