Lucas 11
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Wada hakey ni aggew ni nandasal hi Jesus et yan negibbuhan tu ey kan ni hakey ni disipol tu ey “Apu, tuttuddui dakemin mandasal henin John e tinuttudduan tudda disipol tu.”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Himmapit hi Jesus et kantuy “Heninnuy dedan hu idasal yu.
2 Jesus respondeu:
3 Idwat mu anhan hu mahapul min kewa-wa-wa.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Ey pesinsahim anhan hu liwat mi, henin pemessinsahan min nambahulan ni edum ni tuun hi-gami. Ey baddangi dakemi anhan ma-lat eleg kami maheul ni manliwwat.’”
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Kan mewan Jesus ni hi-gaday “Inna-nu hedin wada immalin mangili yun gawan hileng ey neipaddih ni endin hekey hu immangdad yun kennen. Et lumaw kayud baley etan ni gayyum yu et kayu mangkugkug e kanyuy
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 ‘Kaw wada ni eleg yu kanen, tep ay wada dimmateng ni mangilik ey neipaddih ni endi sindaan min kennen?’
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Ey himmumang ali e kantuy ‘Entan panukal mu. Neilekbi law hu habyen ey neugip kami. Nakka umhigan umbangun ni mengellan muka ibbaga.’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 E-helen kun hi-gayu e anin ni kaumhigan umbangun et umbangun kaya ma-lat idwat tu hu hipan mahapul nunman ni gayyum tu. Beken gapu tep hanggayyum ida, nem gapu tep tagan tu kugkug.
8 Jesus disse:
9 Et mukun kangkun hi-gayuy: Ibga yun Apu Dios hu mahapul yu, et idwat tu. Yu hamak hu mahapul yu et wada. Pangkugkug kayu et ibeghulan dakeyu.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Tep ya tuun mambegga ey meidwatan. Ya tuun menemmak ni pinhed tu ey hemmaken tu. Ya tuun mantugtug di habyen ey meibbeghulan.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Hi-gayuddan wada u-ungnga tu, kaw hedin mambegga u-ungnga yun deleg, man iddawtan yun uleg?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Ey kaw hedin mambeggan itlug, man iddawtan yun lulluwat?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Lawah kayun tutu-u, nem amta yun um-idwat ni kayyaggud idan u-ungnga yu. Et nema-ma ngun Ameyun hi Apu Dios di kabunyan, tep emin mambeggan hi-gatu ey iddawat tu Ispirituh tun hi-gada.”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Wada etan hakey ni tuun nenganga tep wada neihuklung ni hi-gatu. Nem ingkal Jesus etan neihuklung ey kaumhapit law etan tuu et matngadda tutu-u.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Nem yadda etan edum ni nenang-ang ey kanday “Hi Satanas e ap-apuddan kameihhuklung hu nengidwat ni kabaelan tun mengkal ni kameihhuklung.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Yadda edum ey pinhed dan patnaan hi Jesus et kanday “Ipahding mu miracle et keang-angan tu e makulug ni nalpu kan Apu Dios.”
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 — ausente —
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 — ausente —
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 nem hedin makulug huttan ni kanyu, hi-gatu tep dama kamemaddang idan edum yun kamengkal ni kameihhuklung. Humman keang-angan tun naka-ihhalla kayun peteg.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Hedin ngun hi-gak, man nakka e-kala hu kameihhuklung tep wada kabaelan Apu Dios ni hi-gak. Et huyya keang-angan tun immali law hu intu-dak tun man-ap-apu.”
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Pinhed Jesus ni peamtan hi-gada e eta-ta-gey hi-gatu nem hi Satanas. Heninnuy hu kantu: “Hedin wada na-let ni tuun man-eddug di baley tu niya wada almas tu, man eleg mabalin ni wada menekkew ni hipan neiha-ad etan di baley tu.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Nem hedin wada um-alin na-na-let nem hi-gatu, ey nanna-ud ni apputen tu et pilliwen tu etan almas ni tuka pandinneli et pan-ellan tu hipan nangkeiha-ad etan di baley et panggagadwa daddan edum tu.”
