João 7

Ya ehel apu Dios (IFY) vs BKJ

Sair da comparação
1 Entanni ey limmaw hi Jesus di kebebbebley di Galilee. Eleg law lumaw di Judea, tep emin ida ap-apun Jews diman ey pinhed dan petteyen.
1 Depois dessas coisas, Jesus andava pela Galileia; porque ele não queria andar pela Judeia, pois os judeus procuravam matá-lo.
2 Yan nunman ey ngannganih ni medettengan hu Piyestah ni Kampu.
2 Ora, estava próxima a festa dos tabernáculos dos judeus.
3 Et kan idan agin Jesus ni hi-gatuy “Hi-yan mu huyyan bebley et lumaw kad Judea ma-lat mu peang-angan idan miracles etan ida nengulug ni hi-gam diman.
3 Portanto, os seus irmãos disseram-lhe: Parte daqui e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que tu fazes.
4 Tep ya tuun pinhed tun man-amta ey eleg tu ittalu hu tuka ippahding. Peang-ang mun katuutuu hedin makulug ni miracles hu muka pehpehding.”
4 Porque não há homem que faça coisa alguma em secreto, e que procure ser conhecido publicamente. Se tu fazes essas coisas, mostra-te ao mundo.
5 Huyya inhel idan agin Jesus, tep anin hi-gada et eleg da kulluga hi Jesus.
5 Porque nem seus irmãos acreditavam nele.
6 Hinumang Jesus ida agitu ey kantuy “Eleg ni medatngan hu pengippeang-angan kun kabaelan ku. Beken ni henin hi-gayun tuu e linggeman ni aggew ey dammutun peang-ang yu hu hipan kabaelan yu.
6 Então, disse-lhes Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo; mas o vosso tempo sempre está pronto.
7 Tep hedin hi-gayu, man beken dakeyun anggebe-hel idan eleg mengullug, nem hedin hi-gak, man anggebe-hel da-ak tep nakka peamta hu lawah ni daka pehpehding.
7 O mundo não vos pode odiar, mas a mim odeia, porquanto dele dou testemunho, que são más as suas obras.
8 Anin ipappangngulu yun umlaw di piyestah, eggak umlaw tep eleg ni medatngan hu pengippeang-angan kun kabaelan ku.”
8 Subi vós à festa; eu ainda não subirei à esta festa, porque o meu tempo ainda não está cumprido.
9 Huyya inhel Jesus et manha-ad di Galilee.
9 E, tendo dito estas palavras, ele permaneceu na Galileia.
10 Nem limmaw ida la etan agitu, ey eleg tu peam-amta et maiunud.
10 Mas, quando seus irmãos já tinham subido, ele também subiu para a festa, não em público, mas como que secretamente.
11 Kahellipat-iddan ap-apun Jews hi Jesus di piyestah. Wada hakkey ni hi-gaday kanday “Kele endi hi Jesus?”
11 Então os Judeus o buscavam na festa e diziam: Onde está ele?
12 Emin ida tuu ey ya meippanggep nan Jesus hu daka ung-ungbala. Kan idan edum ey “Kayyaggud hi Jesus.” Nem yadda edum ey kanday “Tuka he-uhe-ula tutu-u.”
12 E havia muita murmuração entre a multidão a respeito dele; porque alguns diziam: Ele é um bom homem; e outros diziam: Não, pois ele engana o povo.
13 Huyyadda kae-e-heladdan tutu-u, nem eleg da pededdengngel di katuutuu, tep ida kaumtakut idan ap-apuddan Jews.
13 Todavia, nenhum homem falava dele publicamente, por medo dos judeus.
14 Gimminawwa humman ni piyestah ey limmaw hi Jesus di Tempol et an mantuttuddu.
14 Ora, na metade da festa, Jesus subiu ao templo, e ensinava.
15 Ida kametnga hu ap-apuddan Jews ni nangngel ni tuka ituttuddu et kanday “Kele nelaing huyyan tuu ey endi adal tu?”
15 E os judeus se maravilhavam, dizendo: Como conhece este homem letras, não as tendo aprendido?
16 Inamtan Jesus humman ni daka e-e-hela et kantun hi-gaday “Huyyan nakka ituttuddu ey beken ni nalpud nemnem ku, nem nalpun Apu Dios e nengitu-dak ni hi-gak.
