João 1
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NVT
1 Yan eman ni endi nin emin eyadda wadan nunya, ey wada ngu dedan etan Ehel ni mengippeamtan Apu Dios. Hi-gatu ey wadan Apu Dios, tep Dios dedan.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Wada ngu dedan nan Apu Dios et han mawedan emin eya wadan nunya.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Gapuh ni hi-gatu ey naltun emin eya wadan nunya. Endi hakey eyan wadan nunyan eleg tu letuen.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Hi-gatu nalpuan ni biyag ni tuu niya hi-gatu hu dilag ni kamemnang ni nemnem ni tuu ma-lat awatan da meippanggep nan Apu Dios.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Huyyan dilag hu kamemnang ni engeenget ma-lat endi tu ke-ngetan, nem mannananeng ni ingganah.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 — ausente —
6 Deus enviou um homem chamado João
7 — ausente —
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Beken ni hi John humman ni dilag, nem hi-gatu mengituttuddun meippanggep ni nunman ni dilag.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Huyyan dilag ey immali eyad puyek. Hi-gatu hu makulug ni dilag ni kamemnang ni nemnem ni tuu ma-lat amtaen da meippanggep nan Apu Dios.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Hi-gatu hu gaputun newada eya puyek, nem yan inlian tud puyek, ey eleg immatunan idan tuu.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Em, immali et mekiha-ad idan tuu tu, nem dakel ni hi-gada hu eleg mangebulut ni hi-gatu.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Nem wadadda edum ni tuun nengabulut ni hi-gatu, et humman idan tuu hu nengidwatan tun kelebbengan dan meibbillang ni u-ungngan Apu Dios, tep nandinel idan hi-gatu.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Humman ni da neibilangan ni u-ungngan Apu Dios ey beken ni nalpud nemnem ni tuu niya beken ni henin kakei-ungngain tuu, tep ya neiungngaan da ey gapuh ni kabaelan Apu Dios, et humman hu, hi-gatu law hu Ameda.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Humman ni Ehel ni mengippeamtan Apu Dios ey nangkapyan tuu et mekiha-ad ni hi-gatsun pigan toon eyad puyek. Inenang-ang mi ey makulug ni emin hu in-inhel tu niya et-eteng binabbal tun hi-gatsun tuu. Inenang-ang mi et amtaen mi e hi-gatu etan binugtung ni U-ungngan Apu Dios. Hi-gatu kei-ang-angan ni dayaw Ametu e hi Apu Dios.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Hi-gatu hu impeenamtan John e kantuy “Huyya etan kametbal ni tuun inhel kun hi-gayun um-ali. Eta-gey ni peteg saad tu nem hi-gak, tep wada dedan et hannak maweda.”
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Gapuh ni et-eteng ni impeminhed tu niya binabbal tun hi-gatsun tutu-u ey dakel ni peteg hu panyaggudan ni peelli tun dewwaten tayu.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Ya Tugun Apu Dios ey hi Moses hu nenawat. Nem ya endi pappeg tun impeminhed niya binabbal Apu Dios et ya makulug ni meippanggep ni hi-gatu ey hi Jesus Christo hu nengipeamtan hi-gatsu.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Endi edum ni nenang-ang nan Apu Dios, ebuh etan binugtung ni U-ungnga tu, tep wadan kenayun ni hi-gatu. Et hi-gatu nengipeamtan meippanggep nan Apu Dios.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Yadda ap-apud Jerusalem ey intu-dak dadda padi et yadda kaumbaddang ni hi-gadad Tempol et lumaw idad kad-an John ni an mengibbegga hedin hipa ingkatuu tu.
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Et ehelen John hu makulug e kantuy “Bekennak hi Christo ni pinutuk Apu Dios ni mengippaptek ni tuu tu.”
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Et kandan hi-gatuy “Kaw hi-gam tep hi Elijah?” Kan John mewan ey “Beken nak ni hi Elijah.”
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Et kanday “Hipa ka tep? Mahapul ni e-helen mu hedin hipa ka et wada e-helen middan nengitu-dak ni hi-gami.”
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Kan John ey “Hi-gak etan inhel lan Isaiah e prophet e kantuy
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Entanni ey kan mewan idan nunman ni intu-dak idan Pharisee ey
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 “Hedin beken kan hi Christo, ey beken kan hi Elijah niya beken kan prophet Apu Dios ni kantun um-ali, kele tep muka benyagidda tuu?”
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Hinumang John et kantuy “Wada kelebbengan kun memenyag idan tuu, nem danum hu nakka pemenyag ni hi-gada. Nem wada hakey ni hi-gatsun nunyan eleg yu amta.
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 Hi-gatu etan kangkun meihhullul ni hi-gak. Hi-gatu ey kamedeyyaw ni peteg tep eta-gey saad tu et nakka umbaing ni mambalin ni bega-en tu.”
