Lucas 22

Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Entanni ey kamangkedettengi law hu Piyestah ni Sinapay ni eleg mekamdugan ni yeast e humman hu Piyestah ni Passover.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Yadda ap-apuddan padi et yadda kamantuttuddun Tugun Moses ey ida kaumhamahamak ni pehding dan mengilliggud ni pempapan dan Jesus ma-lat papetey da, nem daka tekkusidda katuutuu, tep daka tettebala hi Jesus.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Entanni ey neihuklung hi Satanas nan Judas Iskariot e hakey ni disipol Jesus,
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 et lumaw di kad-an idan ap-apuddan padi et yad kad-an idan ap-apun sindalun kamangguwalyan Tempol, et makihummangan e umbaddang ni pempapan dan Jesus.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Immamleng ida tep pinhed tun umbaddang et ehelen dan hi-gatu e tangdanan dan pihhuh.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Et meippalpun nunman ey kahellipat-in Judas hu pengihdulan tun Jesus ma-lat liguden dan dedpapen et eleg amtaen idan tuu.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Entanni ey nedatngan law humman ni Piyestah ni Sinapay ni eleg mekamdugan ni yeast e yan nunman hu daka pengi-appisin impah ni kalneroh ni daka kennan Piyestah ni Passover.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Et itu-dak Jesus di Peter nan John e kantuy “Lakkayuy et yu idaddan hu kennen tayun piyestah.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Kanday “Attu pinhed mun mi pengiddaddanan mi?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Kan Jesus ey “Elaw kayu eman di bebley et hedin ang-angen yu etan tuun nan-agtun bewed ni netalwan ni danum ey unud yu etan di baley ni hehgepan tu
10 Jesus respondeu:
11 et kanyu etan ni kambaley ey ‘Attu kunu hu kuwaltuh ni pengngannan etan ni Mittuduh et yadda disipol tu?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Et ittudu tu lan hi-gayu etan mahkang ni kuwaltuh etan di meikkadwan gladuh ni baley e wadan emin hu mahapul tayu. Yadman hu yu pengiddaddanan ni kennen tayu.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Limmaw ida etan dewwad Jerusalem ey makulug numan hu inhel Jesus et idaddan da hu kennen dan nunman ni Piyestah ni Passover.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Nedatngan hu pengngannan da et yumudung di Jesus et yadda disipol tu.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Ey kan Jesus ni hi-gaday “Nebayag ni pinhed kun peteg ni mekikkan ni hi-gayun nunyan piyestah et hannak manhelheltap.
15 e lhes disse:
16 Tep endilli law nak pekikkannan ni hi-gayun hanneyan piyestah ingganah um-amnun emin hu pinhed Apu Dios di nan-ap-apuan tu.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Entanni ey illan Jesus hu basuh ni netalwan ni meinnum et mansalamat nan Apu Dios et kantun hi-gaday “Aleyu eya basuh et manteltelpang kayun emin.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Endilli nak innuman mewan ni hanneya ingganah alid pan-ap-apuan Apu Dios.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Inla tu etan sinapay et mansalamat mewan nan Apu Dios et teneg-angen tu et ika-peng tun hi-gada et kantuy “Huyya annel kun iddawat kun panyaggudan yu. Aleyu et kanen yu. Huyyalli pahpahding yun penginemnemneman yun hi-gak.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Negibbuh idan nengan ey illa mewan Jesus etan basuh ni netalwan ni meinnum et kantuy “Huyyan innumen yu hu amnuan etan ni baluh ni nekitbalan Apu Dios ni hi-gayu, tep um-ayuh hu kuheyaw ku ma-lat panyaggudan yu.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Nem wada hakey ni hi-gayun nunya hu mengihdul ni hi-gak.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Tep hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey metteyyak ngu dedan tep humman hu planuh Apu Dios. Nem anggehemmek ali ngun peteg humman ni tuun mengihdul ni hi-gak.”
22 Pois o
23 Inhel Jesus huyya ey ida kaman-imbagga hedin hipan hi-gada hu mengippahding ni nunman.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Entanni ey ida kamantututut hu disipol Jesus hedin hipan hi-gada hu keta-ta-geyyan ali saad tu.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Et kan Jesus ni hi-gaday “Ya elaw idan ap-apun Gentiles ey daka peta-gey annel da niya daka ba-aba-aladda tutu-u, ni kanda ni-nganguy mebaddang ida.
