Lucas 20

Ya ehel apu Dios (IFY) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Hakey ni aggew e kamantuttuddu hi Jesus di Tempol meippanggep ni et-eteng ni impeminhed Apu Dios ey immaliddad kad-an tu hu ap-apuddan padi, yadda kamantuttuddun Tugun Moses, niyadda ap-apuddan Jews
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 et kandan hi-gatuy “Hipa kelebbengan mun mengippahding ida eyan muka pehpehding? Hedin wada kelebbengan mu, hipa ni-ngangu nengidwat?”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Hinumang Jesus e kantuy “Wada ni dama ibbagak ni hi-gayu et hannak humanga huttan.
3 Jesus respondeu:
4 Hipa nengitu-dak nan John ni memenyag, ya tuu winu hi Apu Dios?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Imbagan Jesus humman ey nan-uungbal ida e kanday “Hedin kan tayuy ‘hi Apu Dios,’ kan tulliy ‘Nem tamey eleg yu kulugen hu intuttuddun John.’
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Hedin kan tayu mewan ey ‘Ya hu tuu nengitu-dak,’ ey umtengba ida eya tutu-u, tep daka kulluga e hi John ey prophet Apu Dios.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Et humangen da e kanday “Tawwey, eleg mi amta nengitu-dak nan John.”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Ey kan Jesus ni hi-gaday “Hedin hanniman, eggak tep dama e-helan hi-gayu hu nengidwat ni hi-gak ni kelebbengan kun kamengippenahding eyan nakka pehpehding.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Intuluy Jesus ni mantuttuddu e impan-inna-abbig tun hi-gada meippanggep etan ni tuun nantanem ni grapes. Kantuy “Wada etan tuun sinamman tu mahkang ni puyek tun grapes. Impaebang tu et paipaptek tu et lumaw di edum ni bebley et mabeyag alidman.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Nedateng humman ni intanem tu et itu-dak tu hakey ni bega-en tun an mengellan dewatu. Nem ya kumedek impahding idan etan ni nan-abang ey nanheplat da humman ni bega-en et pan-itu-dak da e endi indawat dan dewwan apu tu.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Immitu-dak mewan etan kampuyek ni hakey ni bega-en tu, nem nambaig da et ba-iba-ingen da et paenamut da et endi mewan indawat da.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Intu-dak tu hu meikkatlun bega-en tu, nem liniputan da et pan-itu-dak da.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Entanni ey kan etan ni kampuyek ey ‘Hipa na-mu pehding ku? Pangngu et itu-dak ku eya u-ungngak ni nakappinhed ku. Wada et anhan ni be-ingan da et lispituhen da.’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Nem inang-ang ida etan ni nan-abang nunman ni puyek etan u-ungngan kan puyek ey nan-ungbal ida e kanday ‘Immali u-ungnga tun memeltan ni puyek tu. Pandada-da itsu et pateyen tayu et pampuyek tayu eya puyek ni beltanen tu.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Et ilaw dad ba-hil etan ni puyek et da pateyen diman.”
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Makulug anhan et tudda pepettey etan kamampaptek ni puyek tu, et pepaptek tun edum ni tuu.”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Intekel nan Jesus ni hi-gada et kantuy “Hipa tep pinhed tun e-helen etan neitudek ni kantun
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Emin tuun man-e-gah etan di batu ey mangkehpung tu-ngal da niya mangkemitmit ni peteg etan ippiten nunyan batu.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Inamtadda etan ni kamantuttuddun Tugun Moses et yadda ap-apuddan padi e hi-gada hu nengipadngelan Jesus ni a-abbig tu et pinhed dan pedpap ni nunman, nem sinekutan dadda tuun kamengu-unnud ni hi-gatu.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Entanni et da law kahellipat-i hu pambehhulan Jesus et menu-dak idan an meneddengngel ni meihlan e-helen tu et hedin wada, ded-eken da et paela dan gobernor ma-lat bistigalen tu.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Yadda etan neitu-dak ey daka hinbaggai e kanday “Apu, amta mi e neiptek emin muka e-hela ey muka ittuttuddu hu makulug ni elaw Apu Dios. Nan-ingngeh muka pengibbillang ni tuu e endi muka pengippahhigi.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Imayah, ehel mun hi-gami, kaw kamei-ebbulut di Tugun Moses e hi-gatsun Jews ey mambeyyad itsun Cesar e ap-apud Rome ni buwis winu eleg?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Nem inamtan Jesus e ida kaumhamahamak ni pebehhul dan hi-gatu et kantun hi-gaday
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Ukat kayun palatah et ang-angen tayu ah. Hipa kan-angah niya kan-ngadan eyan wada eyad palatah?” Kanday “Tam hi Cesar.”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Et kantuy “Idwat yun Cesar hu lebbeng tun meidwat ni hi-gatu ey idwat yun Apu Dios hu lebbeng tun meidwat ni hi-gatu.”