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 Kan Jesus mewan ey “Ya tuun eleg mengullug ni hi-gak ey kamekibbuhhul ni hi-gak. Ya etan tuun eleg tu pinhed ni umbaddang ni pengullugan idan tuun hi-gak ey tuka degyunadda etan neminhed ni mengu-unnud ni hi-gak.”
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 Wada mewan ina-abbig Jesus ni kantuy “Wada etan dimonyoh ni kameihhuklung ni na-kal etan di tuun neihuklungan tu et an mandaladalan di desert e kamengennang-ang ni tu pan-iyyatuan. Endi tuka hemmaka et kantuy ‘Mambangngaddak ew etan di neihuklungan kun hini-yan ku.’
24 Jesus continuou:
25 Et mambangngad ey inang-ang tun kayyaggud law etan tuun neihuklungan tun nunman.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Et an ali umewit humman ni dimonyoh ni pitun edum tu e lawah idan peteg nem hi-gatu et maihuklung ida etan di tuu ey nema-ma law ni peteg etan tuu nem yan eman ni laputu.”
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Ginibbuh Jesus ni inhel huyya ey wadalli hakey ni bii etan di neamung e kantuy “Meka-amleng ni-ngangu etan biin nengiungnga niya nengipeinuinum ni hi-gam.”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Nem kan Jesus ey “Nem nema-ma-ma amleng etan ni nangngel ni ehel Apu Dios et u-unnuden tu.”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Kamangkedakkel ida tuun neamung di kad-an Jesus ey kantuy “Lawah kayun tuun nunya. Yuka ippatnan memillit ni hi-gak ni mengippeang-ang ni immatun ni kabaelan nan Apu Dios ma-lat amtaen yu hedin makulug ni intu-dak tuwak nan Apu Dios. Nem endi edum ni iddawat nan Apu Dios ni hi-gayun mengippeang-ang ni kabaelan tu nem ebuh hu neipahding lan Jonah e prophet.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Yadda eman tuud Nineveh ey humman ni neipahding nan Jonah hu nengiimmatunan dan hi-gatu intu-dak Apu Dios. Henin hi-gak e yalli etan meippahding ni hi-gak hu pengi-immatunan yu e hi-gak hu intu-dak Apu Dios.
30 Assim como o
31 Ya keang-angan tun lawah kayu ey heninnuy: Wada la eman biin ap-apud Seba di Arabia. Edawwi humman ni bebley ni nalpuan tu, nem immalid kad-an Solomon ni an mengngel ni laing tun indawat Apu Dios ni hi-gatu. Nem yan nunya ey iyyadya-ak e nelalla-ing nem hi Solomon, nem eleg yuwak kulluga.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Ya hakey mewan ni keang-angan tun kekastiguan yulli ey yadda la eman tuud Nineveh. Tep yan kawedan Jonah ey inu-unnud da intuttuddu tu et mantuttuyyuddan liwat da. Nem yan nunya ey iyyadya-ak e neta-ta-gey nem hi Jonah, nem eleg kayu mengullug ni hi-gak et eleg kayu mantuttuyyun liwat yu. Huyyadda keang-angan tun mekastigu kayullin penuwetan Apu Dios ni tuud puyek.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Endi tuun tu integan hu kengkeh et tu ha-ninan. Nem ihha-dang tud ka-ang-ang ma-lat han-ang-ang idan umhegep di bawang.