25 Então Jesus disse:
26 Nem entan tu u-unnud humman ni elaw da. Yadda heni peppengngulwan ey kayyaggud hedin eleg da peta-gey annel da, nem i-ingngeh dan udidyan. Hanniman et damadda aap-apu e mahapul ni mambalin idan heni bega-en.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Hipa neta-ta-gey saad tu? Kaw ya etan yimmudung winu ya etan kamengiddaddan ni kennen nunman ni yimmudung? Ma-nu tep makulug ni ya etan tuun daka idaddani. Nem beken ni henin nunman ni hi-gak, tep bega-en da-ak ni hi-gayu, anin hi-gak hu Ap-apu yu.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Hi-gayu ey eleg yuwak iwalleng anin yan nanligligatan ku.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Et humman hu, e-helen kun hi-gayu e peki-ap-apu dakeyullin hi-gak e pinutuk Ama e hi Apu Dios ni man-ap-apu.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Et mekikkan kayullin hi-gak ni pan-ap-apuan kulli. Ey hi-gayulli hu pan-ap-apuddan helag idan hampulut dewwan u-ungngan Israel.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Intuluy Jesus ehel e kantuy “Simon, dengel mu eya e-helen ku. Imbagan Satanas nan Apu Dios e panliggat dakeyu tep pinhed tun iwwalak yu hu yuka pengullug ni hi-gak.
31 Jesus continuou:
32 Nem indasalan dakeyu, nema-man hi-gam e Simon Peter, ma-lat eleg mu iwelak hu muka pengullug ni hi-gak. Umkapuy ali pengullug mun hi-gak, nem hedin mantuttuyyu kan nengiwelakan mun muka pengullug ni hi-gak ey mahapul ni baddangan mudda edum mun kamengullug ma-lat maihammad hu daka pengullug.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Kan Peter nan Jesus ey “Apu, eggak iwwalak nakka pengullug ni hi-gam. Anin mekikkelabuttak niya mekikketteyak ni hi-gam et eggak ni hekey iwwalak hu nakka pengullug ni hi-gam.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Kan Jesus ey “E-helen kun hi-gam e Peter e mampitlulli pengihhe-utam e inamta muwak et han tumkuk hu manuk.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Entanni ey kan Jesus ni hi-gadan emin ey “Yan eman ni nengitu-dakan kun hi-gayun an nengituttuddun meippanggep ni hi-gak, ey inka-leg ku pengittebbinan yun patut yu niya hakbat yu, ey inka-leg ku pambellunan yun pihhuh. Et kaw nekulngan kayun mahapul yu?” Kanday “Tam eleg, wadan emin hu mahapul mi.”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Kan Jesus ey “Nem beken ni hanniman ni nunya. Hi-gayuddan wada pihhuh tu niya hakbat tu, mahapul ni ittabin yu. Hedin endi ispadah yu, igtang kayun balwasi yu ma-lat gumtang kayun ispadah yu.
36 Então Jesus disse:
37 Mahapul ni pehding yu huyya, tep nedatngan law hu amnuan ni neitudek ni meippahding ni hi-gak ni kantuy ‘Neilegat di neipahding idan nambahul ni tutu-u.’”
37 Pois as
38 Yan nanghelan Jesus ni hi-gadan mahapul da ispadah ey kandan hi-gatuy “Apu, wada dewwan ispadah tayu.” Kan Jesus ey “Hiyya huttan.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Immehep hi Jesus ey limmaw di Duntug e Olibah, tep yadman hu kenayun ni tuka lawwi, ey nekilaw ida disipol tu.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Dimmateng idadman et kan Jesus ni hi-gaday “Pandasal kayu ma-lat eleg kayu maheul ni manliwwat.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Inhel Jesus huyya et lumaw di a-allaw tu et mandukkun et mandasal. Kantud dasal tuy
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Ama, ettu anhan et anin ni eleg meippahding huyyan nak panhelheltapan ey? Nem ngenamung ka, ya pinhed mu hu meunnud, beken ni ya pinhed ku.”
42 dizendo:
43 Entanni ey wada anghel Apu Dios ni nalpud kabunyan ni nengipa-let ni hi-gatu.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Tagan tu dasal ey nemahhig ni kaman-ih-ih-ih hu linget tu.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Entanni ey imminah di nandasalan tu et lumaw di kad-an idan disipol tu ey neugip ida, tep neatudda niya ida kaumlelemyung.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Kan Jesus ni hi-gaday “Kele neugip kayu? Bangun kayu et mandasal kayu ma-lat eleg kayulli maheul ni manliwwat.”
