João 9

Ya ehel apu Dios (IFY) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kamangkelebbah hi Jesus ey wada inang-ang tun lakin nekulap. Humman ni laki ey sigud ni nekulap ni neiungngaan tu.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Kan idan disipol tu ey “Apu, hipa gaputun an mei-ungnga ey nekulap, kaw gapuh ni liwat ni a-ammed tu winu ya liwat tu?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Kan Jesus ey “Beken gapuh ni liwat tu winu liwat ni a-ammed tu hu nekulapan tu, nem nekulap ma-lat peang-ang Apu Dios hu kabaelan tun pengkalan tun kulap tu.
3 Jesus respondeu:
4 Mahapul ni yan nunyan kawwalwal, ey emin itsu ey pan-ingngunu tayu kuma hu ngunun indinel ni nengitu-dak ni hi-gak, tep hedin mehilleng ey mesikked ni emin hu ngunu tep endi inna-nu tayun mangngunnu.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ya eyan wada-ak di puyek ey kamei-ellig ni bebnangan ku nemnem ni tuu ma-lat amtaen da hu makulug.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Inhel tu huyya et lumupdad puyek et umlan etan ni linupdaan tu et ida-nih tud mata etan ni nekulap
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 et kantun hi-gatuy “Lakkay et mu da-lupan di Lebeng e Siloam.” (Ya keibbellinan ni Siloam ey “Neitu-dak.”) Limmaw etan tuu et an manda-lup et mambangngad ey han-ang-ang tu law.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Yadda sinakdul tu et yadda edum ni nenang-ang lan hi-gatun kamangkekkeddew ey kanday “Kaw beken ni hi-gatu la etan kaumyuyudung ni kamangkekkeddew?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Kan idan edum ey “Tam em, hi-gatu.” Kan ni edum ey “Beken tu, nem ya ang-ang tu ey heni hi-gatu.” Nem kan nunman ni tuu ey “Hi-gak humman ni nekulap la.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Et kandan hi-gatuy “Inna-nu et ma-kal kulap mu?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Kantuy “Ya etan tuun kandan hi Jesus ey limmupdad puyek et umla etan ni linupdaan tu et ida-nih tud matak et kantuy nak da-lupan di Siloam. Limmawwak et manda-luppak ey kaum-ang-ang law hu matak.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Kandan hi-gatuy “Attu humman ni tuu?” Kantuy “Eggak amta.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Entanni et ilaw da humman ni tuud kad-an idan Pharisee,
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 tep neipaddih ni Sabaduh e kamengillin ni aggew hu nangkalan Jesus ni kulap tu.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Et ibegaddan nunman ni Pharisee etan ni tuu hedin inna-nun na-kalan ni kulap tu. Et kantun hi-gaday “Limmupda hi Jesus di puyek et umla etan ni linupdaan tu et ida-nih tud matak et nak da-lupan ey nakka um-ang-ang.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Kan idan edum ni Pharisee ey “Beken hi Apu Dios hu nengitu-dak ni nunman ni tuu, tep eleg tu u-unnuda elaw ni Sabaduh e kamengillin ni aggew.”