33 Jesus continuou:
34 Ya mata hu kamei-ellig ni kamemnang ni nemnem ni tuu. Et humman hu, hedin kayyaggud nemnem yu, man kayyaggud dama elaw yu. Nem hedin lawah nemnem yu, man lawah dama elaw yu.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Et humman hu, helipat-i yu ma-lat eleg mahululan ni lawah hu kayyaggud ni nemnem yu.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Hedin kayyaggud hu nemnem yu ey kayyaggud dama elaw yu. Huyya kei-elligan etan ni dilag ni tuka bebnangi emin.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Negibbuh ni immehel hi Jesus et ayagan etan ni hakey ni Pharisee ni an mekikkan di baley da et makilaw.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Ida mengngan ey natnga etan Pharisee tep eleg ipahding Jesus hu elaw dan mambullu.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Nem kan Jesus ey “Hi-gayun Pharisee ey ma-nut yuka ikakkaguh hu elaw yun meippanggep ni linih henin pengullahan ni basuh niya duyu, nem lawah ni peteg hu nemnem yu, tep yuka pilliwa limmun edum yu niya eleg yu kekkennenga hu pinhed ni annel yu.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Endi nemnem yu. Kaw eleg yu amta e hi Apu Dios ey inamta tu wadad nemnem ni tuu, tep kaw beken hi-gatu nengapyan emin, ya kameang-ang niya eleg meang-ang?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Beken hu elaw yun meippanggep ni linih hu ikakaguh yu, nem ya kumaddan hu pemaddangan yuddan etan ni anggehemmek ni tuu, tep humman hu kei-ang-angan ni kapengu-unnudin Apu Dios. Ipahding yu humman et ibilang dakeyun Apu Dios ni malinih.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 Anggehemmek kayu katteg ni Pharisee tep mekastigu kayulli. Ma-nut yuka ikakkaguh ni um-idwat nan Apu Dios ni intanem yu, nem eleg yu ippahding hu kayyaggud di edum yun tuu. Et ya kakulugan tu ey endi impeminhed yun hi-gatu. Lebbeng dedan ni um-idwat kayun Apu Dios idan intanem yu, nem entan tu iwalleng ida edum ni pinhed Apu Dios ni pehding yu.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 Anggehemmek kayun Pharisee tep mekastigu kayulli. Pinpinhed yun hi-gayu umyudung di yuddungngan ni kametbal ni tuud simbaan. Ey pinpinhed yun tettebalen dakeyun tutu-ud mulkaduh.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 Makulug anhan et anggehemmek kayu. Anin ni eleg meamta e lawah kayu et nanna-ud ni lawah kayu. Mukun kayu kamei-ellig etan di kulung ni kapan-ingagasinin tutu-u, tep eleg da amta.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Hinumang ni hakey ni kamantuttuddun Tugun Moses e kantuy “Apu, anin ni hi-gami et nebaingan kamin nanghelan mun nuntan.”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Kan Jesus ey “Em, inamtak. Anin ni hi-gayun kamantuttuddun Tugun Moses et anggehemmek kayu dama tep mekastigu kayulli. Yuka pillitadda tuun mengu-unnud ida etan ni tugun yun neligat, e anin ni hi-gayu et eleg yu kabaelan ni u-unnuden, nem endi hemek yun hi-gada.
46 Jesus respondeu:
47 Ey anggehemmek kayulli tep nemahhig ali kastigu yu. Tep ma-nut kayu kamengennapyan kayyaggud ni kulung idan prophets Apu Dios ni pintey idan aammed yu
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 ma-lat peang-ang yu e yudda kalispituha, nem ya kakulugan tu, ey yuka ebbuluta humman ni impahpahding idan aammed yu. Pintey dadda ey ingkapyaan yudda daman kulung da.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Inamta dedan Apu Dios huyya, mukun kantuy ‘Ittu-dak kudda prophets et yadda apostles ni mengittenuttuddun meippanggep ni hi-gak, nem mepettey ali edum ey meippehelheltap ali edum.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Et humman hu, anin hi-gayun tuun nunya et mekastigu kayu, tep yuka ebbuluta nemateyan idan aammed yun nunman idan prophets,
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 neipalpun Abel ingganah nan Sekariah, e pintey dad kad-an ni altar di bawang ni Tempol. Ippidwak ni e-helen e makulug ni meilleggat kayullid kastigu idan aammed yu, tep petteyen yulli dama etan intu-dak Apu Dios.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 Anggehemmek kayun kamantuttuddun Tugun Moses tep kastiguen dakeyun Apu Dios gapuh ni eleg yu pengituttudduin makulug ni keibbellinan ni tugun. Et anin ni hi-gayu et eleg yu pinhed ni u-unnuden. Ey hi-gayu kaumhanin pengu-unnudan idan neminhed ni mengu-unnud.”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Hini-yan Jesus etan baley ni nekikannan tu ey nekilaw ida etan kamantuttuddun Tugun Moses et yadda Pharisee. Dakel daka mahmahi niya ida kamekihhubbeg nan Jesus,
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 tep pinhed dan wada meihlan e-helen tu ma-lat wada pengigga-dulan dan pebehhul ni hi-gatu.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.