46 E disse:
47 Kapan-e-helan Jesus huyya ey himmawang ida dakel ni tuun ingkuyug Judas e hakey ni disipol tu. Limmaw hi Judas et tu akwalen hi Jesus.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Nem kan Jesus ey “Judas, kaw inakwal muwak ma-lat ihdul muwak e Pengulwan ni emin ni tuu?”
48 Mas Jesus disse:
49 Inamtaddan etan ni disipol hu meippahding nan Jesus, et kanday “Apu, kaw pampellangen midda?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Et uknuten etan ni hakey ni hi-gada hu ispadah tu et palngen tu etan bega-en ni Eta-gey ni Padi, ey nepalang hu wannan ni tangila tu.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Nem kan Jesus ey “Hiyya! Entan pakipetey yu.” Et kap-en tu tangilan etan ni bega-en ey neihaddak.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Kan Jesus ida etan ni ap-apuddan padi, yadda etan ap-apuddan sindalun kamangguwalyad Tempol niyadda etan kamengipappangnguluddan Jews ey “Kaw matekewwak et pakkadek ni kayu man-ispadah niya kayu mampantetnged ni bakdung ni um-alin mempap ni hi-gak?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Tam kewa-wa-wa ey wada-ak di Tempol ni kamantuttuddu, kele eleg yuwak depapen diman? Nem anin, tep yan nunya pengippahdingan yun pinhed Satanas e ap-apun emin ni lawah.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Dimpap da hi Jesus et ilaw dad baley ni keta-ta-geyyan ni padi. Kamei-unnuunnud hi Peter, nem eleg meihnup.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 — ausente —
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 — ausente —
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Nem inhaut Peter e kantuy “Tam eleg ku ngu amta humman ni tuu.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Neba-ba-ba ey wada mewan hakey ni tuun nenang-ang nan Peter et kantun hi-gatuy “Tam hi-gam etan hakey ni kamekikkillaw nan Jesus.” Nem kan Peter mewan ey “Beken! Kaw ngun nak nekikkillaw ni hi-gatu?”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Nelabah han-olas ey wada mewan hakey ni immalin tuu ey kantu dama ey “Hi-gam anhan hu hakey ni kadkadwan Jesus, tep ka-immatun e iGalilee ka.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Nem kan Peter ey “Tawwey ngu. Eggak amta huttan ni muka pan-e-hela.” Inhel tu huyya ey pinhakkeyey simmekuk manuk.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Inwingin Jesus et itkel tun Peter ey ninemnem Peter hu inhel lan Jesus e kantuy “Mampitlulli pengihhe-utan mu e inamta muwak et han tumkuk hu manuk.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Et umhep hi Peter et an mannannangngih tep maggeh ni peteg nemnem tu.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Entanni ey yadda etan kamangguwalyan Jesus ey daka heghegnuda hi-gatu ni nan-inheheplatan da.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Hinenian da matetun luput et pan-inkakawayan da et kanday “Hipa dedan hu nengaway ni hi-gam?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Ey dakel hu lawah ni in-inhel dan nemadngel dan hi-gatu.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Kamangkewa-wa ey neamung idan emin hu kamengipappangnguluddan Jews, et yadda ap-apuddan padi, niyadda etan kamantuttuddun Tugun Moses et i-li da hi Jesus di kad-an da. Kandan hi-gatuy
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 “Kaw hi-gam hi Christo e kamengippaptek ni emin ni tuuh?”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Kan Jesus ni hi-gaday “Anin kangkuy em et eleg yu damengu kulluga. Ey hedin wada ibbagak ni hi-gayu ey eleg yu hummanga.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Nem nedatngan law hu tsimpuh ni yuddungan ku e Pengulwan ni emin ni tuud winannan Apu Dios e Keta-ta-geyyan.”
69 Mas de agora em diante o
70 Kan idan etan ni tuun wadadman ni hi-gatu ey “Kaw hi-gam tep hu U-ungngan Apu Dios?” Hinumang Jesus et kantuy “Em. Makulug huttan ni inhel yu.”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Ey kan ida etan ni aap-apu ey “Eleg law mahapul ni wada edum ni mengihhuddut ni inhel tu, tep dingngel tayun emin. Humman ni inhel tu hu umhulun ni ketteyyan tu.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.