16 Jesus respondeu e disse-lhes: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ya tuun neminhed ni mengippahding ni pinhed Apu Dios ey amtaen tu hedin nalpun Apu Dios winu nalpun hi-gak eya nakka ituttuddu.
17 Se algum homem quiser fazer a vontade dele, há de saber da doutrina, se ela é de Deus, ou se falo de mim mesmo.
18 Ey ya tuun ebuh annel tun tuka e-hela ey ya penettebalan ni tuun ebuh ni hi-gatu hu tuka nenemnema. Nem hedin ngun hi-gak ey ya keiddeyyawan Apu Dios e nengitu-dak ni hi-gak hu wadad nemnem ku, ey makulug emin hu nakka e-hela ey eleggak umhaul.
18 Quem fala de si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Indawat Moses ni hi-gayu hu Tugun Apu Dios, nem endi hakey ni hi-gayun kamengu-unnud. Tep gullat ni kinulug yu humman ni tugun, ey kele yuwak pemetteyan?”
19 Não vos deu Moisés a lei? E, ainda assim, nenhum de vós cumpre a lei. Por que procurais matar-me?
20 Hinumang idan tuu ey kanday “Tam nehuklungan kan dimonyoh! Kaw hipa an memettey ni hi-gam?”
20 A multidão respondeu e disse: Tu tens um demônio, quem procura matar-te?
21 Kan Jesus ni hi-gaday “Ingkal ku degeh ni hakey ni tuu, ey bimmunget kayu tep kanyuy pi-yew hu pangngunnuan ni Sabaduh.
21 Jesus respondeu e disse-lhes: Eu fiz uma obra, e todos vos maravilhais.
22 Nem ya kakulugan tu ey kayu dama kamangngunnun Sabaduh ni yuka pengu-unnudin Tugun Moses ni kantuy pekuggit ida u-ungngan laki. (Huyyan kapenguggitin gelang ey elaw ida dedangngun aammed tayun nunman ni ketaggun Abraham.)
22 Portanto, Moisés vos deu a circuncisão (não porque é de Moisés, mas dos pais); e no dia do shabat circuncidais um homem.
23 Tep hedin neipaddih ni Sabaduh hu aggew ni penguggitan yun u-ungnga yun laki ey yuka pehding ma-lat eleg yu kahingen hu Tugun Moses. Ey kele hedin hi-gak, man yuwak kaibbunget ni nak nangkalan ni degeh etan ni tuu tep Sabaduh?
23 Se o homem recebe a circuncisão no dia do shabat, para que a lei de Moisés não seja violada, como vos irritais comigo, porque no dia do shabat eu fiz um homem inteiramente são?
24 Ya kayyaggud ey pakannemnem yu ni han kayu immehel. Et beken ni nealay kan yuy lawah hu impahding ni hakey ni tuu.”
24 Não julgueis segundo a aparência, mas julgai segundo o reto juízo.
25 Yadda edum ni iJerusalem ni nangngel ni inhel Jesus ey kanday “Tam hi-gatu etan kan idan ap-apuddan Jews ni da petteyen.
25 Então, alguns dos de Jerusalém diziam: Não é este que eles procuram matar?
26 Tam ay kayan iyyadyan tagan tun kamantuttuddu ey eleg da pesikked? Anin na-mun hi-gada et inamta da e hi-gatu etan Christo ni intu-dak Apu Dios.
26 Mas eis que ele fala publicamente, e nada lhe dizem. Porventura, sabem os governantes que este é verdadeiramente o Cristo?
27 Nem inna-nun hi-gatu hi Christo ey hedin hi Christo, man eleg meamta kelpuan tu? Ey hedin hi-gatu, tam inamta tayu hu nalpuan tu.”