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Dingngel da humman ni impanumang tu ey endi law hu pengigga-dulan dan pempapan dan hi-gatud, tep endi dingngel dan neihlan inhel tud hinangngaddan tutu-u. Natngadda et neala law et umi-ineng ida.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Entanni ey wadadda dama immalin Sadducee di kad-an Jesus. Humman idan tuu ey kanday eleg meteggui tuun netey.
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 Kandan Jesus ey “Apu, intuttuddu lan Moses e hedin netey hu hakey ni laki ey endi u-ungnga tu, man mahapul ni ahwaen ni agi tun laki etan biin nebalu ma-lat hedin man-ungngadda, man meibbillang ni u-ungnga da etan ni netey.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Inna-nu tep hedin heninnuy neipahding: Wadadda pitun lalakkin han-aaggi. Nelahin etan pengulwan da, nem netey ey endi u-ungnga da etan ni ahwa tu.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 — ausente —
30 o segundo
31 — ausente —
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 — ausente —
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Et inna-nu tep hedin medettengan ali hu ketegguan emin ni nangketey, hipalli kan-ahwan nunman ni bii ey nambebeltanan idan pitun han-aaggi?”
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Hinumang Jesus e kantuy “Kamampan-aahwa hu lalakki niya bibi-i eyad puyek,
34 Jesus respondeu:
35 nem yaddalli etan metegguan ni meidwatan ni biyag ni endi pappeg tu ey eleg idalli law man-aahwa
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 niya eleg ida mettey, tep heniddallin anghel di kabunyan. Hi-gada hu u-ungngan Apu Dios tep hi-gadalli etan metegguan.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Ya ketegguan idan nangketey ey makulug. Anin lan hi Moses et inamta tu e makulug huyya. Ya kei-ang-angan tu ey ya etan intudek tu meippanggep ni nanhummanganan dan immehelan Apu Dios etan di kamantettebbel ni kekkeyyew, e ya inhel tu ey hi-gatu hu Dios nan Abraham, hi Isaac, ni hi Jacob.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Et huyya pengamtaan tayu e humman idan aammed tayu ey netey ida, nem eleg ibbilang Apu Dios idan netey, tep tegguen tuddalli emin tuu tu. Hi-gatu ey Dios idan mategu, beken ni yadda netey. Hi Apu Dios ey tuka ibbilang ni mategudda emin hu kamengullug anin idan netey.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Kan idan edum ni kamantuttuddun Tugun Moses ey “Apu, neiptek ni peteg inhumang mu.”
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Et wada law hakkeyey ida kaumbaing ni memabbaggan hi-gatu.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Kan Jesus ni hi-gaday “Kele kan idan tuuy ‘Hi Christo e ittu-dak Apu Dios ni mengippaptek ni tuu ey helag David?’
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 — ausente —
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 — ausente —
43 até que eu ponha
44 Nemnem yu kedi, hedin kaibbilang David hi Christo ni Apu tu, inna-nu tu humman hedin helag David hi Christo?”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Ida kamandeddengngel etan tuu ey kan Jesus idan disipol tuy
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Helipat-i yu et eleg yu u-unnuden hu elaw idan kamantuttuddun Tugun Moses. Ida kamambalwasin andukkey ma-lat immatunan idaddan tutu-u e mittuduh ida numan. Ey ida kapetebbatebbal di mulkaduh e kad-an ni dakel ni tuu. Ey pinhed dan umyudung di kayuddungiddan kametbal ni tuud simbaan et yaddad wada hamul.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Ey hedin mewan mandasal idad kedaklan ni tuu ey daka dukkedukkeya, et ya penang-ang idan tuun hi-gada ey makakkulug ni kayyaggud ida. Nem ya kakulugan tu ey dadda kahe-ula nebalun bibi-i ma-lat pan-alen da limmu da. Et humman hu, nemahhig ali pengastigun Apu Dios ni hi-gada tep yadda humman ni lawah ni daka pehpehding.”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.