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Huyya nekapkapyad bebley di Betania di ba-hil ni Wangwang e Jordan ni kapemenyagin John idan tutu-u.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Yan newa-waan tu, ey inang-ang John hi Jesus e iyyallid kad-an tu et kan John idan tuu ey “Iyalli etan intu-dak Apu Dios ni kamei-ellig di Kalneroh tun mengkal ni liwat ni tuu.
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Hi-gatu etan inhel kun um-alin meihhullul ni hi-gak e neta-ta-gey saad tu nem hi-gak, tep wada ngu dedan et hannak maweda.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Anin ni hi-gak et eggak dama la ni amtan nunman huyyan um-alin meihhullul ni hi-gak, nem binenyagak ida tuun danum ma-lat wada inna-nu tun pengamtaan idan tuudya Israel ni hi-gatu.”
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Huyya hu inhel John ni nengamtaan tun Jesus: “Yan nunya ey inamtak law e hi-gatu hi Christo, tep inang-ang ku hu Ispirituh Apu Dios e heni ang-ang ni paluman nalpud kabunyan et umpan hi-gatu.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Eggak la ni amta e hi-gatu hu pinutuk Apu Dios ni Christo, nem inhel tu eman ni nengitu-dakan tuwak ni memenyag idan tuun danum e kantuy ‘Ya etan e-paan ni Ispirituh kun heni paluma ang-ang tu ey humman hi Christo. Hi-gatu hu mengibbenyag ni Ispirituh kuddan tuu.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Inang-ang kun emin huyyan neipahding, et mukun nakka i-e-hel e hi-gatu ey makulug ni U-ungngan Apu Dios.”
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 — ausente —
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 — ausente —
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Dingngel da humman ni inhel John ey nekilaw idan Jesus.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Nanwingi hi Jesus ey inang-ang tudda e ida kameitu-tu-nud ni hi-gatu et kantun hi-gaday “Hipa ibbageyu?” Kanday “Apu, attu muka panha-adi?”
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Kantun hi-gaday “Ikeyuy et yu ang-angen.” Et makilaw idan an nenang-ang ni tuka panha-adi et umdateng ida ey hambatenganan. Nekihuhhummangan idan hi-gatu ingganah nehileng.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Hi Andrew e agin Simon Peter etan hakey ni disipol John ni nekilaw nan Jesus.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Et ya nebukul ni impahding tu ey tu inang-ang hi agi tu e hi Simon et kantun hi-gatuy “Inang-ang mi etan pinutuk Apu Dios ni Christo ni mengippaptek ni tuu.”
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Et ikuyug Andrew hi agi tu e hi Simon di kad-an Jesus. Ey kan Jesus ni hi-gatuy “Hi-gam hi Simon e u-ungngan John, nem yan nunya ey hullulan ku ngadan mu et hi-gam law hi Peter.” Ya keibbellinan nunyan ngadan ey Batu.
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Newa-wan nunman et lumaw hi Jesus di Galilee ey dinteng tu hi Philip et kantun hi-gatuy “Kaikuyug kan hi-gak.”
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 Hi Philip ey kebebleyan di Andrew nan Peter di Betsaida.
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Limmaw hi Philip et tu ang-angen hi Nathaniel et kantun hi-gatuy “Inang-ang mi hi Christo, meippanggep ni hi-gatu hu intudek lan Moses et yadda la eman prophets, Ya ngadan tu ey hi Jesus e iNazareth e u-ungngan Joseph.”
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Nem kan Nathaniel ey “Kaw wada kayyaggud ni iNazareth?” Kan Philip ey “Ikay et mu ang-angen.”
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Inang-ang Jesus e iyyalli hi Nathaniel ey kantuy “Iyyalli hu makulug ni helag Israel e endin hekey itek tu.”
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Kan Nathaniel ey “Kele inamta muwak?” Kan Jesus ey “Inang-ang daka dedan eman ni muka panhihhiddumid hengeg ni keyew e fig et han daka ayagin Philip.”
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Et kan Nathaniel ni hi-gatuy “Apu, hi-gam hu makulug ni U-ungngan Apu Dios. Hi-gam hu makulug ni Ap-apun helag Israel.”
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Kan Jesus ni hi-gatuy “Kinulug muwak tep inhel ku e inang-ang dakad hengeg ni keyew e fig. Nem wadalli edum ni ketngaan mun peteg nem ya huyya.”
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Kan Jesus mewan ey “Dengel yu eya e-helen ku, makulug ni ang-angen yulli e meibbeghul hu kabunyan et wadaddalli anghel Apu Dios ni mambinbinangngad idan um-alid kad-an ku e Pengulwan ni emin ni tuu.”
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.