27 Entretanto, nós sabemos de onde este homem é; mas quando vier o Cristo, nenhum homem saberá de onde ele é.
28 Nanengtun kamantuttuddu hi Jesus ey inlet tu ehel tu et kantuy “Kanyuy inamta yuwak, tep inamta yu bebley ni nalpuan ku, nem ya kakulugan tu ey eleg yuwak amta. Gullat ni inamta yuwak, ey inamta yu-et kuma dama etan nengitu-dak ni hi-gak. Ya inlian ku ey beken ni hi-gak kannemnem, nem humman hu pinhed ni nengitu-dak ni hi-gak. Eleg yu amta humman ni nengitu-dak ni hi-gak,
28 Então, clamava Jesus no templo enquanto ensinava, dizendo: Vós me conheceis e sabeis de onde sou; e eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 nem hedin hi-gak, man inamtak tep nalpu-ak alid kad-an tu ey hi-gatulli nengitu-dak ni hi-gak.”
29 Mas eu conheço-o; porque dele eu sou, e ele me enviou.
30 Inhel Jesus humman ey dedpapen da et, nem endi hakey ni nengipahding nunman ni hi-gatu, tep eleg ni medatngan hu aggew ni nagtud ni pempapan dan hi-gatu.
30 Então, eles buscavam prendê-lo; mas nenhum homem lançou mão dele, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Dakel ida tuun nengulug nan Jesus et kanday “Hi-gatu na-mu etan pinutuk Apu Dios ni um-alin mengippaptek ni tuu, tep hipa makkaw edum ni an um-alin et-eteng kabaelan tun mengippahding ni miracles.”
31 E muitos da multidão creram nele e diziam: Quando o Cristo vier, ele fará ainda mais milagres do que os que este homem tem feito?
32 Entanni ey dingngel idan Pharisee hu kae-e-heladdan tuun meippanggep nan Jesus et manhuhummangan idaddan ap-apuddan padi et umitu-dak idan guwalyad Tempol ni an mempap ni hi-gatu.
32 Os fariseus ouviram a multidão murmurar essas coisas a respeito dele; e os fariseus e os principais sacerdotes enviaram oficiais para o prenderem.
33 Nem kan Jesus ey “Nekemtang law ni ebuh hu pekihha-adan kun hi-gayu et mambangngaddak di kad-an etan ni nengitu-dak ni hi-gak.
33 Então, disse-lhes Jesus: Ainda por um pouco de tempo eu estou convosco, e então eu vou para aquele que me enviou.
34 Yuwak ali hemmahemmaken, nem eleg yuwak hanhamak. Ey eleg mabalin ni yuwak unnuden di lawwan ku.”
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Ida kametemma hu Jews ni pinhed Jesus ni e-helen et wada hakkey ey kanday “Attu na-mu numan hu lawwan tu et eleg tayu hanhamak? Umlaw na-mud kad-an idan edum tayun Jews di bebley idan Gentiles. Umlaw na-mun an mantuttudduddan anggebe-hel tayun Gentiles.
35 Disseram, pois, os judeus uns para os outros: Para onde ele irá que não o acharemos? Ele irá para os dispersos entre os gentios, e ensinará os gentios?
36 Kele ni-nganguy kantuy tayulli hemmahemmaken, nem eleg tayu hanhamak, niya kele kantuy eleg mabalin ni tayu unnuden di lawwan tu? Hipa na-mu pinhed tun e-helen?”
36 Que tipo de palavra é esta que ele disse: Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir?
37 Yan nunman ni pappeg ni piyestah e humman hu importanteh ni aggew ni nunman ni piyestah ey immehneng hi Jesus di hinanggaddan katuutuu et eleten tun immehel et kantuy “Hedin wada na-wew ni hi-gayu, ey alid kad-an ku et uminum.
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé e clamou, dizendo: Se algum homem tem sede, deixai-o vir a mim, e beber.
38 Tep kan ni impatudek Apu Dios ni ehel tuy ‘Ya tuun mengiddinnel ni hi-gak ey meweddan hi-gatu hu danum ni kakelpuin biyag e kamei-ellig di hebwak ni eleg metduk.’”