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Kanda mewan etan ni na-kal kulap tuy “Hipa dedan kammun meippanggep etan ni tuun nangkal ni kulap mu?” Kantuy “Hi-gatu hu prophet Apu Dios.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Eleg kullugaddan Jews e sigud ni nekulap humman ni tuun neiungngaan tu et paeyag dadda a-ammed tu.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Kandan hi-gaday “Kaw u-ungnga yu huyyan laki? Kaw makulug ni nekulap ni neiungngaan tu? Kele inna-nu et kaum-ang-ang law?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Kan idan a-ammed tuy “Huyyan u-ungnga mi ey nekulap dedan ni neiungngaan tu.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Nem eleg mi amta hedin inna-nun na-kalan ni kulap tu niya eleg mi amta etan nangkal ni kulap tu. Ibega yun hi-gatu, haggud nehiken et inamta tun umhumang.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Huyya inhel idan a-ammed tu, tep ida kaumtatakut idan aap-apuddan Jews, tep kanday e-kalen dad simbaan da hu tuun menghel ni hi Jesus hu Christo ni pinutuk Apu Dios ni mengippaptek ni tuu, et eleg law mabalin ni an mandeyyaw diman.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Et mukun kan idan a-ammed tuy “Ibega yu ngun hi-gatu, haggud nehiken.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Et ipidwa dan paeyag etan na-kal kulap tu et kandan hi-gatuy “Dayaw mu hi Apu Dios tep hi-gatu nangkal ni kulap mu, beken ni hi Jesus, tep inamta mi e neliwtan.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Kantuy “Eggak amta hedin neliwtan winu eleg. Nem ya ngu inamtak ey nekulappak la ni, nem yan nunya ey kaum-ang-ang law hu matak.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Kandan hi-gatuy “Nem hipa impahding tun hi-gam? Inna-nun nangkalan tun kulap mu?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Kantun hi-gaday “Tam inhel ku lan hi-gayu, nem eleg yu hengngudan dengelen. Kele pinhed yun pidwaen ni dedngelen? Kaw pinhed yu daman mengu-unnud ni hi-gatu?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Nem nampadngelan da et kanday “Hi-gam ngun ebuh hu mengu-unnud ni hi-gatu, tep hedin hi-gami ey ya Tugun Moses hu mika u-unnuda.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Inamta mi e nekiungbal hi Apu Dios nan Moses, nem hedin ya etan tuun kammun nangkal ni kulap mu ey eleg mi amta nalpuan tu.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Kan etan ni na-kal kulap tu ey “Nakka metemman hi-gayu! Kanyuy eleg yu amta hedin attu nalpuan tu ey hi-gatu nangkal ni kulap ku.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Inamta tayu e eleg dedngelan Apu Dios hu dasal idan neliwtan ni tutu-u, nem tuka dedngela dasal idan kamenaydayaw ni hi-gatu niya kamengippahding ni pinhed tu.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Neipalpu eman ni naltuan ni puyek ingganah nunya ey endi hakey ni tuun tayu dingngel ni han-ekal tu hu kulap ni tuun nekulap neipalpun neiungngaan tu.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Et humman hu, gullat ngun beken ni hi Apu Dios hu nengitu-dak ni hi-gatu et kele nealay han-ipahding tu huyya.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Ey bimmunget ida etan Pharisee et kandan hi-gatuy “Sigud dedan ni neiungngaan mun nelilliwatan ka. Kele dakemi ni-ngangu tuttudduan ni hi-gam!” Et pa-hep da etan di simbaan.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Dingngel Jesus hu nengipa-hepan idan Jews ni nunman ni tuu et yan nena-kupan Jesus ni hi-gatu ey kantun hi-gatuy “Kaw muka kulluga etan Pengulwan ni emin ni tuu?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Kantuy “Apu, hipa humman ni tuu? Ehel mu, ma-lat kulugen ku.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Kan Jesus ni hi-gatuy “Inang-ang mu, tep hi-gatu eya kamekiung-ungbal ni hi-gam.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Ey kantuy “Apu, daka kakullugan hi-gak.” Et dayawen tu hi Jesus.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Entanni ey kan Jesus ey “Immali-ak di puyek ni mengippeamtan Apu Dios ma-lat meamtadda nekulap et yadda eleg makulap. Et yadda nekulap ni neminhed ni mengamtan hi-gatu ey hi-gada me-kal kulap da. Nem yadda kamenghel ni inamta da hi Apu Dios, nem ya kakulugan tu ey eleg da amta ey hi-gada hu makulug ni nekulap.”
39 Jesus continuou: —
40 Yadda edum ni Pharisee ni wadad kad-an tu, ey kandan hi-gatuy “Kaw ya kammu ey nekulap kami dama?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Kan Jesus ni hi-gaday “Gullat ni yuka ebbuluta e nekulap kayu ey me-kal et liwat yu. Nem gapu tep kanyuy eleg kayu makulap ey mannenneng hu liwat yu.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.