38 Quem crê em mim, como diz a escritura, do seu ventre fluirão rios de água viva.
39 Humman ni kan Jesus ni danum ni kakelpuin biyag ey humman hu Ispirituh Apu Dios ni mewedda etan ni tuun mengullug ni hi-gatu. Yan nunman ni nanghelan Jesus nunya ey endi ni hu Ispirituh Apu Dios di tuu, tep eleg ni mambangngad hi Jesus di kabunyan e keiddeyyawan tu.
39 (Mas isso ele falou do Espírito, que haviam de receber os que nele cressem; porque o Espírito Santo ainda não fora dado, pois Jesus ainda não tinha sido glorificado).
40 Dingngel idan tuu huyyan inhel tu ey kan idan edum ey “Huyya hu makulug ni prophet Apu Dios ni impakulug tun peelli tun hi-gatsu.”
40 Então, muitos da multidão, ouvindo este dizer, diziam: Verdadeiramente, este é o Profeta.
41 Yadda edum ey kanday “Hi-gatu hu pinutuk Apu Dios ni mengippaptek ni tuu.” Nem wadadda edum ni kanday “Beken, tep nalpud Galilee hi Jesus et inamta tayu e beken ni yad Galilee hu kelpuan etan ni pinutuk Apu Dios ni mengippaptek ni tuu.
41 Outros diziam: Este é o Cristo. Mas diziam outros: Virá o Cristo da Galileia?
42 Tep ya neitudek ni ehel Apu Dios ey kantuy helag David hi Christo niya mei-ungngad Bethlehem e bebley David.”
42 Não diz a escritura que o Cristo vem da semente de Davi, e da cidade de Belém, de onde era Davi?
43 Eleg man-uunnud hu kapannemnem idan tuu meippanggep nan Jesus.
43 Assim, houve uma divisão entre o povo por causa dele.
44 Wadadda edum ni pinhed dan dedpapen hi Jesus, nem endi kamengippatna.
44 E alguns deles queriam prendê-lo, mas nenhum homem lhe pôs as mãos.
45 Nambangngad ida etan intu-dak ni ap-apuddan padi et yadda Pharisee ey kan dan hi-gaday “Kele mewan eleg yu i-lidya hi Jesus?”
45 Então, os oficiais foram até os principais sacerdotes e fariseus, e eles lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Kanday “Eleg mi depapen tep dingngel mi tuka penuttuddu ey endi an meki-ingngeh ni hi-gatu.”
46 Responderam os oficiais: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Kan idan Pharisee ey “Kaw anin daman hi-gayu et nehaul kayun itek tu?
47 Então responderam-lhes os fariseus: Vós também fostes enganados?
48 Endin hekey ni hi-gamin Pharisee et yadda ap-apu tayu hu nengulug ni hi-gatu.
48 Alguém dos governantes ou dos fariseus acreditou nele?
49 Yadda etan nengulug ni hi-gatu ey humman ida ngu hu eleg mangewat ni tugun Moses, nem diman ida, yaggud kastiguen idallin Apu Dios.”
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Immehel hi Nikodemus e Pharisee ni limmaw lad kad-an Jesus ni an nekiung-ungbal ni hi-gatu et kantuy
50 Nicodemos (o que de noite fora até Jesus, sendo um deles) disse-lhes:
51 “Yad linteg tayun Jews ey eleg mabalin ni nealay kan tayuy mekastigu hu hakey ni tuu hedin eleg ni mebistigal, tep eleg ni meamta hedin hipa nambahulan tu.”
51 Porventura, julga a nossa lei algum homem sem primeiro ouvi-lo e ter conhecimento do que ele fez?
52 Hinumang da humman ni inhel Nikodemus et kanday “Kele muka iddedlepi hi Jesus? Kaw anin hi-gam et kebebleyan dakan Jesus di Galilee? Bidbid mu kedi etan impatudek Apu Dios ni ehel tu, kaw wada tu inhel ni wada melpud Galilee ni prophet? Tam endi.”
52 Eles responderam, e disseram-lhe: És tu também da Galileia? Examina e vê; porque da Galileia não se levanta profeta.
53 Negibbuh humman ni inung-ungbal da et mampangenamut ida.
53 E cada homem foi para sua própria casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.